Investeeringute eelarvestamine vajab raamatupidaja teravat pilku

Priit Sander
TÜ rahanduse dotsent Priit Sander käsitleb investeeringute eelarvestamist

Raamatupidajad puutuvad investeeringute eelarvestamisega kokku siis, kui ettevõtte juht, konsultant või ärianalüütik tuleb näitajate kohta sisendandmeid küsima. Mõnel juhul on muidugi hea, kui raamatupidaja vaatab üle, mida ettevõtja on äriplaani kokku kirjutanud.

Investeerimisprojekt on majandusliku või tehnilise eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste ja vajalike investeeringute kogum. Enne seda, kui minna investeeringute eelarvestamise juurde ja vastata küsimusele, kas seda investeeringut tasub teha, peame mõtlema, kas seda investeeringut on üldse võimalik teha.

See tähendab, et enne tasuvusanalüüsi juurde asumist peab olema tehtud teostatavuse analüüs, et välja selgitada, kas juriidilised, tehnilised või inimkapitalist tulenevad piirangud on ületatavad. Kui jõuame järeldusele, et kavandatav investeering on teostatav, on järgmine samm teha tasuvusanalüüs. See annab vastuse ka küsimusele, kas peaksime investeeringu tegema kohe või lükkama edasi tulevikku ning mis vormis peaksime selle investeeringu tegema.

Investeeringute eelarvestamise komponendid

Investeeringute eelarvestamisel tuleb arvestada järgmiste tegevustega:

• investeeringu suuruse hindamine;

• investeeringu kasuliku eluea hindamine;

• investeeringuga seonduvate tulude ja kulude prognoosimine;

• investeeringuga seotud diskonteerimismäära arvutamine;

• tasuvusnäitajate arvutamine;

• riskianalüüs.

Tavapärasele rahalisele tasuvusanalüüsile lisaks võib mõnel juhul olla mõistlik teha sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs. Seda tasub teha avaliku sektori üksuse, mõnikord ka eraettevõtete puhul, kui nad taotlevad toetusi EL-i tõukefondidest. Sellise sotsiaalmajandusliku analüüsi korral võetakse lisaks ettevõtte tuludele ja kuludele arvesse ka need tulud ja kulud, mida kannavad kolmandad isikud. Need tulud ja kulud võivad olla sageli varjatud ja neil pole turuhinda. Kui konkreetne investeering võib avaldada mõju ka teistele samale omanikule kuuluvatele ettevõtetele, on mõistlik tasuvusanalüüs läbi viia mitte konkreetset investeeringut kavandava ettevõtte, vaid omaniku tasandil.

Alginvesteeringu määramine

Alginvesteering sisaldab investeeringuid põhivarasse ja kõiki kulusid, mis on vajalikud projekti algatamiseks. See võib hõlmata nii inimeste värbamist, uue juriidilise isiku loomisega seotud kulusid, töötajate väljaõpet jms. Osa neist väljaminekutest läheb tegevuskulude alla, osa aga seondub varade (põhivarad, varud jms) soetamisega. Kõik need moodustavad investeeringu maksumuse.

Oluline põhimõte, mida alginvesteeringu määramisel tuleb silmas pidada, on see, et pöördumatuid kulusid ei tohi arvesse võtta.

Pöördumatud kulud on need, mis analüüsi tegemise ajaks on kas juba tehtud või mille peame tegema tulevikus olenemata sellest, kas me selle investeeringu käivitame või mitte. Näiteks tegime kõigepealt teostatavuse analüüsi ning palkasime selleks ka väliseid konsultante, juriidilisi nõustajaid, tehnilisi eksperte. Maksime neile korralikku tasu. Kuigi need tasud on sisuliselt selle investeeringuga seotud, ei võta me neid tasuvusanalüüsis enam arvesse, sest kulud on kantud. Olenemata sellest, kas me selle projekti käivitame või mitte, seda raha me enam tagasi ei saa.

KPMG korraldas hiljuti rahvusvahelise uuringu, mille põhjal valmib vaid veerand ehitistest tähtajaks ja vähem kui kolmandik püsib eelarve piires. See tähendab, et kui analüüsime projekti algatamise kiirust ja kulusid, siis kipume nii aja- kui ka rahakulu alahindama. See on oluline risk, sest kulude märkimisväärsel kasvamisel võib selguda, et ettevõtjal ei jätkugi raha selle investeeringu tegemiseks.

Optimistliku ettevõtja kõrvale on vaja realistlikku raamatupidajat

Kui ettevõtjal ei jätku raha ja ta alahindab kulusid, on ta tavaliselt optimist. Optimistid on toredad inimesed, aga nende probleem on see, et investeerimisotsuste tegemisel kipuvad nad alahindama ressursse, mis on projekti algatamiseks vajalikud. Kokkuvõttes võib see viia selleni, et tehakse investeeringuid, mis ei ole tegelikult ettevõtjale kasulikud. Raamatupidajad on realistid. Kui ettevõtja kõrval on raamatupidaja, kes viskab pilgu peale, mida ettevõtja on äriplaani kavandanud, võib sellest palju abi olla.

Investeeringute kasulik eluiga on piiratud

Enamik investeeringuid on sellised, mis toovad kasu piiratud aja jooksul. Kas siis seetõttu, et vara, mis investeeringuks soetati, vananeb füüsiliselt või moraalselt, või et meie kasutuses olevad ressursid ammenduvad, või seetõttu, et kaotame kulueelise, mistõttu saime turul püsida. Samuti võib põhjuseks olla meie väljatöötatud toote elutsükli lähenemine lõpule.

Enamik investeeringuid on piiratud kasuliku elueaga ja väga selgete faasidega.

• Ideefaas, kus kulusid veel eriti ei ole. On vaid mõte midagi teha.

• Käivitusfaas, kus on suured kulud ja pole mingeid tulusid.

• Esimene müük. Hakkame juba raha teenima, kuid esialgu on kulud tuludest suuremad.

• Mingil hetkel on müük nii suur, et katab loodetavasti kulud ära ja jääb ka üle, heal juhul mitmel järjestikusel aastal.

• Lõpuks algab langus. Müügitulud vähenevad, me pole enam atraktiivsed, kulud on kasvanud majanduskeskkonna muutuse tõttu või mõnel muul põhjusel.

• Mingil hetkel tuleks väljuda.

Tasuvusanalüüsis kasutatav periood ei tohi ületada projekti majanduslikult kasulikku eluiga, ent võib olla sellest lühem. Ja kui see on sellest lühem, siis ei tohi ära unustada lõpetavat rahavoogu.

Lõpetav rahavoog kipub ununema

Toome ühe näite. Andsime hinnangu finantsanalüüsidele, mille keskmes olid teatud tegevuste tarbeks ehitatud hooned. Ette oli antud prognoosiperiood, mis oli küll pikk, ent mitte üheski analüüsis ei olnud toodud mingit lõpetavat rahavoogu. Kui projekti sisu on hoone ehitamine Tallinna, siis ostetakse esmalt maa ja ehitatakse hoone, ent paarikümne aasta pärast oleks nagu kõik – ei mingeid rahavoogusid enam. On selge, et see ei vasta tegelikkusele. Meil on ju endiselt olemas hoone, mille võime maha müüa, kui otsustame, et projektiga edasi ei tegele. Lõpetav rahavoog võib olla ka negatiivne, juhul kui projekti lõpetamisega seonduvad täiendavad erakorralised kulud.

Mõnikord on nii, et tegutsetakse edasi ka siis, kui oleks mõistlik lõpetada. Uuringud on näidanud, et sageli investeerivad juhid ka kahjumlikesse projektidesse, millest tuleks väljuda – ja seda põhjusel, et nemad on olnud selle projekti eestvedajad ning on sellele palju aega ja energiat kulutanud. Rahavood ei ole küll parajasti head, aga loodetakse, et olukord paraneb ja makstakse iga aasta peale. Läänes tuuakse sel puhul sageli ettevõttesse uus inimene, kel puudub igasugune emotsionaalne seos selle projektiga. Uus töötaja vaatab asja kaine pilguga ja kui ta näeb, et rahavood ei ole piisavad, otsustab tegevuse lõpetada.

Investeeringute analüüs on kassapõhine

Kõige tähtsam on investeeringuga seotud tulusid ja kulusid prognoosida. Väga oluline märksõna on kassapõhisus ehk investeeringute analüüsi tehakse kassapõhiste näitajate põhjal. Kuigi eelarvestamine on ettevõttes tavaliselt tekkepõhine, jääb investeeringu tasuvusanalüüs kassapõhiste näitajate põhiseks kahel alljärgneval põhjusel.

• Rahastajad on huvitatud, millal ja kui palju on võimalik neile maksta. Näiteks panka ei huvita, kas olete kasumis või kahjumis, vaid see, et tasumise tähtpäeval laekuks kokkulepitud makse.

• Tekkepõhised näitajad sisaldavad hinnanguid. Amortisatsioon on hinnang. RTJ-id ütlevad, et põhivara kulum peaks peegeldama parimal võimalikul viisil seda, kuidas põhivara osaleb majandusliku kasu toomises. Praktikas kasutatakse tavaliselt kõige lihtsamaid meetodeid ning mõnel juhul ei pruugi amortisatsioonimäärad ja näitajad vastata tegelikule elule.

Seega on osa tekkepõhiseid näitajaid hinnangulised ega peegelda rahavoogude liikumist. Investeeringute tasuvuse analüüsi tehakse kassapõhiste näitajate ehk rahavoogude põhjal.

Arvestama peab inkrementaalsuse printsiibiga

Teine väga oluline märksõna tasuvusanalüüsi tegemisel ja kapitali eelarvestamisel on inkrementaalsus. Et teha kindlaks, kas projekt tasub ära või mitte, peame arvestama üksnes neid tulusid ja kulusid, mis tekivad selle projektiga seoses. Selle põhimõtte arvesse võtmine ei pruugi sugugi lihtne olla. Sageli kiputakse projekti või äriplaani lisama kõiki kulusid, aga see ei pruugi olla korrektne käsitlus.

Toon näite. EL-i tõukefondidelt raha taotlemise voorus oli projekt, mille sisuks oli asendada olemasolev parvlaev uuega. Toetust sooviti uue parvlaeva ostmiseks ning ühe kulukirjena oli välja toodud ka kapteni ja madruse palk. On selge, et praamid ei sõida veel inimesteta, ent kas need ikka olid inkrementaalsed kulud? Kuna projekti eesmärk oli olemasolev praam uuega asendada, ei olnud kapteni ega ka madruse palk kulud, mis seostuks tehtava investeeringuga. Need kulud oleksid olnud niikuinii ja seetõttu poleks tohtinud neid arvesse võtta.

Tulud-kulud peavad olema seotud äritegevusega

Kolmas väga oluline tulude ja kulude prognoosimise märksõna on see, et tulud ja kulud peaksid olema seotud äritegevusega. Tasuvusanalüüsi puhul ei võeta arvesse neid tulusid ja kulusid, mis on seotud finantseerimistegevusega. Omanikele dividendide maksmine, aktsiakapitali vähendamisega seotud väljamaksed, laenuintresside maksmine, laenuvõtmine ja laenude tagasivõtmine ei lähe arvesse. Kui pöördumatute kuludega ei tohi me arvestada, siis alternatiivkuludega peaksime arvestama. Alternatiivkulu on selline tulu, millest loobume, kui selle projektiga alustame.

Näiteks on ettevõttel tühi tootmishoone ja tekib võimalus hankida odava hinnaga hea tootmisliin. Ettevõtja tahaks kohe äri püsti panna, ent küsimus on väljaminevates rahavoogudes. Kui hoone turuhind jäetakse arvesse võtmata, siis tegelikult ülehinnatakse projekti tasuvust – loobutakse ju projekti käivitamisega võimalusest hoone maha müüa.

Nii mõnedki ettevõtjad saavad oma äriplaanidele väga hea tulemuse, sest ei võta arvesse alternatiivkulusid. Sageli ei võeta tasuvusanalüüsis arvesse ka ettevõtja töötasu – alustav ettevõtja endale esimesed paar aastat nagunii midagi ei maksa või siis maksab nii palju, et haigekassa oleks olemas.

Arvutades, kas mingi projektiga tasub tegeleda, peame ka alternatiivkulusid arvestama.

Nominaalsed versus reaalsed näitajad

Viimane märksõna on see, kas kasutada nominaalseid või reaalseid näitajaid. Teooria ütleb, et võib kasutada mõlemaid ja mõnikord seda viga ka tehakse, et kasutatakse reaalnäitajate sellist varianti, kus need näitajad üldse ei muutu.

Näitena võib tuua kahekümnele aastale tehtud tasuvusanalüüsi, milles arstide palgad üldse ei muutu. See ei tundu aga reaalne ning järelikult on analüüsi tulem vale. Isegi kui kasutame reaalnäitajaid ehk inflatsiooni ei arvesta, peame arvesse võtma hindade reaalmuutusi.

Reaalpalga kasv on väga oluline näitaja, mida peab arvesse võtma.

Kui oleme investeeringuga seotud tulud ja kulud prognoosinud, on järgmine samm rahavoogude arvutamine. Investeeringuga seotud inkrementaalsete rahavoogude leidmiseks tuleb lahutada inkrementaalsetest rahalistest tuludest inkrementaalsed rahalised kulud ja väljaminekud.

Enne või pärast makse?

Jäänud on veel üks küsimus: kas tasuvusanalüüs tuleks teha maksude-eelsel või maksude-järgsel tasandil. Teooria lubab mõlemat. Oluline on see, et rahavood ja diskonteerimismäär, mida te kasutate näiteks nüüdispuhasväärtuse (NPV) väljaarvutamiseks või millega kalkuleerite rahavoogude põhjal väljaarvutatud projekti sisemist tulumäära, oleks maksude mõttes leitud samal tasandil kui rahavood. Kui diskonteerimismäär on maksude-eelne, peavad rahavood olema maksude-eelsed, kui diskonteerimismäär on maksude-järgne, peavad rahavood olema maksude- järgsed.

Eestis on mõistlik teha selliseid analüüse maksude-eelselt. Tulumaks sõltub suuresti ettevõtte dividendipoliitikast ja üldiselt enamik neid näitajaid, mille põhjal hinnatakse diskonteerimismäära, on turuloleva info mõttes saadaval maksude-eelsel tasandil.

Erinevad tasuvusnäitajad

Kõikidest teoreetilistest tasuvusnäitajatest võib kõige sobilikumaks pidada projekti NPV ehk nüüdispuhasväärtuse arvutamist. NPV kui tasuvusnäitaja on selline, millega seondub kõige vähem arvutuslikke ja sisulisi tõlgendamise probleeme.

Sageli nõutakse erinevate rahataotluste puhul ka projekti sisemise tulumäära väljaarvutamist. See näitaja on tunduvalt komplitseeritum. Tekkida võivad arvutuslikud probleemid – enda arvates teete kõik õigesti, aga Excel annab veateate. Võimalik, et kõik ongi õige ja projekti sisemist tulumäära ei saagi välja arvutada – teatud rahavoogude struktuuri korral ei olegi seda võimalik teha. Teine probleem sisemise tulumääraga on see, et kui meil on vaja valida eri alternatiivide vahel, mis on erineva alginvesteeringuga, siis ei pruugi sisemine tulumäär anda õiget infot.

Tasuvusaeg on selline näitaja, mida ei soovitata üldse kasutada, vähemalt mitte otsuse langetamiseks. Võite selle küll välja arvutada ja öelda ajakirjanikule, kui too uurib investeeringute tasuvuse kohta, et mitte konkurentidele liiga palju infot avaldada.

Eelarvestamine tasub lõpetada riskianalüüsiga

Viimase sammuna tuleb teha riskianalüüs. Kõik kasutatud sisendid sisaldavad tõenäoliselt ka määramatust, need on tulevikku suunatud näitajad ning me ei tea, milliseks nende sisendite tegelikud väärtused tulevikus kujunevad. Riskianalüüs näitab, millistele riskidele on investeering avatud. Eelkõige tulenevad riskid sellest, et investeeringud on kas osaliselt või täielikult pöördumatud. Kui investeering oleks tagasipööratav, oleks risk väga väike.

Teiseks sõltub risk püsikuludest. Kui kõik kulud oleksid muutuvkulud, oleks risk väiksem – kui tulud kahanevad, siis kahanevad ka kulud ja meie kasumimarginaal jääb samaks.

Kolmas riskikoht on ootamatud sündmused: loodusõnnetused, seadusemuudatused, majandussanktsioonid. Sageli on ootamatutele sündmustele võimalik osaliselt reageerida, neid ennetada.

Kõige suurem risk, mis on paljude pankrottide taga, on inimlik eksimus, alates juhtimisvigadest ning lõpetades varguste ja muu sääraseni.

Need on neli kõige olulisemat riskiaspekti ja selline riskianalüüs võiks olla viimane investeeringute eelarvestamise etapp.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad