Levinumad vead KMD täitmisel

Tõnis Elling
Maksuekspert Tõnis Elling käsitleb levinumaid vigu käibedeklaratsiooni täitmisel

Igas kalendrikuus on raamatupidajatele kaks olulist päeva: 10. ja 20. kuupäev. 10-ndal tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ning 20-ndal käibedeklaratsioon. Artiklis käsitleme käibedeklaratsiooni (KMD) täitmisega seonduvat. Paljudel juhtudel ei too eksimused kaasa olulisi maksuhalduri sanktsioone või finantskulu, kuid segadust tekitab valesti deklareerimine või deklareerimata jätmine sellegipoolest piisavalt.

OSTU DEKLAREERIMINE

Ühendusesisene kauba soetamine

Levinumate vigade väljatoomisel oleks mõistlik alustada ostu deklareerimisest. Ostmisel eksitakse kõige sagedamini ikkagi piiriüleste tehingute korral. Enamikul juhtudel on õnneks tegemist ainult kosmeetiliste vigadega, millega ei kaasne hilisemat intressi maksmise kohustust. Näitena võib siin tuua kauba või teenuse ühendusesisese soetamise deklareerimise. Kui Eesti maksukohustuslane ostab teisest liikmesriigist sealse ettevõtja käest kaupa või teenust, siis võib nii kauba kui ka teenuse puhul olla tegemist Eestis tekkiva käibemaksukohustusega. Eestis käibemaksu maksmiseks peab isik olema registreeritud Eestis käibemaksukohustuslaseks. Nimetatud juhul peab kas ostja või müüja olema Eestis käibemaksukohustuslaseks registreeritud.

Käibemaksuseaduse (KMS) mõtte kohaselt soovib seadusandja pigem vältida teiste riikide isikute Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust ja igal võimalikul viisil toetada pöördmaksustamist.  

Juhul kui Eesti maksukohustuslane ostab teise liikmesriigi maksukohustuslaselt kaupa ja kaup saadetakse Eestisse, siis tekib Eestis käibemaksukohustus. Kauba ühendusesisest soetamist tuleb deklareerida KMD ridadel 1, 4, 5, 6 ja 6.1. Kuna tegemist on kaubaga, siis kipub paljudel juhtudel ununema lahtri 6.1 täitmine. Samuti tuleb meeles pidada, et alandatud maksumääraga kaupade ostmisel (näiteks raamatud või ravimid) tuleb need kaubad pöördmaksustada samuti alandatud määraga. Ehk siis deklareerida KMD ridadel 2, 4, 5, 6 ja 6.1.

Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuse ostmine

Siin tuleb kindlasti ära märkida väga levinud viga, mida deklareerimisel tehakse. Nimelt kui ostetakse teenust teise riigi ettevõtjalt, siis KMS-i § 3 lg 4 punkti 2 kohaselt tuleb Eesti maksukohustuslasel arvestada ja tasuda käibemaksu teenuselt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb Eestis ettevõtlusega. Oht on just see, et nn kolmandate riikide ettevõtjatelt arve saamisel ei ole nendel arvetel mingit viidet käibemaksu või pöördmaksustamise kohta. Sellel lihtsal põhjusel, et teises riigis ei pruugi ollagi käibemaksu ja veel vähem teavad nad Euroopa Liidus kehtestatud käibemaksust. See on ostja kohustus hoolitseda pöördmaksustamise kohustuse eest Eestis. Kolmandate riikide ettevõtjalt teenuse ostmisel tuleb tehingud deklareerida KMD ridadel 1, 4, 5 ja 7. Siin on ka ohukoht, et deklareerida tuleb just real 7, mitte 6-l. Rida 6 on ühendusesisese teenuse soetamise kohta.

Sõiduautoga seotud kulutused

Sõiduautode sisendkäibemaksu puhul tuleb esmalt pöörata tähelepanu sellele, millised teenused ja kaubad on sõiduautoga seotud. Enamik deklareerimisvigu tekib just selle põhjal. Kui rääkida ainult deklareerimise apsudest, siis kõige rohkem esineb juhuseid, kus maksumaksjad deklareerivad enda nimel oleva sõiduauto oma ettevõtluses kasutusel olevana, aga tegelikult renditakse seda autot teisele maksukohustuslasele edasi. Kui ettevõtja A omab/rendib sõiduautot ja rendib (annab kasutuslepingu alusel) selle ettevõtjale B edasi, siis loetakse, et seda sõiduautot kasutab ettevõtja B. Ettevõtja A ei kajasta seda sõiduautot oma KMD-l. Vastasel juhul kasutaksid üht ja sama sõiduautot mõlemad ettevõtjad ja see ei ole sõiduautode KMD-l deklareerimise mõte.

Sõiduautode puhul eksitakse ka selles, et autode arvu lahter ridadel 5.3 ja 5.4 ning nende taga olev sisendkäibemaksu koht ei ole omavahel seotud. Mis tähendab, et ettevõtluses kasutusel olevate sõiduautode arvu tuleb ikkagi deklareerida, hoolimata sellest, kas selle autoga seoses sisendkäibemaksu maha arvatakse või mitte. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on maksumaksja õigus, mitte kohustus ning võib ju olla, et mõnel perioodil ei ole deklareeritava sõiduauto kohta mahaarvatavat sisendkäibemaksu.

MÜÜGI DEKLAREERIMINE

Maksuvaba käive

Müügi deklareerimisel on tavaliselt kõige rohkem segadust maksuvaba käibe deklareerimisega. Levinud on arusaam, et kui tegemist on maksuvaba käibega, siis seda KMD-l üldse ei deklareerita. Tähelepanuta jäetakse, et KMD-l on maksuvaba käibe näitamiseks rida 8. Teisalt soovivad paljud maksumaksjad reale 8 panna ka maksuvabad ostutehingud, mis on jällegi vale. Kaheksandal real deklareeritakse ainult maksuvaba käive.

Sama teemaga haakub ka juhuslik finantstehing, mille puhul paljud arvavad, et seda ei pea deklareerima. Juhuslikud finantstehingud tuleb samuti deklareerida real 8, kuigi need sisendkäibemaksu proportsiooni arvestust ei mõjuta.

Kinnisasja vabatahtlik maksustamine

KMS-i § 411 lg 2 punkti 1 alusel kohaldatakse riigisisest pöördmaksustamist kinnisasja võõrandamisel, kui maksumaksja on maksuhaldurit eelnevalt vabatahtlikust maksustamisest teavitanud. Sellega seoses tuleb üle korrata, et riigisisese pöördmaksustamise korral ei toimu müügi deklareerimine samamoodi nagu tavaliste kaupade või teenuste müügil. Kinnisasja vabatahtliku maksustamise korral deklareerib müüja oma käivet ainult KMD informatiivsel real 9. Ostja näitab ostu KMD ridadel 1, 4, 5, 7 ja 7.1.

 TESTÜLESANDED

  1. Eesti maksukohustuslane A ostab Saksamaa maksukohustuslaselt valdkonna ministri kehtestatud määruses sätestatud ravimeid 1000 euro eest. Kas ja kuidas tuleb ravimite ostu KMD-l deklareerida?
  2. Eesti maksukohustuslane A ostab reklaamiteenust USA ettevõtjalt 5000 euro eest. Arve saabub igasuguse viiteta. Kas ja kuidas tuleb reklaami ostu KMD-l deklareerida?
  3. Eesti maksukohustuslane A ostab Venemaa eraisikult juriidilist konsultatsiooni. Venemaa isik ennast ettevõtjaks ei loe. Kas ja kuidas tuleb nimetatud teenuse ostmist KMD-l deklareerida?
  4. Eesti maksukohustuslane A ostab ettevõtluses kasutamise eesmärgil sõiduauto 36 000 euro eest (KM 6000). Maksukohustuslane tegeleb äri- ja eluruumide rendiga, millest tekib nii maksustatav kui ka maksuvaba käive. Kas ja kuidas peab maksukohustuslane sõiduautot oma KMD-l deklareerima eeldusel, et sõiduautot kasutatakse tegelikult ainult eluruumide rendi korraldamiseks?
  5. Eesti maksukohustuslane A rendib ettevõtluse tarbeks sõiduauto, mille ta annab kasutusvalduse lepingu alusel kasutada maksukohustuslasele B. Kas ja kuidas deklareerib igakuiselt maksukohustuslane A selle sõiduauto kasutust oma KMD-l?

 

VASTUSED

1. KMD read 2, 4, 5, 6 ja 6.1.
2. KMD read 1, 4, 5 ja 7.
3. Ettevõtlusega mittetegelevalt füüsiliselt isikult teenuse ostmisel ei tule seda teenuse ostu pöördmaksustada.
4. Ostmisel ei saa maksukohustuslane sõiduauto sisendkäibemaksu maha arvata, sest tal ei ole maksustatavat ettevõtlust selle sõiduauto puhul. Küll aga tuleb KMD-l näidata igakuiselt selle sõiduauto olemasolu autode arvu real 5.3. Kui seda autot kasutatakse mingil ajal ka muul juhul kui ettevõtluse tarbeks, siis real 5.4. Kuigi sisendkäibemaksu selle sõiduautoga seoses maha arvata ei saa. Ettevõtluses kasutatavate autode (auto) arv tuleb KMD-l ikka näidata.
5. Juhul kui maksukohustuslasel A on selle autoga seoses sisendkäibemaksu kulusid, siis saab ta need real 5 maha arvata, kuid ridadel 5.3 või 5.4 seda sõiduautot ei näidata ning sisendkäibemaksu summat eraldi välja ei tooda.

 

 

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, mag iur, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht, Sisekaitseakadeemia Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja/lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad