Milliseid toetusi saab taotleda tuleval aastal?

Velli Saaberg
Velli Saaberg annab ülevaate, milliseid toetusi on ettevõtjal võimalik taotleda

Artiklis käsitleme EAS-i olulisemaid avatud toetusi ja teenuseid ettevõtetele 2017. aastal. Lisaks uurime, kui keeruline on ettevõtjail toetust saada, millised toetused huvitavad ettevõtjaid kõige rohkem ning kui palju ettevõtlustoetust anti tänavu Tallinna ettevõtetele.

Toome välja, millised on 2017. aastal EAS-i jt toetused, mida Eesti ettevõtjad võivad uuel aastal (või ka juba praegu) taotlema asuda.

Arenguprogramm ambitsioonikatele

Ettevõtte arenguprogrammis on oodatud osalema ambitsioonikad ettevõtted, kes soovivad kujundada ärimudelit tulusamaks ning arendada ja tuua turule uusi tooteid, teenuseid, tehnoloogiaid või hõivata uusi sihtturge. Ettevõttel ei pea olema valmis ja lõpuni läbi mõeldud plaani, kuidas neid eesmärke saavutada – programmi keskseks osaks on ettevõtte abistamine tegevusstrateegia väljatöötamisel või uuendamisel. Kuid ettevõtjalt eeldatakse tõsist soovi ja pühendumust ambitsioonikat arenguplaani koostada ja realiseerida. Oluline on, et vastav soov ja tahe oleks ettevõtte juhtkonnas ja omanikeringis laialt jagatud.

Selle programmi raames toetatakse ettevõtete läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist, innovatsiooni rakendamist ja tootearendust. Toetatavate tegevuste valik on lai: toote, teenuse ja protsesside arendamine, personaliarendus, müük ja turundus. Toetuse määr jääb vahemikku 35–45%, maksimaalne summa 500 000 eurot.

Programmis saab osaleda kolm aastat tegutsenud vähemalt kaheksa töötajaga ning ekspordi kogemusega tööstusettevõte või nutikatele tehnoloogiatele keskenduv teenusepakkuja, kes soovib kasvatada müügikäivet keskmiselt 10% aastas.

Innovaatiliste lahenduste loomine

Uuel aastal on jätkuvalt võimalik taotleda ka innovatsiooni- ja arendusosaku toetust, maksimaalne taotletav summa on innovatsiooniosakul 4000 eurot ning arendusosakul 20 000 eurot. Omaosalus peab olema 20%. Innovatsiooni- või arendusosaku abil saab väike- või keskmise suurusega ettevõtja koostöös teadusasutuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega töötada välja innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogilise teostatavuse kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm. Programmi eesmärk on toetada esmakordsete kontaktide loomist ettevõtjate ja innovatsiooniteenuste pakkujate vahel.

Ettevõtlusorganisatsioonide teenuste arendamine

Uuel aastal jätkuvad projektikonkursid ettevõtete esindusorganisatsioonidele. Need toimuvad kaks korda aastas ning nende abil soovitakse hankida uusi teenuseid ja tehnilisi lahendusi, mille lõppkasusaajateks on ettevõtjad, kes ekspordivad välisturgudele või soovivad eksportturgudele siseneda. 2017. aastal korraldatakse ettevõtlusorganisatsioonidele suunatud projektikonkursid: tootearenduse kasvu toetavate teenuste projektikonkurss (eeldatav väljakuulutamise aeg veebruar–märts 2017) ja ekspordi kasvu toetavate teenuste projektikonkurss (eeldatav väljakuulutamise aeg augustist septembrini 2017).

Edukas start

Jätkuvalt saab taotleda ka starditoetust ettevõttele, mis võib olla tegutsenud kuni 24 kuud. Starditoetuse saamiseks on jätkuvalt kohustuslik läbida eelnõustamine ja saada oma projektile eelhinnang kohalikus maakondlikus arenduskeskuses. Starditoetus on 15 000 eurot, millele lisandub omafinantseering 20%. Startivad ettevõtjad on teretulnud ka baaskoolitustele, mida EAS korraldab. Samuti võivad nad kandideerida ärimentorprogrammi, kus kogenud ettevõtjad nõustavad alustajaid.

Teadustöö ettevõtluse hüvanguks

EAS toetab tehnoloogia arenduskeskuseid (TAK-id), mis on mõeldud ettevõtete vajadustest lähtuva teadus- ja arendustöö tegemiseks. Välja on valitud kuus keskset arenduskeskust, mis saavad sisse võtta uusi projekte ja partnerettevõtteid.

Koostöö edendamine klastrites

Ettevõtjatel on võimalik jooksvalt liituda ka ettevõtetevahelise koostöö arendamiseks loodud klastritega.

EAS-i eksporditeenused

EAS pakub jooksvalt eksporditeenuseid, nt jagades infot sihtturgude kohta, luues ühisstende välismessidel, korraldades kontaktreise, aidates kaasa ekspordipartneri otsingule, nõustades välisesindustes välisturule sisenemisega seotud küsimustes jm. 2017. aastal käivitub koolitus-praktikum müügijuhtidele Saksa turule sisenemiseks.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetus

Toetust saab taotleda viies valdkonnas:

1) sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide ning sihtkoha kui võrgustiku arendamiseks;

2) ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu nüüdisajastamiseks ja selle loomiseks olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde;

3) inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamiseks;

4) linnakeskuste avaliku ruumi, sh linnasüdamete ja väljakute ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks;

5) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste, sh ühistranspordi ning jalg- ja jalgrattatee arendamiseks.

Selles taotlusvoorus osalemise eelduseks on, et projekti objekt ja tegevused on kantud vastava maakonna tegevuskavasse, taotlusvoorud avatakse maakondade kaupa. 2016. aastal hinnati ära kõikide maakondade I vooru laekunud taotlused ning praegu on kõikidel maakondadel võimalus on tegevuskavades sisalduvate projektide nimekiri üle vaadata ning tegevuskavades sisalduvaid objekte muuta.

Eesti-Vene piiriülene koostöö

Eesti-Vene programm toetab piiriüleseid koostööprojekte Eesti ja Venemaa vahel. Programmi eesmärk on parandada piiriregiooni elatustaset ja konkurentsivõimet. Toetatakse projekte, mis tegelevad ettevõtluse ning väike- ja keskettevõtete arenguga, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste ennetamise ning kohaliku ja regionaalse hea valitsemistava edendamisega. Esimene avatud taotlusvoor projektidele on kavas välja kuulutada 17. jaanuaril 2017, taotluste vastuvõtt kestab 3. aprillini 2017.

Programmi piirkond Eestis hõlmab Kirde-, Lõuna- ja Kesk-Eestit ning Venemaalt Peterburi, Pihkva oblastit, Leningradi oblastit. Lisaks on teatud teemasid puudutavates projektides võimalik osaleda partneritel Põhja-Eestist. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.

Elektriliitumise pilootprogramm Ida-Virumaal, Põlvas, Valgas ja Võrus

2016. aasta novembriga lõppes ettevõtjate elektriliitumiste pilootprogramm, mille toetuse maksimaalne suurus on 50 000 eurot, sihtpiirkondadeks Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonna ettevõtjad, kelle edasine arenguplaan näeb ette piirkonna keskmisestkõrgema palgaga uute töökohtade loomist või lisandväärtuse kasvatamist töötaja kohta. Nende maakondade ettevõtjad saavad ettevõtjate elektriühenduste pilootprogrammist abi uuteks elektriliitumisteks ja elektrivõimsuse suurendamiseks. Taotluste esitamise tähtaeg oli 21. november ning kokku laekus seitse taotlust mahuga 172 895,25 eurot. Otsused tehakse 2016. aasta detsembri lõpuks.

Loomemajanduse edendamine

EAS ootas 12. detsembriks pakkumisi kahele hankele, mille eesmärgiks arendada loomemajanduse valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Esimene oli loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise projektikonkurss, kuhu oodati ettevõtjate ühenduste ja loomemajanduse arendamisega tegelevaid organisatsioone, et aidata Eestis loomemajanduse või nende sidusvaldkondades tegutsevatel väike- ja keskettevõtjatel arendada oma ekspordivõimekust, tooteid ja teenuseid. Teine oli loomemajanduse ja teiste sektorite koostöös elluviidavate arenguprogrammide projektikonkurss, kuhu sihtrühma lisanduvad ka teistes sektorites tegutsevad ettevõtjad.

Uue aasta alguses avaneb uuesti loomemajanduse inkubatsiooni ja tugistruktuuride voor.

Eesti tööturu tutvustamine välisturgudel

Work in Estonia programm on ellu kutsutud, et suurendada Eesti kui töötamise sihtriigi tuntust ja panustada tööjõupuuduse vähendamisse Eestis. Veebilehel workinestonia.com saavad kõik ettevõtted tasuta avaldada oma töökuulutusi, mis on suunatud välismaalastele ning tutvuda ka sellega, mida peab välismaalt värvates silmas pidama. Eestisse tööle tulijad saavad infot tööle asumise kohta.

Millised toetused huvitavad ettevõtjaid?

Näited maakondadest

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kliendibaasis on ligikaudu 5000 klienti, kellest enamik on ettevõtjad või ettevõtlusest huvitatud inimesed. Aastas pakutakse mitmesuguste ürituste raames infot paarile tuhandele inimesele. Neist ligikaudu 600 on igal aastal lisanduvad kliendid (sh ettevõtjad, vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused ning eraisikud), kes tarbivad Ida-Viru Ettevõtluskeskuse teenuseid.

SA Võrumaa Arenguagentuur nõustab nii alustavaid kui ka tegutsevaid ettevõtjaid ning MTÜ-sid ja sihtasutusi. Ettevõtluses nõustati 2016. aastal (1. jaanuarist kuni 31. oktoobrini 2016) 101 toetusvõimalustest huvitatud klienti, kelle seas oli nii potentsiaalseid ettevõtjaid kui ka neid, kellel ettevõte olemas. Kõige rohkem tahetakse Võrumaal teada starditoetuste, sh nii EAS-i kui ka töötukassa meetmete kohta. Nõustatud on EAS-i starditoetusest huvitatud 51 klienti, Töötukassa starditoetusest huvitatud 35 klienti ning PRIA toetusest huvitatud (sh LEADER) 15 klienti. Positiivse rahastuse otsuse on saanud 12 kliendi taotlused (EAS: kolm, Töötukassa: viis ja PRIA: neli).

Hiiu maakonna arenduskeskusest öeldi ajakirjale RP, et nende poole pöördub keskmiselt 250 klienti aastas.

Enim tuntakse huvi KOP-i (Kohaliku omaalgatuse programm), KIK-i (Keskkonnainvesteeringute Keskus), KÜSK-i (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) taotlusvoorude vastu, samuti küsitakse pidevalt EAS-i starditoetuse kohta.

Kui palju ettevõtlustoetust anti tänavu Tallinna ettevõtetele?

Tallinna Ettevõtlusameti andmetel toetati 2016. aastal Tallinna linna kolme ettevõtlustoetusega ehk 1) messitoetus, 2) praktikajuhendaja toetus, 3) uute töökohtade loomise toetus – 142 ettevõtjat kokku summas üle 277 000 euro.

  • Messitoetus

Kompenseeritakse kuni 1000 eurot (50%): messist osavõtumaks, trükised, messiboksi maksumus Tallinna ettevõtjatele, kellel netokäibest alla 50% jae- ja hulgikaubandus, käive ei ületa 400 000 eurot ja töötajate arv ei ole suurem kui 20.

Kokku rahuldati 108 taotlust 22 Eestis toimuval messil osalemiseks summas üle 68 000 euro.

Enim sooviti toetust messidel Ilu Sõnum 2016, Interjöör 2016 ja Eesti Ehitab 2016 osalemiseks. 

  • Praktikajuhendaja toetus

Õppepraktika juhendaja toetus Tallinna ettevõtetes loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse erialade praktikantide juhendamise eest oli kaks eurot tunni eest (sh maksud). Maksimaalselt on toetusmäär ettevõttele kuni 2000 eurot aastas.

Rahuldati kokku 21 taotlust summas üle 13 000 euro. Toetatakse 25 juhendaja tegevust 25 praktikandi juhendamisel (Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Tööstushariduskeskusest, Tallinna Polütehnikumist, Kopli Ametikoolist). Tegevusalade põhjal võib praktikakohtadest ettevõtjaid jagada võrdselt kolme ossa: tootmis- ja ehitusettevõtted ning teenuseid pakkuvad ettevõtted. 

  • Uute töökohtade loomise toetus

Investeeringutoetus põhivara soetamiseks (50%) uute töökohtade loomisel Tallinna äriühingule, maksimaalne toetus kuni 10 000 eurot, töötajate arv alates kahest, esitanud vähemalt kaks majandusaastaaruannet ja tegutsenud vähemalt 24 kuud. 2016. aastal rahuldati kokku 13 taotlust 62 uue töökoha loomiseks – kokku üle 196 000 euro (rõivatootmises soetati juurdelõikuseks riist- ja tarkvara, klaasitootmises uued klaasitõsteseadmed tootmisliinidele, trükikotta printer lõikuriga jmt). Esindatud olid ka toitlustusettevõtted, kes laiendasid tegevust, ning toiduainete väiketootjad, kes soetasid vajalikke seadmeid.

Ettevõtjate kommentaarid toetuse saamise kohta

Art Andresson, Sinuni OÜ juhatuse liige:

Toetuse taotlemisega kaasnes loomulikult tegevusi (nt tegevuste selgitamine soovitud formaadis, lisadokumentide vormistamine, hilisem aruandlus), mida muidu ei oleks teinud. Samas polnud tegevusi liiga palju ning minu arvates olid need igati põhjendatud (kui pangast laenu küsida, siis tuleb finantsprognoosid esitada; kui küsida toetust, siis soovib toetuse andja saada aru, mida täpselt tehakse).

Taotlemise etapid maksuabi.ee näitel. Olid erinevad arendused, mida soovisime teha, kuid kahjuks puudus kindlus, kas need on soovitud kujul tehtavad ja kuidas täpselt teha. Rääkides erinevate partneritega soovitati teadusasutust, kust pakuti välja võimalus, et aidatakse leida lahendused ja tehakse ka täiendavad asjad ära. Peale selle on võimalik tegevuse finantseerimiseks saada toetust. Koostasime dokumendid ja esitasime taotluse, suhtlesime ja selgitasime enda soovi EAS-i määratud haldurile ja saime positiivse otsuse. Seejärel tegime tegevused ja esitasime selle kohta aruanded.

Kas julgustame teisi ettevõtteid toetust taotlema?

Eesmärk ei ole toetust saada, vaid selle abil mingi probleem lahendada. Kui toetus sobib ettevõtte plaanidega, siis usun, et taotlemine on kindlasti mõistlik (ettevõtte kulud vähenevad või saab ettevõtte panuse samaks jätta ja teha ära rohkem). Oluline on just sobivus, pole mõtet taotleda toetust tegevuseks, millest ettevõttel palju kasu ei ole.

Heiki Kurm, Aktiivmarketing OÜ:

Esialgu keerulisena tunduv taotlusprotsess osutus tunduvalt lihtsamaks. Palju abi on EAS-i konsultantidega suhtlemisest, nad aitavad igati küsimustele vastuseid leida. Kõige keerulisem on oma eesmärkide ja plaanide süstematiseerimine ning projektiplaaniks vormistamine. Kuid see on osa igapäevasest ettevõtte arendamise protsessist ja selline kogemus kulub marjaks ära igale ettevõtjale. Muu projektiga kaasneva dokumentatsiooni kogumine ja vormistamine on rutiinne ning ei käi ajaliselt üle jõu. Projekt algab EAS-i nõustamisest, jätkub eesmärkide kirjeldamisega projektiplaanis, vajalike dokumentide (finantsaruanded, ettevõtete juriidiline dokumentatsioon jms) kogumisega ning taotluse esitamisega EAS-ile.

Kindlasti julgustan teisi ettevõtteid toetusi taotlema. Ei ole vaja karta toetuse taotlemisega seotud töömahtu, mis lõppkokkuvõttes ei olegi väga suur. Nii mõnelegi ettevõttele võivad toetused anda uue hingamise ja arengusuuna, milleks siis sellisest võimalusest loobuda?

Osale arutelus

  • Velli Saaberg

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad