Milliseid koolitusi väärtustavad raamatupidajad

Kaire Uusen
Ajakirjanik Kaire Uusen uurib, milliseid koolitusi eelistavad raamatupidajad

Ajakiri Raamatupidamise Praktik uuris Eesti ettevõtetelt, milliseid koolitusi nende raamatupidajad nii ettevõtte huvide-eesmärkide, konkurentsis püsimise kui ka parimate töötulemuste saavutamise vaatepunktist kõige väärtuslikumaks peavad.

Sügisel, kui ettevõtted kinnitavad uue aasta eelarveid ning mõtlevad järgmise aasta koolitusvajadusele, on sobiv aeg teha ülevaade raamatupidajate jaoks tähtsatest koolitustest. Eesti koolitusfirmad, riigiasutused jt pakuvad erineva sisu, ülesehituse ja kestusega koolitusi, mistõttu on keeruline täpselt määratleda, kas ühest koolitusest on kasu.

Väga vajalik infopäev, konverents või ühepäevane seminar aitab hoida raamatupidajal kätt n-ö pulsil ja olla kursis olulisemate seadusemuudatustega, kuid see pole võrreldav kahe-kolmepäevaste või isegi pikemate finantskoolitustega, mille läbimise järel tõuseb raamatupidaja kvalifikatsioon ja erialaoskuste tase.

Uurisime eri suuruse ja tegevusalaga ettevõtetelt, kui tihti peaks raamatupidaja ennast täiendama või koolitama, et ta tunneks end kindlalt ja hästi? Millist koolitust või infot vajavad raamatupidajad aastail 2016–2017 kõige enam, eelkõige selleks, et püsida finantsvaldkonna tihedas konkurentsis ja olla oma ettevõtte juhtide silmis kõrges hinnas? Kas finantskoolituste kõrval vajab raamatupidaja ka muid koolitusi? Kui jah, siis milliseid?

Koolitusel tuleks käia vähemalt kord aastas

Edumeelse ja töötajate personalipoliitika poolest tuntud AS A. Le Coqi administratsioonidirektor Katrin Lember tunnistas, et muudatustega kursis olemiseks ning oma töö hästi tegemiseks peaks raamatupidaja ja finantstöötaja vähemalt korra aastas koolitusel käima. Nii osalesid A. Le Coqi finantsvaldkonna töötajad Katrin Lemberi sõnul 2016. aastal Pärnu raamatupidamiskonverentsil, Äripäeva Maksukoolis, krediidijuhtimise seminaril, Palgainfo Agentuuri seminaril, aga ka inglise keele kursustel, sest keeleoskuseta ei saa tänapäeval enam hästi hakkama.

Katrin Lember ütles, et lisaks erialakoolitustele on olenevalt finantsspetsialisti ametikohast tähtsad ka suhtluskoolitus (see on tähtis krediiditöötajatele ja arveametnikele), keelekoolitused (eelkõige inglise keel) ja Exceli täiendusõpe. „Iga-aastast koolitusplaani tehes lähtume personaalselt töötajate vajadustest ning planeerime koolitusi-seminare-konverentse vastavalt sellele,” ütles Lember.

Ettevõtte suurus ja tegevusala mõjutavad koolitusvajadust

Kogenud ja tunnustatud finantsekspert, Finantsinspektsiooni järelevalvepoliitika spetsialist Maire Otsus-Carpenter märkis, et raamatupidaja koolitusvajadus oleneb väga palju sellest, kui suur on ettevõte, kus raamatupidaja töötab ning millisel tegevusalal see tegutseb. „Aga vähemalt korra aastas võiks raamatupidaja ikkagi oma teadmisi värskendamas käia,” jagas ta A. Le Coqi esindaja seisukohta.

Finantsinspektsiooni töötajad, kes küll otseselt raamatupidamistööd ei tee, kuid raamatupidamisega ühel või teisel moel kokku puutuvad, on Maire Otsus-Carpenteri sõnul osalenud sel aastal arvestus- ja õigusalastel koolitustel, keelekursustel ning lisaks veel mitmel muul koolitusel. See, kui palju vajab finantstöötaja mõnda muud, st mitte otse erialaga seotud koolitust või enesetäiendust, sõltub Finantsinspektsiooni kogemuse põhjal jällegi väga palju sellest, millise ettevõttega tegu on.

„Lisaks finantskoolitustele tuleks raamatupidajatele kasuks keelekoolitused ja võib-olla ka mõned üldisemad koolitused. Näiteks sellised, kus raamatupidaja saaks teadmisi, kuidas maandada tööstressi ning hoida oma tervist – nii füüsilist kui ka vaimset,” rõhutas Otsus-Carpenter.

Suhtlusoskus ja inglise keel

Lääne-Tallinna Keskhaigla pearaamatupidaja Liis Jürgenson nõustub samuti eelkõnelejatega, et iga raamatupidaja võiks koolitusel käia vähemalt korra aastas. Raamatupidajatel tuleb hoida end pidevalt kursis seadusemuudatustega ning kui pole võimalik seda teha infopäevadel või seminaridel, siis peab leidma aja, et hoida ennast kursis interneti vahendusel. „Meie haigla finantsvaldkonna töötajad on sel aastal osalenud palgaarvestuse koolitustel ning üldisel raamatupidamislikul koolitusel, mis tutvustas suuremaid muudatusi raamatupidamises aastal 2017.”

Raamatupidajad ei pea olema tugevad ainult finantsvaldkonnas ja seaduste tundmises, vaid oskama palju muudki, kui nad tahavad konkurentsis püsida ning tööga hästi hakkama saada. Liis Jürgenson märkis, et tänapäeval on raamatupidajatele, nagu ka paljude teiste valdkondade töötajatele, üha olulisemad näiteks meeskonna- ja juhtimiskoolitused. „Kuna haiglas töötades tuleb palju suhelda ka klientidega, on igati asjakohased mitmesugused suhtluskoolitused ja klienditeeninduse teemalised koolitused,” selgitas ta.

Raamatupidaja peab oskama ka stressi maandada

Saku Õlletehase pearaamatupidaja Mare Lepp rõhutas, et kõige olulisega kursis olemiseks on tema ise valinud enda jaoks välja nn konverentsi tüüpi koolitused, kus ühe päeva jooksul käsitletakse raamatupidaja tööks vajalikke teemasid. „See, mitu korda aastas peaks koolitustel käima, sõltub raamatupidaja tööd mõjutavatest muudatustest. Kindlasti on raamatupidajale vajalikud koolitused ja infopäevad seadusemuudatuste korral, maksudeklaratsioonide täitmiste muudatuste puhul ning ka uuenduste korral pankade töös,” loetles Mare Lepp, kes sel aastal osaleb kindlasti Eesti raamatupidajate konverentsil „Teejuht 2017”.

Üle Eesti tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) peab esmatähtsaks oma töötajaid koolitada just sel eesmärgil, et nad tunneksid kõiki olulisi seadusemuudatusi. „Seejärel tulevad teemad, mis aitavad töökeskkonnas end hästi tunda ja toime tulla,” selgitas RMK pearaamatupidaja Merike Eier, kelle sõnul on nende raamatupidajad osalenud 2016. aastal näiteks maksuameti seminaridel ja ettevõtte IT-partneri korraldatud seminaridel.

Üha rohkem peavad raamatupidajad (nagu ka paljud teiste erialade spetsialistid) vajalikuks ka koolitusi, kus õpetatakse koostööd tegema ja meeskonnas tegutsema, keskenduma ning suure pingega töötades vaimselt terve püsima, sest pingetega toimetulekut on vaja igas ettevõttes, olenemata selle suurusest, tegevusvaldkonnast või töötaja positsioonist.

Osale arutelus

  • Kaire Uusen, ajakirjanik ja koolitaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad