KM-kohustuslaseks

Taavi Alas
Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmine

Hiljuti võttis riigikogu vastu käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär tõuseb alates 2018. aastast 16 000 eurolt 40 000 eurole. Eksperdid selgitavad, mida tuleks muudatuse kohta teada.

Muudatuse väljatöötajad ja rahandusminister tõid üheks käibemaksukohustuse piirmäära tõstmise põhjuseks, et tulevikus on selle tulemusena vähem bürokraatiat ja väikeettevõtlusele luuakse muudatusega soodsam maksukeskkond. Lihtsamaks peaks muudatuse järgi minema eelkõige väiksematel ettevõtetel, kelle käive ei ületa 40 000 eurot aastas. Suurimat kasu saavad muudatusest need ettevõtjad, kes müüvad kaupu ja teenuseid lõpptarbijale ning kelle toodang või teenus on nende enda käte- või mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Muudatuse plussid ja miinused

Plussidest rääkisid eelmisel talvel põhjalikumalt ka rahandusspetsialistid. Toodi näiteks nn piiri peal olev ettevõte, kes mahtus ühel hetkel veel alla 16 000-eurose käibe piiri, kuid võib kohe järgmise müügiga selle piiri ületada. See sunnib teda võtma end käibemaksukohustuslasena arvele ja lisama hinnale 20 protsenti ning hakkama tasuma käibemaksu. Hinna tõstmine on tundlik teema ettevõtetele, kes müüvad oma kaupa eraisikutele, sest eraisikud on ettevõtjatest palju hinnatundlikumad - käibemaksukohustuslastest ettevõtjad saavad enda tasutud käibemaksu ju maha arvata, eraisik aga maksab ettenähtud summa täies ulatuses. Kui ettevõte tõstab käibemaksukohustuse tekkimise tõttu hindu, võib ta kaotada kliente neile ettevõtteile, kes on 16 000 eurost väiksema käibega.

Mõned väikeettevõtjad on osutanud ka piirmäära tõstmise väidetavatele miinustele, öeldes, et eelkõige võib see tuua probleeme väga väikestele, n-ö ühemehefirmadele, kel pole võimalusi tõenäoliselt kunagi tõusta nõutud käibe tasemeni. Nendel väikefirmadel on aga samuti kulud, neil on vaja töövahendeid, masinaid, arvuteid, ka tööruume, aga erinevalt suurematest firmadest jäävad nemad kehvemasse seisu. Väikefirmadel pole võimalik neilt kulutustelt käibemaksu tagasi küsida, sest kui 16 000-eurose käibeni tõus oli reaalne, siis 40 000 euroni juba märksa keerulisem.

Eksperdid selgitavad

Ajakiri Raamatupidamise Praktik uuris kahelt tuntud finantseksperdilt, Kindsigo Konsultatsioonid OÜ-lt ja KPMG Baltics OÜ-lt, millised on nende arvates eesootava muudatuse tegelikud plussid ja miinused.

KMPG Baltics OÜ vanemmaksunõustaja Einar Rosin selgitab eeltoodud väikefirmade kartusele vastuseks, et käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär märgib seda piiri, mille ületamisel peab ettevõte end käibemaksukohustuslasena registreerima. „Samas on kõigil, kes seda soovivad ning ettevõtlusega tegelemist tõendada suudavad, alati võimalik end käibemaksukohustuslasena registreerida ka siis, kui maksustatav käive on väiksem, näiteks 12 000 eurot aastas,” rõhutab ta. Einar Rosin lisab, et peamine põhjus, miks ettevõte soovib ennast vabatahtlikult käibemaksukohustuslasena registreerida, on õigus sisendkäibemaksu maha arvata. „See võib olla kasulik olukorras, kus ettevõtte käivitamisel tuleb teha suuremahulisi investeeringuid, kuid käive jääb alguses tagasihoidlikuks.”

Olukorra selgitamiseks sobib Einar Rosina sõnul kaks lihtsustatud näidet:

Näide 1. Ettevõte A ostab 120 000 euro eest köögitehnikat, alustab toitlustusteenuse pakkumist ja esimesel kahel aastal on käive ligikaudu 15 000 eurot aastas. Kui ta ei oleks käibemaksukohustuslane, jääkski tema kuluks 120 000 eurot, sest sisendkäibemaksu mahaarvamine on võimatu. Kui ta otsustab end siiski käibemaksukohustuslasena registreerida, saab ta sisendilt käibemaksu kohe maha arvata, st maksuameti kaudu tagasi 20 000 eurot käibemaksu. Järgmise kahe aasta käibenumbreid arvestades on see ettevõtte jaoks väga suur summa, mis aitab pinnal püsida.

Näide 2. Esimest näidet võib edasi arendada nii: kui kolmandal, neljandal ja viiendal aastal on ettevõtte eeldatav käive näiteks 30 000 eurot aastas, tähendab see kolme aasta peale 18 000 eurot tasumisele kuuluvat käibemaksu. Samas kui käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel (kahe aasta pärast on registreerimise piirmäär 40 000 eurot aastas) põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimisel 3/5 võrra (põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on viis aastat -> kaks esimest aastat oli ettevõte käibemaksukohustuslane, mis tähendab, et 2/5 sisendkäibemaksust jääbki mahaarvatuks) tuleks riigile tagastada 3/5 algselt maha arvatud sisendkäibemaksust, s.o 12 000 eurot. Sellises olukorras, kus kasvuvõimalusi näha ei ole, on ettevõtjal pigem kasulik end registrist kustutada.

Näide 3. Ettevõte B osutab tõlketeenust ning oma tööks on tal vaja sülearvutit ja sõnaraamatut. Kulu aastas on ca 1000 eurot + käibemaks, eeldatav käive 15 000. Sellises olukorras ei ole ettevõttel B mingit põhjust vabatahtlikuks käibemaksukohustuslasena registreerimiseks, sest käibelt arvestatav maks oleks 3000 eurot ja sisendkäibemaks 200 eurot -> vahe ettevõtte kahjuks 2800 eurot. Seda ei pea otsesõnu nimetama ettevõtja kuluks, sest käibemaksukulu jääb lõpuks tarbija kanda, aga mingisugust kasu see ka ei anna, eriti kui kliendid on valdavalt eraisikud. Seega ei tähenda sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus automaatselt, et ettevõtjale on käibemaksukohustuslasena registreerimine kasulik.

Kas töökoormus väheneb?

Kindsigo Konsultatsioonid OÜ juhataja Aule Kindsigo ütles RP-le, et raamatupidamise tööd muudatus eriti ei vähenda, kui tegemist on ettevõttega, kellel on ainult maksustatav käive. „KMD koostamine ja MTA-le esitamine võtab vähe aega. Ettevõtetes, kus kasutatakse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks proportsiooni, toimub tõesti teatud lihtsustus. Raamatupidamise reegleid peab aga täitma iga kliendi puhul olenemata sellest, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega või mitte,” lisas Aule Kindsigo. Samuti nõustus Aule Kindsigo sellega, et uutel alustavatel ettevõtetel muutub käibemaksunumbri saamine kindlasti raskemaks.

KMPG vanemmaksunõustaja Einar Rosin rõhutas RP-le, et seoses 2018. aastast jõustuva muudatusega lihtsustub maksuarvestus rohkem nendele isikutele, kellel ei ole raamatupidajat või kes ei kasuta raamatupidaja teenuseid pidevalt ning kes on käibemaksukohustuslased üksnes mõne kõrvaltegevuse mahust tulenevalt. Ta tõi näiteks reklaamimüügi, ärilise koolitustegevuse vms. „Tavapärasem on see näiteks mittetulundusühingute puhul. Kui tegevus jaguneb käibemaksuga maksustatava ettevõtluse ja muu tegevuse vahel, võib tegevuse spetsiifikast tulenevalt olla mõnikord päris keeruline kulusid määratleda, millelt on võimalik sisendkäibemaks maha arvata ja millelt mitte,” selgitas ta.

Positiivse poole pealt tõstis Einar Rosin esile, et valdavale osale ettevõtjatest, keda piirmäära tõus puudutab, võib raamatupidamise teenus tõenäoliselt mõnevõrra odavamaks muutuda, sest kaob kohustus käibemaksuarvestust pidada ja deklaratsioone esitada. „Teisalt on käibemaksukohustuslasena registreerimise või registrist kustutamise otsuse tegemisel oluline väärtus raamatupidaja kompetentsusel. Nagu eespool mainisin, võib ettevaatamatult tegutsedes tekkida ettevõtja jaoks ootamatu olukord, kus varem maha arvatud sisendkäibemaks tuleb registrist kustutamise järel riigile tagasi maksta,” rõhutas Einar Rosin. Samas on tema sõnul piisavalt ette mõeldes võimalik kasutada mahaarvatud sisendkäibemaksu ettevõtte ajutiseks finantseerimiseks. „Lisaks võiks juhul, kui tulevikus registrist kustutamine tundub mõistlik, kaaluda pikaajaliselt kasutatavate, kuid kohe kuluks kantavate varade soetamise asemel nende liisimist, kuna sel puhul on ettevõtja jaoks tegemist teenuse ostmise, mitte kauba soetamisega (välja arvatud kapitalirendi puhul), mis tähendab, et registrist kustutamise hetkeks maha arvatud sisendkäibemaksu ei pea tagastama,” lisas Einar Rosin.

Kus on kõrgeim piirmäär?

Euroopa Liidu riikidest on madalaim käibemaksukohustuslase registreerimise piirmäär Taanis (6696 eurot), järgnevad Kreeka (10 000 eurot) ja Portugal (12 500 eurot). Piirmäärad puuduvad Hispaanial, Hollandil, Maltal ja Rootsil. Kõrgeim piirmäär on Ühendkuningriigis (114 397 eurot) ja Itaalias (65 000 eurot). Eestis on senine piirmäär kehtinud juba 1995. aasta 1. aprillist ja selle järgi oli käibemaks kohustuslik ettevõtetele alates 16 000-eurosest (varem 250 000-kroonisest) käibest aastas.

KOMMENTAAR

Oluline teave ettevõtjatele seoses käibemaksukohustuslase registreerimise piirmäära tõstmisega

KPMG Baltics OÜ vanemmaksunõustaja Einar Rosin

 1. Ettevõtjad, kes kaaluvad registreeringu vabatahtlikku lõpetamist, peavad arvestama, et käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel võib tekkida kohustus osaliselt tagasi maksta varem soetatud põhivaradelt ja kinnisasjadelt maha arvatud sisendkäibemaks.
2. Teiseks sätestab KMS, et registrist kustutamisel tuleb maha arvata kogu kustutamise hetkeks võõrandamata kauba soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks. Sealjuures ei erista seadus müügiks ostetud kaupa ettevõtte enda tarbeks ostetud väikevahenditest, mis tähendab, et registrist kustutamisel võib mõnevõrra ootamatult tekkida olukord, kus ettevõttel tuleb riigile tagastada märkimisväärne käibemaksu summa.
3. Piirmäära tõusust rääkides viidatakse sageli väikeettevõtjale, kuid oluline on märkida ka seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära tõus mõjutab eelkõige kohalikul turul tegutsevaid ettevõtjaid. Kui ettevõtluse jaoks ostetakse sisendeid välisriigist, siis siin midagi ei muutu, kehtivad teistsugused reeglid ning sellest tingituna võib käibemaksukohustuslasena tegevuse jätkamine olla arukas või vajalik valik.
4. Arutatud on, et kõrgemal registreerimise piirmääral on positiivne mõju tegevusele, mille eesmärk on müüa oma teenuseid töösuhte asemel teenuse osutamise lepingute kaudu. See on küll võimalik, kuid tõenäoliselt ei ole käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära suurusel otsest mõju selliste struktuuride kasutamisele.

Osale arutelus

  • Taavi Alas, RP kaasautor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad