Õiguskantsler pöördus firmajuhtide töötuskindlustuse asjus riigikohtusse

Õiguskantsler pöördus riigikohtusse
Õiguskantsler pöördus riigikohtusse

Õiguskantsler Ülle Madise tegi juba eelmisel aastal Riigikogule ettepaneku taastada juhatuse liikmete töötuskindlustushüvitis. Et Sotsiaalkomisjon ei ole senini vastavat eelnõu algatanud, pöördus õiguskantsler Riigikohtusse.

Põhiseaduse sätetega on vastuolus juhatuse liikmete ilma jätmine töötuskindlustushüvitisest pelgalt juhatuse liikme staatuse tõttu.  Sotsiaalkomisjon sai ülesandeks algatada vajalik eelnõu, kuid ei ole seda käesolevaks hetkeks teinud.

Madise selgitab pöördumises, et töötuskindlustuse puhul on tegemist sundkindlustusega. See tähendab, et riski realiseerumise võimalus peab vähemalt teoreetiliselt eksisteerima nende isikute puhul, kellelt kindlustusmakse maksmist nõutakse. Juhatuse liikme staatus ei vabasta kedagi sissemaksete tegemisest töötuskindlustusskeemi, kuid välistab samal ajal vastusoorituse saamise võimaluse. Kuna töötuskindlustushüvitise kui rahaliselt hinnatava nõudeõiguse realiseerimine on piiratud, riivab vaidlusalune regulatsioon väga tugevalt omandipõhiõigust. Niisugust järeldust kinnitab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika.

Asjakohane ei ole argument, mille järgi juhatuse liikmeid ei jäeta ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele, kuna nende töötuskindlustusstaaž säilib ja neil tekib õigus vastusooritusele siis, kui nad enam juhatuse liikmed ei ole.

Rõhutamaks erinevust juhatuse liikmete ja töötuskindlustushüvitisele õigustatud isikute vahel, esitatakse enamasti kolm argumenti:

- juhatuse liige on tööga hõivatud, sest äriühingu juhtimine on olemuselt töö;

- juhatuse liige ei ole ilma töise sissetulekuta, kuna ta saab juhatuse liikme tasu;

 - juhatuse liige, kelle töö ei ole tasustatud, võiks äriühingu juhtimise eest tasu saada.

Äriühingu juhtorgani liikmeks olekuga ei kaasne automaatselt õigus saada tasu. Eeldus, et juhatuse liikme tegevus peaks olema tasustatud, kehtib vaid juhul, kui puudub selgesti mõistetav motiiv tasuta tegutsemiseks: näiteks siis, kui isik täidab juhatuse liikme ülesandeid talle mitte kuuluvas äriühingus ning tasuta töötamine ei ole põhjendatav mõne muu asjaoluga (nt optsioonileping, edasilükatud tasu saamise võimalus).

Teadaolevalt on juhatuse liikme staatusest tulenev piirang hõlpsasti välditav. Sageli on kasutatud äriühingu juhatuse liikmeks mõne teise isiku määramist. Juhatusest vormiliselt lahkunud, kuid äriühingu tegelikku juhtimist jätkaval isikul on võimalik registreerida end töötuna ja täita töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalikke eeldusi. Vaidlusalune regulatsioon jätab töise sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitisest ilma kõik need juhatuse liikmed, kelle puhul on töötuskindlustusmaksete maksmisega kindlustatud risk täielikult realiseerunud, kuid kes ei saa või ei soovi leida piirangu eesmärgiga vastuolus olevaid viise selle vältimiseks.

Samuti ei ole piirangul olulist mõju kuritarvituste vältimisel. Kuritarvitamist saab tõenäoliseks pidada vaid siis, kui oodatav kasu on suurem või kaalukam kui selle saamiseks vajalikud kulutused või pingutused. Otsustamaks, kas kehtiv regulatsioon annab motiivi töötuskindlustusskeemi kuritarvitamiseks, tuleb hinnata, kui tasuv on luua näiline töökoht, maksta vähemalt aasta jooksul töötuskindlustusmaksetega maksustatavat töötasu (et omandada töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalik minimaalne töötuskindlustusstaaž), tasuda muid tööjõumakse ning mõjutada töösuhte lõppemist nii, et see ei välistaks õigust töötuskindlustushüvitisele. Arvutused näitavad, et võimalus saada töötuskindlustushüvitist ei ärgita looma fiktiivseid (õigus)suhteid või varjama olulisi asjaolusid eesmärgiga saada kasu töötuskindlustusskeemist.

Samas ei pruugi kuritarvitamise ajendiks olla ainult loodetud kasu töötuskindlustushüvitisest. Selleks võivad olla töötuna arvelolekuga kaasnevad muud eelised: kogu töötuna arveloleku ajal kehtiv ravikindlustuskaitse, õigus saada tööturuteenuseid (nt koolitust) ja tööturutoetusi (nt töötutoetust). Juhatuse liikmete töötuskindlustuskaitsest ilma jätmine ei ole aga sobiv meede, et võidelda töötuna arvelolekuga kaasnevate hüvede eesmärgipäratu või ebatõhusa kasutamise vastu.

Õiguskantsleri järeldus:

Kuivõrd juhatuse liikmete erinevaks kohtlemiseks ei ole veenvat ja kaalukat põhjendust, on TTTS § 6 lõike 5 punkt 4 koostoimes TKindlS § 6 lõike 1 punktiga 1 vastuolus PS §-dega 12, 31 ja 32, osas, milles vaidlusalused sätted jätavad TTTS § 6 lõike 5 punktis 4 nimetatud isikud ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele töise sissetuleku katkemise vastu kindlustatud riski realiseerumisel.

Allikas: Õiguskantsleri büroo

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised