Suur ülevaade värsketest maksumuudatustest

Maksuseaduste muudatused
Maksukobareelnõu ülevaade

Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) on tunduvalt muutunud ning sellele on lisandunud nii muude seaduste muudatusi kui seniste muudatuste muutusi. Teeme olulisematest punktidest teemade kaupa ülevaate.

Eelnõu pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ (eelmises versioonis tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu).

Intresside maksustamine

  • Tunnistatakse kehtetuks tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 17 lõige 2, mis erandina teistest intressi liikidest jätab füüsilise isiku jaoks tulumaksuvabaks hoiuselt makstava intressi. TuMS § 17 lõike 1 kohaselt maksustatakse igasugune intress reeglina residendist füüsilise isiku tuluna.

    Kehtetuks tunnistatakse ka sama paragrahvi lõige 3, mis sätestab omakorda erandi hoiuseintressi maksuvabastusest ja näeb ette, et tulumaksuga maksustatakse selline intress, mis sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest, samuti intress, mida saadakse raha hoiustamise eest investeerimiskontol (pangakontol, mis võimaldab selle kaudu tehtud investeeringutelt tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata).

  • Kuna TuMS § 17 muudatuse kohaselt on edaspidi igasugune residendist füüsilisele isikule makstav intress tulumaksuga maksustatav, jäetakse § 171 lõike 2 punktist 4 välja sellega seoses tarbetuks muutuv lauseosa.

    Edaspidi on ka tavaline nõudmiseni hoius käsitletav finantsvarana, millelt saadava tulu  maksukohustust saab maksumaksja edasi lükata.
  • TuMS § 40 lõike 2 punkti 4 muudatus on seotud TuMS § 17 lõigete 2 ja 3 kehtetuks tunnistamisega, mille tulemusena hakatakse maksustama füüsilisele isikule makstavat hoiuseintressi. Nagu selgitatud TuMS § 171 lõike 2 punkti 4 muudatuse juures, hakkab sellega seoses ka tavaline nõudmiseni hoius kuuluma finantsvara hulka, millelt saadavalt tulult tekkivat maksukohustust saab maksumaksja edasi lükata. Seetõttu tuleb teha redaktsioonilisi muudatusi ka TuMS § 40 lõike 2 punktis 4, mis näeb ette, et tulumaksu kinnipidaja (antud juhul krediidiasutus) ei pea intressilt tulumaksu kinni, kui maksumaksja on teda teavitanud, et intress on saadud TuMS §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt (hoiuselt).
  • Paragrahvi 282 lõike 1 muudatusega piiratakse füüsilise isiku eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust lubatava mahaarvamise summa 300 euroni aastas maksumaksja kohta. Selliste intresside, koolituskulude, heategevuslike kingituste ja annetuste mahaarvamise kogusumma jääb endiselt 1200 eurole. Samuti jääb kehtima piirang, et  mahaarvamised ei või ületada 50% maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

  • Kehtetuks tunnistatakse TuMS § 25 lõikes 4 sätestatud erand, mille kohaselt eluasemelaenu intressi maksustatavast tulust mahaarvamise summaline ega protsentuaalne piirang (TuMS § 282) ei kehti last üksi kasvatava vanema puhul, kes kasutas maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust. Seadust täiendatakse rakendussättega, mis võimaldab isikul, kellel 2016. aastal nimetatud erandi kasutamiseks õigus oli, see siiski lõpuni ära kasutada.

  • Tunnistatakse kehtetuks TuMS § 44 lõige 2, mis sätestab residendist (ja teatud tingimustele vastava mitteresidendi) abikaasade õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon nii, et maksustatavaks üksuseks on maksumaksja, mitte perekond. Ühise deklaratsiooni esitamise võimalus kaotatakse seoses maksuvaba tulu suurendamisega 500 euroni maksumaksja kohta alates 2018. aastast. Viimast korda on ühist deklaratsiooni võimalik esitada 2017. aastal 2016. aasta tulu deklareerides.

  • TuMSi lisatakse kaks uut rakendussätet maksumaksjate õiguspärase ootuse järgimise tagamiseks. Lõige 50 annab maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud üksikvanemale võimaluse arvata maksustamisperioodil tasutud eluaseme intressid maksustatavast tulust maha kuni 2016. aasta lõpuni kehtiva TuMS § 25 lõike 4 kohaselt, s.t §-s 282 sätestatud summalisi vm piiranguid arvestamata.

    Lõige 51 selgitab, et 2016. aasta tulu deklareerimisel võivad abikaasad kasutada ühise deklaratsiooni esitamise õigust samal aastal kehtinud TuMS § 44 lõike 2 kohaselt ning tulumaksu juurde tasumisel või enammakstud maksu tagastamisel lähtutakse 2016. a. kehtinud TuMSi sõnastusest.

  • Valitsuse täiendus 8.12: 

    Valitsus otsustas jätta alles ühiste tuludeklaratsioonide esitamise võimaluse ja võimaldada abikaasadel teatud tulumaksusoodustusi ka edaspidi ühiselt deklareerida.

    Seoses otsusega säilitada ühisdeklaratsioonide esitamise võimalus, muutuvad selle esitamise tingimused. Ühine mahaarvamise õigus säilib eluasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Riigipoolse maksutagastuse, sealhulgas abikaasa kulude eest, saavad need inimesed, kes on teeninud aasta jooksul tulu, millest saab mahaarvamisi teha. Kui inimene ise ei ole aasta jooksul tulu teeninud, siis 500-eurost maksuvaba tulu ta oma abikaasale üle anda ei saa.

Maksuvaba tulu

  • TuMS §-s 23 sätestatakse uus residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu piirmäär 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kalendrikuu kohta (alates 2018. aastast). Kehtiva seaduse kohaselt on maksuvaba tulu 2018. aastal 2280 eurot ja alates 2019. aastast 2460 eurot. Eelnõuga sätestatakse maksuvaba tulu regresseeruvana ehk alates teatud tulutasemest vähenevana. 500 eurot on maksuvaba tulu kuni 1200 euro suuruse maksustatava kuusissetuleku korral. Vahemikku 1201–2099 eurot kuus jääva tulu puhul väheneb maksuvaba tulu järk-järgult ühtlaselt ning alates 2100 euro suurusest tulust maksuvaba tulu kasutamise õigus puudub.

  • Tunnistatakse kehtetuks TuMS §-d 232 ja 233, milles on sätestatud vastavalt pensionist ja tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisest maha arvatav täiendav maksuvaba tulu. Need maksuvaba tulu eriliigid kaotatakse seoses üldise maksuvaba tulu suurendamisega 6000 euroni aastas.

  • Pensioni täiendav maksuvaba tulu on alates 2017. aastast kavandatud olema 2832 eurot aastas, koos 2018. aastaks algselt kavandatud (praegu TuMSis oleva graafiku kohaselt) üldise maksuvaba tuluga 2280 eurot oleks pensioni maksimaalne maksuvaba summa 2018. aastal 5112 eurot aastas.

Sotsiaalmaksu määr

  • Muudatusega jäetakse ära sotsiaalmaksu määra vähendamine alates 2017.a 1. jaanuarist 33%-lt 32,5%-le ja alates 2018.a 1. jaanuarist 32,5%-lt 32%-le. Lisaks määra langetamist reguleeriva muudatuse tühistamisele tunnistatakse selle sättega kehtetuks ka sotsiaalmaksuseaduse § 10 sätestatud sotsiaalmaksu Eesti Haigekassale ja riiklikku pensionikindlustusse jagamist täpsustanud sätted ning sotsiaalmaksuseaduse §-s 13 sätestatud sotsiaalmaksu jagamise uutele põhimõtetele üleminekut reguleerivad sätted.

  • Muudatusega jäetakse välja sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 2 punktid 2 ja 3, millega muudeti tulumaksuseaduse § 14 lõikeid 53–55 eesmärgiga arvestada FIE maksubaasi arvutamisel sotsiaalmaksu määra vähendamisega. Seoses sotsiaalmaksu määra vähendamata jätmisega puudub vajadus nendeks muudatusteks.

Aktsiisid

  • Vedelgaasi aktsiisimäär on 68,94 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.§ 66 lõikes 5 sätestatakse alates 2018. a 1. jaanuarist rakenduv aktsiisimäär kütteainena kasutatavale vedelgaasile.
    Sätestatakse aktsiisimäär mootorivedelgaasile 2017. aasta 1. juulist. Mootorivedelgaasi aktsiisimäär on 193 eurot 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta.Mootorivedelgaasi aktsiisimäär moodustab 30% diislikütuse aktsiisimäärast, arvestades energiasisaldust. 
  • Vedelgaas. § 66 lõikes 5 sätestatakse aktsiisimäär kütteainena kasutatavale vedelgaasile. Aktsiisimäär seotakse arvestades energiasisaldust kütteainena kasutatava maagaasi aktsiisimääraga. Seega tõuseb küttevedelgaasile alates 2017. aasta 1. juulist rakenduv aktsiisimäär ka aastatel 2018 kuni 2020 igal aastal 25% võrreldes eelneva aastaga. Aktsiisimäära arvutamisel võeti maagaasi puhul aluseks kütteväärtus 33,8 GJ 1000 m3 kohta ning vedelgaasil 46 GJ tonni kohta. Balloonigaasi hinnatõus oleks 4,5%. Kütteainena suuremates kogustes kasutatava vedelgaasi hind on ca 470 eurot/ilma käibemaksuta, ehk 37 eurot MWh. Tööstuses oleks vedelgaasi hinnatõus aktsiisi rakendades ligi 12%.
  • Mootorivedelgaas. Nii vedelgaasil kui ka maagaasil hakkab olema eri maksumäär sõltuvalt sellest, kas neid kasutatakse mootorikütuse või kütteainena.  Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: Mootorivedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris.
    Paragrahvi 19 täiendamine lõikega 101 on vajalik eristamaks mootorikütusena kasutatavat vedelgaasi kütteainena kasutatavast vedelgaasist. Esimest hakatakse nimetama mootorivedelgaasiks ning sellel on kõrgem aktsiisimäär kui kütteainena kasutataval vedelgaasil.

  • Diislikütus. 2018. a 1. jaanuarisse kavandatud diislikütuse ja selle komponentide, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisitõus jäetakse ära. 

  • Alkohol. 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuariks planeeritud alkoholiaktsiisi tõus lükatakse edasi veebruarikuusse. Õlleaktsiisi tõstetakse 2017. aasta juulis täiendavalt 70% ja õlle 10%-line aktsiisitõus 2018. aastal asendatakse aktsiisitõusuga ca 18% 2018. aasta veebruarist.
    Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud joogi (nt siider) ja veini aktsiisi tõstetakse täiendavalt 45% 2017. aasta juulis ja 10%-line aktsiisitõus 2018. aastal asendatakse aktsiisitõusuga ca 18% 2018. aasta veebruarist. Aastateks 2019 ja 2020 ette nähtud õlle ning etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud joogi ja veini 10%-lised aktsiisitõustud säilivad.
    Etanoolisisaldusega üle 6%vol veini ja kääritatud joogi aktsiisi tõstetakse 10% asemel 20% 2018. aasta veebruaris ning säilib 20%-line aktsiisitõus kaheks järgmiseks aastaks.

  • Kütteõli. Raske kütteõli aktsiisimäär on 559 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta. § 66 lõike 8 muutmisega sätestatakse aktsiisimäär diislikütusega sarnasele RKÕle alates 2017. aasta 1. juulist. Nimetatud RKÕ aktsiisimäär on sama mis diislikütusel, arvestades energiasisaldust. 
  • Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 548 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta.§ 66 lõike 9 muutmisega sätestatakse aktsiisimäär diislikütusega sarnasele PKÕle alates 2017. aasta 1. juulist.

  • Maagaas. § 66 lõike 10 täiendamisega sätestatakse aktsiisimäär maagaasile alates 1. jaanuarist 2018. a. Aktsiisimäär tõuseb 25% võrra võrreldes 2017. aasta aktsiisimääraga ja on 50,65 eurot 1000 m3 maagaasi kohta.

    Aktsiisitõusu iga-aastane hinnanguline mõju kodutarbija (ca 120m2 eramu maagaasi aastase tarbimismahuga ca 2500 kuni 3000m3) küttekuludele on 2018. aastal 3,6%, 2019. aastal 4,4% ja 2020. aastal 5,3%.  Keskmise äritarbija puhul on aastatel 2018 – 2020 maagaasi iga-aastane hinnatõus 3,3 kuni 4,9%. Suurtarbijale tõuseb maagaasi hind tabelis toodud näite kohaselt aastatel 2018 kuni 2020 igal aastal 3,7 kuni 5,4%.
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist tõuseb aktsiisimäär võrreldes 2018. a aktsiisimääraga 25% võrra ja on 63,31 eurot 1000 m3 maagaasi kohta.
    Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tõuseb aktsiisimäär võrreldes 2019. a aktsiisimääraga 25% võrra ja on79,14 eurot 1000 m3 maagaasi kohta. 

Alkoholi maksustamisega seonduvad muudatused jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril. Energiatoodete maksustamisega seonduvad muudatused jõustuvad 2017. aasta 1. juulil.

Maagaasi aktsiisimäära muudatused jõustuvad kolmel aastal alates 2018. aastast (2018–2020).  Kütteainena kasutatav vedelgaas maksustatakse alates 2017. a 1. juulist, seejärel jõustuvad muudatused kolmel aastal alates 2018. aastast (2018 kuni 2020). 

 Majutusteenuste käibemaks

  • Ettepanek on jätta ära 2017. aasta 1. jaanuarist planeeritud käibemaksumäära tõus majutusele, sh majutusele koos hommikusöögiga. Seega alates 2017. aasta 1. jaanuarist säilib majutusteenuse maksustamisel kehtiv vähendatud käibemaksumäär 9%, mis säilitab sektoris stabiilsuse ja selle arenguvõimalused.

Maksukorraldus ja peretoetused

  • Seoses tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41. peatüki kehtetuks tunnistamisega tuleb kehtetuks tunnistada ka maksukorralduse seaduse sätted, mis näevad maksuhalduri ülesannete seas ette madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmise ja isikute registreerimise maksukohustuslaste registris.

  • Seoses maksuvaba tulu hüppelise tõstmisega alates 2018. aastast tunnistatakse kehtetuks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41. peatükk, mis näeb ette madala sissetulekuga töötavale isikule tehtava iga-aastase tagasimakse reeglistiku. Maksuvaba tulu suurendamine kui samuti  madala sissetulekuga maksumaksjatele suunatud meede asendab tagasimakse süsteemi, on tehniliselt lihtsam lahendus ega ole maksumaksja jaoks samavõrra tingimuslik (nt puuduvad teatud perioodi vältel täistööajaga töötamise nõue ja muud tagasimakse saamise tingimused).
    Tagasimakset saab taotleda üks kord, 2017. aastal.

  • Nähakse ette lasterikka pere toetuse tõstmine kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 euroni kuus.
    Seadusemuudatusega tõuseb kolme kuni kuut last kasvatava pere toetus 300 euroni ning seitset ja enamat last kasvatava pere toetus 400 euroni.

Riigilõivuseadus ehk „automaks“

  • Sõiduki registreerimise eest tasutava riigilõivu määr sõltub süsinikdioksiidi sisaldusest heitgaasis või selle näitaja puudumisel sõiduki mootori võimsusest kilovattides. Sõiduki registreerimise eest tasutava riigilõivu põhisumma on 130 eurot. M1, N1, L või MS2 kategooria sõiduki registreerimise eest tasumisele kuuluva riigilõivumäära suuruse arvutamisel võetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatule arvesse sõiduki süsinikdioksiidi (CO2) sisaldust heitgaasis või selle näitaja puudumisel sõiduki mootori võimsust kilovattides käesoleva seaduse lisas 4 sätestatud korras.

  • Käesoleva seaduse lisa 4 kohaselt arvutatud riigilõivu tasunud isikul on õigus nõuda selle osalist tagastamist, kui sõiduk kustutatakse registrist sõiduki omaniku taotluse alusel liiklusseaduse § 77 lõike 6 punktis 1, 2, 5, 6 või 7 sätestatud alusel enne viie aasta möödumist sõiduki registrisse kandmisest. Riigilõiv tagastatakse 20% ulatuses iga käesoleva lõike eelmises lauses sätestatud tähtaja lõpuni jäänud täisaasta kohta.

  • Omanikuvahetus. Registrisse kantud M1, N1, L või MS2 kategooria sõiduki andmete muutmise eest seoses omaniku vahetumisega tasumisele kuuluva riigilõivumäära suuruse arvutamisel võetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule arvesse sõiduki süsinikdioksiidi (CO2) sisaldust heitgaasis või selle näitaja puudumisel sõiduki mootori võimsust kilovattides käesoleva seaduse lisas 4 sätestatud korras.

  • Käesoleva seaduse lisa 4 kohaselt arvutatud riigilõivu tasunud isikul on õigus nõuda riigilõivu osalist tagastamist, kui sõiduk kustutatakse registrist sõiduki omaniku taotluse alusel liiklusseaduse § 77 lõike 6 punktis 1, 2, 5, 6 või 7  sätestatud alusel enne viie aasta möödumist  isiku omanikuna registrisse kandmisest arvates. Riigilõiv tagastatakse 20% ulatuses iga käesoleva lõike eelmises lauses sätestatud tähtaja lõpuni jäänud täisaasta kohta.

  • Riigilõivu saab tagasi taotleda järgmistel liiklusseaduse § 77 lõikes 6 sätestatud juhtudel:

1)    mootorsõiduki väljaviimisel Eestist seoses mootorsõiduki omaniku teise riiki elama asumisega või sõiduki võõrandamisel teise riiki;

2)    nõuetekohase lammutustõendi alusel, kusjuures mootorsõiduki puhul, mis on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid, registrist kustutamiseks ei pea lammutustõendit esitama;

3)    Euroopa Liidu liikmesriigi vastava ametiasutuse ametliku informatsiooni alusel mootorsõiduki registreerimise kohta selles liikmesriigis;

4)    Siseministeeriumi taotluse alusel sõiduki üleandmisel muuseumile või sisejulgeoleku koolitusasutusele õppevahendiks;

5)    Keskkonnainspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti või Päästeameti tõendi alusel, kui sõiduk on hävinud ning sõidukit ei saa nõuetekohaselt lammutada.

Sõiduki registreerimise või sõiduki omaniku muutmise eest tasumisele kuuluva riigilõivumäära suuruse arvutamise kord:

 

CO2 näitaja (g/km)

 

CO2 näitaja puudumisel

mootori võimsus (kW)

 

Põhisummale lisatav riigilõivumäär (EUR)

0

0

1 - 50

 Kuni 42

20

51-60

43-50

24

61-70

51-58

28

71-80

59-67

32

81-90

68-75

36

91-100

76-83

58

101-110

84-92

98

111-120

93-100

138

121-130

101-108

178

131-140

109-117

218

141-150

118-125

258

151-160

126-133

298

161-170

134-142

318

171-180

143-150

338

181-190

151-158

358

191-200

159-167

378

201-210

168-175

398

211-220

176-183

418

221-230

184-192

438

231-240

193-200

458

241-250

201-208

478

251-260

209-217

498

261-270

218-225

518

271-280

226-233

538

281-290

234-242

558

291-300

243-250

578

Allikas:Rahandusministeerium

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad