Maksunõksud elust enesest

Tõnis Ellmnig
Lugeja küsib, spetsialist vastab

Raamatupidamise Praktiku lugejate küsimustele vastab Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling koos tiimiga.

  • Lugeja küsib: Töötaja on poole kohaga tööl ja tema palgalt arvutatud sotsiaalmaksukohustus on väiksem kui kohustuslik 128.70 . Tööandja maksab täiendava osa juurde. Mis kuusse läheb täiendav osamakse kulu? Novembrisse, kui deklareeritakse? Oktoobrisse, kui välja makstakse palk? Septembrisse, kus arvestatakse palgakulu?

Spetsialist vastab: See läheb koos kõigi palga kuludega oktoobrisse.

 

  • Lugeja küsib:Kui ettevõte on andnud eraisikule rendile ettevõttele kuuluva eluruumi, siis kas selle üüritulu pealt peab ettevõte maksma tulumaksu? Kui ettevõte ostis selle eluruumi uus-ehitisena ja rakendati käibemaksu, kas siis tuleb soetushinna pealt teha sisendkäibemaksu korrigeerimine igal aastal (10 aasta kohta) - vara osteti 158250 euri+km. Kas tuleb igal aastal teha sisendkäibemaksu korrigeerimine 31650/10=3165 euri aastas?

Spetsialist vastab: Eestis ei ole veel ettevõtte tulumaksu, seega ei pea üüritulu pealt tulumaksu maksma. See tulu on ettevõtlusest teenitud tulu, mis maksustatakse alles siis, kui see tulu ettevõttest välja võetakse ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Mis puutub sisendkäibemaksu korrigeerimisse, siis jah, kui korter antakse ilma käibemaksuta rendile eraisikule eluruumiks, siis tõesti tuleb iga aasta korrigeerida üks kümnendik sisendkäibemaksust. Ehk siis see 3165 tuleb igal aastal detsembri KMD. deklareerida ja riigile tagasi maksta.

 

  • Lugeja küsib:Kui ma olen kasutanud õppepuhkuse ettevõttes ära ning vahetan sama aasta sees töökohta, kas ma saan uues ettevõttes uuesti õppepuhkust võtta 30 kp?

Spetsialist vastab: Seadus ei täpsusta ja ei sea ka mingeid piiranguid selles osas. Seaduse tekstist võib välja lugeda, et kuni 30 päeva peab üks tööandja andma õppepuhkust. Ilmselgelt ei tea uus tööandja, et töötaja on seda õigust juba eelmise tööandja juures kasutanud. Seaduse mõte on ikka see, et üks tööandaja ei pea oma töötajat lubama rohkem kui 30 päevaks õppepuhkusele.

Kui toimub töökoha vahetus, siis peab ka uus tööandja lubama töötaja kuni 30 päevaks õppepuhkusele.

 

  • Lugeja küsib: Töötaja kukub ettevõtte territooriumil ja ettevõte saadab ta tasulise füsioterapeudi juurde ja arve väljastatakse meile. Kas käibemaksu võib maha arvata?

 Spetsialist vastab:Käibemaksu ei saa maha arvata. See ei ole ettevõtlusega seotud kulutus.

 

  • Lugeja küsib:Kui töötaja on ettevõtte poolt saadetud koolitusele nädalavahetusel, siis kuidas toimub tasustamine?

Spetsialist vastab:Oluline on täpsustada, mida mõeldakse tasustamise all. Kas seda, kuidas makstakse palka? Või kuidas kompenseeritakse koolitusega kaasnevad kulud? Üldjuhul ei ole vahet, mis päeval see koolitus on. Kui tööandaja näeb, et seda koolitust on töötajale vaja ja see on tema ettevõtlusega seotud, siis saab ka töötaja sinna saata. Kui töötajale kaasnevad sellega seoses mingid kulutused, siis saab tööandja need kuludokumentide alusel hüvitada.

 

  • Lugeja küsib: Ettevõte rendib elektriautot ja töötaja käib seda kodus laadimas, sest seal on odavam kui kesklinnas (kus töökoht asub), sest maksab tööaeg ja ka parkimine. Kas kojusõit ja töölesõit on erasõit, kui see on laadimise eesmärgiga?

Spetsialist vastab: Pole sellist juhtumit varem olnud, kuid selle info põhjal ei ole tegu erasõiduga. Tehke auto kasutamise kord, mis näeb ette, miks ja mis põhjusel te autot kodus hoiate (laadimine).

 

  • Lugeja küsib: Eesti OÜ (50% osalusega Eesti residendist füüsiline isik ja 50% Läti residendist füüsiline isik) maksis välja dividendid. Deklareeritud (lisa 7 ja inf1) ja makstud tulumaks 20/80. Kas Läti residendist füüsilisel isikul saadud dividendi kohta on Lätis veel deklareerimise ja maksukohustusi või on kõik samamoodi, nagu Eesti residendist füüsilisel isikul?

Spetsialist vastab:Eesti tööandjal ei tohiks olla mingeid muid kohustusi Lätis seoses sellise dividendide väljamaksega. Tulumaks on Eestis makstud ja see taandub Lätis kõik sellele, kas füüsiline isik peab teises riigis saadud tulu seal oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonis näitama või mitte. Tulumaksu igal juhul topelt minna ei tohi. Ent kuna see on Läti seaduste teema, siis ilma kohalikega konsulteerimata ma 100% kindel ei ole.

 

  • Lugeja küsib: Eestis asuv projekteerimisettevõte koostab Soomes asuvale korterelamule rekonstrueerimisprojekti, mille tellijaks on Soome korteriühistu (mittekäibemaksukohuslane). Projekt edastatakse e-posti kaudu. Kuidas käibemaksustatakse?

Spetsialist vastab: Eesti seaduste järgi on see 0% maksumääraga käive. Kinnisasi asub Soomes ja see on kinnisasjaga seotud käive. Kahjuks ei tea ma 100% Soome seaduseid. Võib olla, et mõni riik nõuab teenuse osutaja registreerimist riigis, kus kinnisasi asub. Eesti ei nõua ja ma arvan, et ka Soome ei nõua. Nad saavad pöördmaksustamise teel oma käibemaksu kätte. Meie KMS kohaselt on see aga kenasti 0% maksumääraga ja Soome osapool pöördmaksustab. Kusjuures see 0% on selline, mida VD aruandes ei deklareerita.

 

  • Lugeja küsib: Kas liikluskindluse edasimüük tuleb kajastada käibemaksu deklaratsioonis?

Spetsialist vastab: Siin tuleks täpsustada, kelle nimel kindlustusleping on. Kui kindlustusleping tehakse tegeliku kasutajaga, ent mina algul maksan kindlustusfirmale tegeliku kasutaja eest ja hiljem küsin sama summa tema eest tehtud kulu hüvitisena, siis saaks seda üldse mitte käibeks lugeda KMS § 12 lg 9 alusel. Varem on MTA vastanud, et kasutusrendi puhul § 12 lg 9 kasutada ei saa, vaid kindlustus on üks osa rendimaksest ja läheb selle tõttu käibemaksu alla. Kapitalirendi puhul on aga 12 lg 9 lubatud.

RP tellijad saavad Leinonen OÜ spetsialistidele küsimusi esitada SIIT.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad