Marek Helm: on aeg Eestile rikkust juurde luua

Marek Helm suundub erasektorisse
Marek Helm suundub erasektorisse

Viis aastat maksu- ja tolliametit juhtinud Marek Helm suundub peatselt erasektorisse, kuid ei välista naasmist avalikku sektorisse. „Iial ära ütle iial. Olen alles noor mees ja jõuan veel palju teha,” avaldas Helm ajakirjale Raamatupidamise Praktik antud intervjuus.

Karismaatiline, sihikindel ja heade juhiomadustega Marek Helm on saanud Eestis rohkem tähelepanu kui ükski teine tema eelkäijatest. Mees, kes pälvis viie aastaga nii omade kui ka „vaenlaste” austuse, usub siiralt, et kõik olulised eesmärgid – järk-järgult valmiv e-maksuamet, veelgi mugavamad teenused ja vähem aruandlust ning asjaolu, et maksuhaldur saab olla ettevõtjat toetav partner, mitte tingimata karm kontrollija – saavad uue juhi taktikepi all lähiaastail täidetud.

Helm on ka seisukohal, et Eesti uhkete saavutuste kõrval e-teenuste vallas, mida tullakse õppima lähedalt ja kaugelt, peaks riik tegelema sama sihikindlalt Eesti majandusolukorra ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Kui me ei võta kiiremas korras eesmärgiks muuta ühiskond rikkamaks, ei pruugi tööturul enam küllalt inimesi olla, kes neid mugavaid e-teenuseid ja lahendusi kasutaks.

Kas oskate maksuvaldkonnas ilmselt kõike näinud mehena öelda, milline on Eesti maksumaksja – kas aus ja seaduskuulekas või pigem rehepapi moodi?

Mina julgen kindlalt öelda, et Eesti maksumaksja on hea maksumoraaliga, eriti võrreldes teiste riikidega, kellega meil on sarnane ajalooline taust. Kõik need viis aastat on maksud laekunud väga hästi, isegi paremini, kui majanduskasv oleks eeldanud. See tähendab, et oleme ettevõtjatega mingi sobiva koostöövormi leidnud.

Lõviosa maksudest tuleb ettevõtetelt, aga ka füüsiliste isikute tulude, sh üüritulu deklareerimine on läinud kogu aeg paremaks. Usun põhimõttesse, et „anna inimestele aega ja asjad lähevad õiges suunas”.

Kui palju olete ise maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektoriks oleku ajal muutunud?

Esiteks olen saanud meeletu kogemuse ühe suure organisatsiooni juhtimisel. Jah, olin ka enne juhtimisega seotud, kuid mitte päris tippjuhina. MTA peadirektorina olen olnud peavastutaja.

Kogemus juhina on sellest viiest aastast üks väärtuslikumaid. Samuti taju ja arusaam Eesti maksukeskkonnast, et kuidas on seda võimalik muuta. Mitte ainult kontrollimise kaudu, vaid just koostööga. Olen siiralt veendunud, et maksumoraalile mõjub hästi koostöö, suhtlus ja partnerlus, mitte kontroll.

Kindlasti on tohutult juurde tulnud enesekindlust, samuti suure pildi nägemise oskust. Suhtlusvõrgustik on meeletult kasvanud, kusjuures MTA juht ongi ilmselt ühe suurema suhtlusvõrgustikuga ametnik Eestis, hõlmates nii riiki, avalikku sektorit kui ka eraettevõtjaid.

Arendasin endas ka avalikkusega suhtlemise oskust – tunnistan, et nii intensiivne pole avalik tähelepanu üheski varasemas ametis olnud kui MTA juhina. Kui arendada avalikkusega suhtlemise oskust, siis see on juhile väga suur eelis.

Olete oma ametiajal suhelnud sadade või isegi tuhandete ettevõtjatega. Kas teate, mida Eesti ettevõtja tahab või ootab?

Kindlasti tean seda rohkem kui varem. Paljut ei saa ma kommenteerida, näiteks mida ettevõtja ootab riigilt maksupoliitikas, küll aga seda, mida ettevõtja ootab maksu- ja tolliametilt – et oleksime senisest toetavamad.

Oleme juba pika sammu astunud, et olla ettevõtetele partner, järgmistel aastatel on veel tükk maad minna, et ettevõtted tõeliselt tajuks, et meie asutus pole ainult maksude korjamiseks, vaid tegelikuks toetamiseks. Mitte ainult sõnades, vaid ka lahendustes. Lisaks kõigile uutele e-teenustele on oluline see, kuidas teha maksude tasumine n-ö kõrvalseisvaks nähtuseks, mida ettevõte oma igapäevategevuses ei tajugi – et ettevõte teebki vaid oma tööd ning koos automatiseeritusega on ka maksuasjad korras.

Milliseid muutusi ootavad ettevõtjad riigilt?

Ettevõtjad soovivad tööjõumaksude alandamist, mida valitsus püüab ka teha. Ettevõtjate arvates pole see tempo piisav. Nende ootus on lihtsamale aruandlusele, nii statistikaameti, MTA kui ka Eesti Panga suunas. Ühine mure on tööjõuturg, kuidas see vastab ettevõtjate vajadusele? Kui kümne aastaga on tööturul 100 000 inimest vähem, siis milline on plaan selle olukorraga kohanemiseks? Riik ja ettevõtjad ei saa selles muutuses vastanduda, vaid tuleks parimad pead kokku panna ja teha põhimõtteline muutus avalikus teenistuses, kus töötab palju häid kvalifitseeritud inimesi, keda erasektor vajab.

Kuidas avaliku sektori tööd nii ümber korraldada, et regulatsiooni- ja kontrollimehhanismi jõuga vähendada ja luua teenuseid, kus erasektor suudaks ka ise regulaatori rollis olla? Jagamismajandus on hea näide: võtame Taxify, mis ohjab seda valdkonda litsentseerimisega palju rohkem kui amet, kes väljastab taksolitsentse. See kinnitab, et erasektor saab edukalt mitu rolli avalikult sektorilt üle võtta.

Millised on kolm teie ametiaja suuremat saavutust, millele uhkusega tagasi vaatate?

Olen juhtinud MTA-d ühe strateegiaperioodi, mille kestus on viis aastat. 2012. aastal tegime uue strateegia ja nüüd 2016. aastal selle elluviimine lõpeb. Need kolm olulist asja, mille üle olen uhke, ongi sellest strateegiast.

Esiteks, maksud peavad paremini laekuma ja see on ka nii olnud, rohkem kui majanduskasv oleks eeldanud. Selle eest oleme palju kiita saanud. Oleme teinud lahendusi, mis mõjutavad maksude laekumisi, näiteks töötamise register või 1000-eurosed arved.

Teine suur asi, mis sai 2012. aasta eesmärgiks seatud ja mis on ka tuntavalt vähenenud, on varimajandus. Võtame ka viimase Euroopa Komisjoni uuringu, kus näidatakse, et potentsiaalsest käibemaksust, mida riigid võiksid koguda, on Eesti näitaja natuke alla 10 protsendi. Edestame käibemaksu laekumises Saksamaad, Hollandit jt Lääne-Euroopa riike, rääkimata lõunanaabritest Lätist ja Leedust.

Kolmas, mis on kõige olulisem, on see, et usaldus Eesti maksu- ja tolliameti vastu on püsinud kõrge. Oleme politsei, päästeameti, häirekeskuse ja kaitseväe järel viiendal kohal.

See, et maksu- ja tolliametit usaldab Eestis nii palju inimesi ja oleme riigiasutuste seas nii kõrgel kohal, on põhimõtteliselt Põhjamaade tase.

Millega olete inimeste usalduse võitnud?

Eesti inimesed tajuvad, et makse on lihtne maksta. Raamatupidajad ja maksumaksjad saavad neile seadustega pandud kohustused maksude tasumiseks üsna lihtsalt tänu e-teenustele täidetud.

Kindlasti hinnatakse kõrgelt ka meie nõuandeid. Lisaks oleme maakondades olemas – meil pole seda tüli nagu mõnes muus valdkonnas, et kas oleme ikka Hiiumaal või Põlvamaal olemas. Oleme üle Eesti olemas, sest tahame, et igas maakonnas oleks ettevõtlust ning meie büroo ja inimesed on seal nõu ja jõuga toeks.

Millised on kolm ebaõnnestumist, mis hinge jäid või mida teeksite nüüd teisiti?

Kui pole ebaõnnestumisi, pole ka edu. Jah, oleme kogenud mõningaid ebaõnnestumisi – kasvõi see parklate ja autode kontrolli lugu. Praegu julgen öelda, et kui poleks olnud seda „ebaõnnestumist” – panen selle sõna jutumärkidesse –, siis poleks me arengus praeguses olukorras, kus loome uue strateegiaga e-maksuametit.

See autode kontroll andis hea õppetunni. Saime aru, et maksuseadusi tehes peame olema väga arukad ka selles kontekstis, et kas ja kuidas on seaduse täitmist võimalik kontrollida. Kui kontrollivõimalus on ahtake, siis mõjub see maksumoraalile pigem kehvasti.

Suuremaid ja väiksemaid asju on veel olnud, iseasi, kas neid saab ebaõnnestumiseks nimetada. Kui uut tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide süsteemi tegime, oli esimestel nädalatel tõrkeid. See oli piisavalt suur muutus raamatupidajate jaoks ning meie IT-süsteemides tekkis jõudlusprobleeme. Kui 10. kuupäeval pidid raamatupidajad deklaratsioonid esitama, siis süsteem iga kell ei töötanud. Tervikuna oli aga muutus hea. Kui raamatupidajad süsteemiga harjusid ja süsteem stabiilseks muutus, ei ole keegi enam kaevanud, et see halb oleks.

Mõned probleemid tekivad seepärast, et teeme Eestis asju liiga kiiresti. Mujal maailmas tehakse sääraseid muudatusi tihti mitu aastat kauem. Aga tänu sellele ka areneme kiiremini ja oleme palju tänapäevasemad.

Kui palju nägite 2011. aastal ette, mis teid MTA juhina ootab?

Üsna palju, sest mul oli MTA-s töötamise kogemus olemas. Hoidsin kramplikult kinni neist eesmärkidest – parem maksulaekumine, varimajanduse osa vähendamine ja usaldusväärsus. Uskusin, et viie aastaga saab need suure ühiskondliku resonantsiga eesmärgid täidetud. Käivitasime tööregistri, et tuua 20 000 inimest mustalt turult tagasi. Lisaks 1000-eurosed arved, mis toob iga aasta varimajandusest tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot. Olen kindel, et selliseid riigieelarvele niivõrd suure mõjuga projekte varimajandusest raha tagasitoomiseks ei tule enam kunagi.

Kas need tulemused on ka põhjus, miks teist eelkäijatest rohkem on räägitud ja teid enam esile tõstetud? Üheksakümnendatel ja kahetuhandete algul räägiti maksuameti juhist peamiselt tema palgaga seoses.

Usun küll, sest meie tehtu oli lihtsalt nii suure ühiskondliku resonantsiga. Mu sõbrad ütlesid mõni aasta tagasi, et isegi reede- ja laupäevaõhtutel olid saunalaval jututeemadeks maksu- ja tolliameti tegemised, mis näitab, et see puudutas inimesi. Seetõttu tunnen, et oleme viis aastat tõeliselt panustanud Eesti ettevõtluskeskkonna ausamaks muutmisse. Teeme asju, mida teised ametid ja riigid vaatavad imetlusega.

Arvan, et kui nii suur amet ei ole pildil, siis ta ka ei tee midagi.  

Kellele on olnud MTA juhina kõige keerulisem oma eesmärke, tegevusi selgitada või õigustada – kas seadusandjale, ettevõtjatele või avalikkusele?

Tohutu energia läks eelkõige seadusandjale oma projektide tõestamiseks. Eriti aktsiiside teemal, kui 2012. aastal püüdsime salatubaka ja salakütuse piirikaubandust ohjata, samuti 1000-euroste arvetega seoses. Töötamise registrit toetati rohkem, aga väga arvukatel kordadel tuli käia parlamendi ees või eri fraktsioonides poliitikuid veenmas, et neid muudatusi on vaja.

See polnud sugugi kerge. See kestis ikka mitu head aastat. Kuna minu aeg ja energia kuluski väga palju ametist väljapoole – poliitikute, seadusandja, ministeeriumide, aga ka ettevõtjate veenmiseks –, siis pidi organisatsioon paljude igapäevaste teemadega ise hakkama saama.

Kas MTA töötajad on teid alati toetanud?

Tunnen, et mu organisatsioon on alati olnud minuga. Ma toetungi neile, sest olen „müünud” ju neid ideid, mida meie oma maksu- ja tollitöötajad välja pakuvad. Mul on supermeeskond, kus igaühel on oma roll. Nad tajuvad minu kui tippjuhi rolli väga hästi. Mina ei sekku nende spetsiifilisse töösse, samas nad teavad, et toetan neid väljaspool peetavatel läbirääkimistel. Mul on olnud väga võimekas meeskond, keda usaldan täielikult.

MTA juhina olete täitnud seadusandja tahet, aga õige pea asute erasektorisse ning siis võite riiki ka kritiseerida. Mis võiks olla teisiti?

Mind on alati häirinud aia tagant õpetamine ning loodan, et ma ise ei muutu selliseks õpetajaks. Muidugi olen valmis alati nõu andma, kui keegi soovib, ent muutusi saab esile kutsuda ja juhtida avalikus sektoris ikka ainult sektori sees.

Loomulikult olen avalikus sektoris töötanud kakskümmend aastat, alustanud inspektorina ja jõudnud peadirektoriks välja ning vahepeal töötanud ka ministeeriumides. Eks ma ikka mõtlen kogu aeg kaasa, mida riigis saab paremaks teha.

Paljud kolleegid on käinud siin maksu- ja tolliametis kuulamas minu ja mu meeskonna kogemusi, kuidas ja mis on tehtud. See kõlab bravuurselt, aga see, mis riigireformi käigus oleks minu arvates vaja teha, on MTA-s tehtud ilma riigireformita.

Tunnustan Eesti seadusandjat selle eest, et riigiasutuse peadirektoril ja avaliku teenistuse regulatsioonil on suur paindlikkus võrreldes teiste riikidega. Kui on olemas algatusvõimet, tahet, oskusi ja hea meeskond, siis ükski seadus ei keela peadirektoril häid muudatusi teha.

Kui räägime riigi arendamisest, siis tuleks rohkem rääkida eesmärkidest, miks üks või teine riigiasutus on ellu kutsutud ja mille poole püüeldakse. Arvan, et avalikus sektoris tuleks rohkem rääkida ka juhtimisest ja juhtimiskvaliteedist. Kui need kaks asja saavad tähelepanu ja muutuvad tähtsaks, siis tuleb kõik muu, ka see, kuipalju peab ühes või teises riigiasutuses inimesi töötama. Esmatähtis on eesmärk ja juhtimiskvaliteet. Keegi ei saa eemalt, n-ö aia tagant või lehe kaudu öelda, mida üks või teine asutus peab paremini tegema. See on juhi töö!

Milline on teie soov või sõnum raamatupidajatele, kes teie tehtud uuendusi oma töös tunnetavad ja keda mõjutavad ka tulevased muutused?

Oleme käima lükanud täiesti uue e-maksuameti tegemise ja sellega seoses on sõnum raamatupidajatele – seda ei ole vaja karta. Jah, iga muutus on algul raske või ebamugav, sest tuleb uusi asju õppida, aga püüdke olla meile heas mõttes lähedal. Järgmise kolme-nelja aasta jooksul lükkab uus peadirektor koos meeskonnaga selle süsteemi käima ning kõik teie head ideed on teretulnud. Kuidas teha nii, et ettevõtted kulutaksid võimalikult vähe arvepidamisele ja maksudeklaratsioonide vormistamisele? Eestist saab esimene riik, kus maksudeklaratsioonid hakkavad jääma ajalukku, esimesed pääsukesed saame jaanuaris juba lendu lasta.

Ütlesite, et aia tagant te õpetama ei hakka. Lõpetuseks siiski kogu ühiskonda puudutav küsimus: mis peaks Eesti majandus- või maksupoliitikas muutuma, et Eesti elu läheks paremaks? E-teenused ja elu mugavamaks tegevad lahendused pälvivad imetlust, kuid samas lähevad inimesed ikkagi ära ja ettevõtted lõpetavad tegevuse.

Mulle tundub, et aeg on sealmaal, kus riigi tööd ei tohiks mõõta enam ainult selle järgi, kui palju makse laekub, vaid selle põhjal, kui palju suudame ühiskonnale ettevõtete kaudu juurde teenida.

Ärme ütleme, et riik lihtsalt toetab ettevõtlust või jagab toetusi, vaid paneme paika sisulisema ja mõõdetava eesmärgi – millised on need ideed ja projektid, kust Eesti majandusse raha juurde tuleks. Kui selleks on vaja maksuerisusi, siis võiks ka neid julgemalt kaaluda.

Riik ühiselt ettevõtjatega peab võtma rohkem riske, aga samas olema paindlik, et kui üks või teine idee ei tööta, siis võtta seda kogemusena ja proovida teistmoodi. Kõik ei pruugi õnnestuda, aga võtame kätte ja hakkame kujundama sellist suhtumist, et nii riigi kui ka ettevõtjate ühiseks eesmärgiks on Eestile rikkust juurde luua – selle nimel tegelikult tehaksegi koostööd.

Osale arutelus

  • Kaire Uusen

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad