Milline teave jääb infotarbijal väikeettevõtja rahavoogude aruandeta saamata?

monika nikitina kalamae, margus tints
Näidisülesanne rahavoogude aruande kohta

Käesoleva aasta ja hilisemate aastate kohta koostatavates majandusaasta aruannetes ei pea väikeettevõtjad enam esitama rahavoogude ehk rahakäibe aruannet. Nii hoitakse kokku aega ja energiat, mis muidu kuluks selle, raamatupidajate jaoks suhteliselt ebamugava aruande koostamiseks.

Kas ja milline info aruande lugeja jaoks kaob? Sellele küsimusele on kõlanud vastuseid seinast seina: alates väitest, et ei kaotata üldse midagi, kuni kogu aruandluse katastroofi ennustamiseni välja. Ilmselt siin, nagu enamasti ikka, on tõde kusagil vahepeal.

Järgnev kirjatükk kergitab natuke katet sellelt, kui palju ja millist rahakäibe(-voogude) aruandes sisalduvat infot saab kätte raamatupidamise aastaaruande teistest osadest ja mis aruande lugeja eest siiski varju jääb. Teistpidi võib järgnevat vaadata ka kui omamoodi juhendit rahakäibe(-voogude) aruande koostamiseks.

Rahakäibe esitamise meetodid

Rahakäibe(-voogude) aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase rahajäägi muutust aruandeperioodi jooksul eri tegevusliikide lõikes. Rahakäibe(-voogude) aruanne koosneb kolmest osast: rahakäibe põhi(äri)tegevusest, rahakäibe investeerimistegevusest ja rahakäibe finantseerimistegevusest. Rahakäivet võib esitada kahel viisil:

• otsemeetod – rahakäive kajastatakse raha liikumise põhjal ehk majandustehingud kajastuvad aruandes siis, kui raha laekus või tasuti;

• kaudne meetod – rahakäibe esitamisel võetakse aluseks tekkepõhine kasum, mida korrigeeritakse rahajäägi muutuseks põhi(äri)tegevusest ehk kassapõhiseks kasumiks põhi(äri)tegevusest.

Viimast meetodit võib kasutada ainult põhi(äri)tegevuse rahakäibe kajastamisel, otsemeetodit rahakäibe(-voogude) aruande kõigi osade puhul.

Eesti äriühingutes on seni valdavalt kasutatud äritegevuse rahakäibe esitamisel kaudset meetodit tõenäoliselt seetõttu, et aruande koostamiseks on võimalik saada rohkem infot otse põhiaruannetest.

Ülesanne

Koosta antud info põhjal rahakäibe aruanne.

OÜ ABC bilanss ja kasumiaruanne 2016. aasta lõpu seisuga koostatavas majandusaasta aruandes:

Rahakäibe aruande koostamiseks on vaja veel informatsiooni, mida võib (aga ei pruugi) leida raamatupidamise aastaaruande lisadest, näiteks seda, et 2016. aastal:

• tegi osanik osaühingu osakapitali mitterahalise sissemakse, andes ühingule üle maa, mille väärtus on eksperdi hinnangul 52 500 eurot;

• soetatud seadmete eest on tasumata aasta lõpu seisuga 1500 eurot;

• müüdi masin, mille soetusmaksumus on 22 800 eurot ja jääkmaksumus müügil 10 525 eurot;

• kuulutati välja ja maksti dividende 9000 eurot.

 

 

 

 

Lahendus:

Rahakäive äritegevusest

Kuidas on esitatud rahakäibe aruanne koostatud? Aruande esimesel kirjel esitatakse ärikasum, mis on leitud kasumiaruandest. Selleks, et korrigeerida ärikasum kassapõhiseks kasumiks äritegevusest, esitatakse kolme liiki korrigeerimisi:

1) elimineerides investeerimis- ja finantseerimistegevusest tekkinud/teenitud kulud ja tulud;

2) elimineerides ärikasumist (tekkepõhised) tulud ja kulud, millega ei kaasne raha sissetulekut ja väljaminekut ja

3) korrigeerides seejärel tekkepõhised andmed kassapõhiseks.

Esimese kahe grupi korral liidetakse kulud (ja kadumid) ning lahutatakse tulud (ja tulumid) elimineerides nende mõju ärikasumile, saades sellisel teel ettevõtte regulaarsest/põhilisest tegevusest teenitud kasumi (vt joonis 1).

Joonis 1. Investeerimistegevusest tekkinud kadumi ja põhitegevusega seotud kulu, millega ei kaasne rahajäägi muutust, elimineerimine ärikasumist (eurodes).

Tulu teenimise ja kulu tegemise aeg ei pruugi ühtida raha liikumise ajaga. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse erinevust näitab bilanss. Näiteks:

• Kui nõuded ostjate vastu on bilansis vähenenud, siis ostjad on tasunud aruandeperioodil enam, kui on neile müüdud kaupade/teenuste/toodete maksumus müügihinnas ehk raha on ostjatelt laekunud rohkem, kui on aruandeperioodil teenitud tulu.

• Kui ettemakstud rendikulud on aruandeperioodil vähenenud, siis on toimunud vara kasutamine, mille eest on varem tasutud. Aruandeperioodil on kajastatud kulu, aga raha väljaminekut ei ole toimunud ehk kassapõhine kasum on suurem kui tekkepõhine kasum.

Seejärel korrigeeritakse tekkepõhine tulemus kassapõhiseks (vt joonis 2).

Joonis 2. Tekkepõhise kasumi korrigeerimine kassapõhiseks kasumiks (eurodes).

* Äritegevusega seotud kohustiste muutust on vähendatud 1500 euro võrra, mis on 2016. aastal põhivara eest tasumata jäänud summa.

Joonisel 2 on näha, et nii äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete kui ka varude muutuse esitamisel rahakäibe aruandes muutuse absoluutarvu ees on märk muudetud. Miks? Nõuded ostjate vastu on suurenenud 17 500 euro võrra ehk müügist on tulu teenitud, aga raha ei ole laekunud ehk kassapõhine kasum on 17 500 euro võrra väiksem kui tekkepõhine kasum. Ettemakstud rendikulud on seevastu vähenenud ehk kuluna on kajastatud renti 19 500 eurot, aga raha väljaminekut ei ole toimunud ehk kassapõhine kasum peab olema 19 500 euro võrra suurem kui tekkepõhine kasum. Nõuete ja ettemaksete muutuste alusel on kassapõhine kasum 2000 euro võrra suurem (?17 500 eurot + 19 500 eurot) kui tekkepõhine.

Äritegevusega seotud võlad tarnijatele on suurenenud 15 425 euro võrra (võlad tarnijatele muutus 16 925 miinus põhivara eest tasumata summa 1500 eurot), see tähendab, et näiteks kuluna kajastatud 15 425 eurot on veel tarnijatele tasumata ehk kassapõhine kasum on märgitud summa võrra suurem kui tekkepõhine.

Rahakäive investeerimistegevusest

Kuidas on saadud seadmete müügist laekunud 5250 eurot? Ülesande tekstis ei ole müügist laekunud summat esitatud, aga see on arvutatav muude andmete põhjal. Seadmete jääkmaksumus müügi hetkel on lisainfo põhjal 10 525 eurot ja muud ärikulud kasumiaruandes sisaldavad vaid kahjumit/kadumit põhivara müügist 5275 eurot. Viimasest lähtuvalt on seadmed müüdud 5250 euro eest (10 525 eurot – 5275 eurot). 

Vastava info võib leida põhivara ja muude ärikulude lisadest, kui need on detailselt koostatud. Nendest esimene on väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruandes kohustuslik, teine aga mitte. Küll aga ei ole lisades enamasti märgitud, kas ka raha on müüdud materiaalse põhivara eest laekunud või mitte. Seda informatsiooni saab esitada (aga ei pea esitama) vastava raamatupidamise aastaaruande lisainfona. Ülesandes pole teavet raha mittelaekumise kohta, seega tuleb eeldada, et raha on laekunud.

Ülesande lahenduses on materiaalse põhivara soetamisel tasutud summa leitud järgmiselt. Bilansis toodud andmete alusel on masinate ja seadmete soetusmaksumus 2016. aasta lõpu seisuga 157 500 eurot ja 2015. aasta lõpu seisuga 131 250 eurot. Lisainfo põhjal on 2016. aastal müüdud masina soetusmaksumus 22 800 eurot. Kasutades bilansivõrrandit, mis on:

Algjääk + sissetulek – väljaminek = lõppjääk                Sissetulek = lõppjääk – algjääk + väljaminek (valem 1),

on 2016. aastal soetatud seadmete maksumus 49 050 eurot (157 500 eurot – 131 250 eurot + 22 800 eurot). Kuna 2016. aasta lõpu seisuga on seadmete eest veel tasumata 1500 eurot, siis tasutud on 47 550 eurot (49 050 eurot – 1500 eurot). Väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuse suurenemine ja vähenemine vastavas lisas, kuid soetatud materiaalse põhivara eest aruande perioodil tasumata summa avaldamise kohustust ei ole.

Rahakäive finantseerimistegevusest

Bilansis lühiajaliste laenukohustiste kirjel on 2015. aasta lõpu seisuga 20 000 eurot. Lühiajalisena kajastatakse laenukohustis siis, kuimaksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Viimasest lähtuvalt on loogiline eeldada, et see 20 000 eurot makstakse tagasi 2016. aastal. Samal aastal on pikaajaline laenukohustis vähenenud tõenäoliselt ümberliigitamise tõttu lühiajaliseks 20 250 euro võrra, mis kuulub tasumisele 2017. aastal. Kuna lühiajaliste laenukohustiste jääk 2016. aasta lõpu seisuga on 52 500 eurot, siis aruandeaasta jooksul on lühiajalisi laenukohustisi võetud tõenäoliselt 32 250 eurot (52 500 eurot – 20 250 eurot). 

Paraku ei pruugi eeltoodud arutlused päris tõesed olla – võib-olla ei makstudki 2016. aastal laenukohustisi tagasi ja sel juhul võeti juurde ainult 12 250 eurot (52500 eurot – 20250 eurot – 20000 eurot) laenu. Või vastupidi, äkki võeti 2016. aastal veel mitu lühiajalist laenu ja maksti need sama aasta sees ka tagasi. Niisugused raha edasi-tagasi liikumised jäävadki paraku varjatud infoks.

Laenukohustisi puudutavates lisades peab väikeettevõtja nii raamatupidamise seaduse kui ka Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 15 alusel avalikustama vaid:

• kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liigi ja kirjelduse;

• nende pikaajaliste kohustiste summa, mille tagasimakse tähtajani on jäänud rohkem kui viis aastat.

Kui laenukohustis on tagatiseta ja tagasimakse tähtajani on vähem kui viis aastat, siis ei pea avalikustama raamatupidamise aastaaruandes enamat kui lühi- ja pikaajaliste laenukohustiste jäägid.

Osakapitali jäägi suurenemine ei kajastu rahakäibe aruandes, kuna sissemakse on mitterahaline (maa). Väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruandes ei ole otsest kohustust avalikustada rahalisi või mitterahalisi sissemakseid osakapitali, kuigi seda võib pidada niivõrd oluliseks infoks, et kui mitte mujal, siis vähemalt tegevusaruandes vääriks see mainimist.

Rahakäibe aruandes on kajastatud tasutud dividendid. Eestis maksustatakse kasum jaotamise hetkel. Kuna kasumiaruandes on kajastatud tulumaks 2250 eurot, siis OÜ ABC on ilmselt otsustanud jaotada mingi osa kasumist dividendideks. 2015. aasta lõpu seisuga on jaotamata kasumi kogusumma 28 750 eurot (7320 eurot + 21 430 eurot), aga 2016. aasta lõpu seisuga on eelmiste aastate jaotamata kasumit 19 750 eurot. Seega on 2016. aastal eelmiste aastate jaotamata kasum vähenenud 9000 euro võrra (28 750 eurot – 19 750 eurot), millelt tulumaks on 2250 eurot (9000 eurot / 0,8 × 0,2). Üldreeglina ei pruugi siiski tulumaksu summa abil dividendide summat leida, kuna see võib sisaldada ka muude omakapitali väljamaksetega seotud tulumaksu ning osa dividende on tulumaksust vabastatud. Ülesandes esitatud bilansis ei ole dividendivõlga ei 2015. ega ka 2016. aasta lõpu seisuga, mis viitab dividendide väljamaksele.

Erinevalt keskmise ja suurettevõtja raamatupidamise aastaaruandest ei nõuta väikeettevõtja põhiaruannetes ega lisades maksmata ega ka makstud dividendide avalikustamist. Samas viitavad nii eelmiste aastate jaotamata kasumi vähenemine kui ka tulumaksukulu kajastamine kasumiaruandes kasumi jaotamisele. Kas see ka tegelikult nii on, ei pruugigi aruandest selguda, kui ettevõte just vabatahtlikult vastavat infot ei avalda.

Intressidest, dividendidest ja ettevõtte tulumaksust tulenevate rahajäägi muutuste kajastamisel rahakäibe aruandes on kaks võimalikku lähenemist, need esitatakse kas 

1) äritegevuse rahakäibena (lubatud vaid siis, kui nad mõjutavad aruandeaasta kasumit) või

2) põhitehinguga samas osas.

Kuna tekkepõhised teenitud intressid ja dividendid suurendavad aruandeaasta kasumit, siis intresside ja dividendide laekumine kajastatakse kas äritegevuse rahakäibena (esimene lähenemine) või investeerimistegevuse rahakäibena (teine lähenemine), sest mõlemad teeniti finantsinvesteeringult.

Kuna tekkepõhised intressikulud vähendavad kasumit, siis intresside tasumine kajastatakse kas äritegevuse rahakäibena (esimene lähenemine) või finantseerimistegevuse rahakäibena (teine lähenemine), kuna intresside tasumine kaasneb laenukohustistega (finantseerimisega).

Samas kasumi jaotamine dividendideks ei mõjuta kasumiaruannet ja seetõttu on võimalik tasutud dividende esitada vaid finantseerimistegevuse rahakäibena (raha makstakse juriidilise isiku finantseerijale (omanikule)).

Ettevõtte tulumaksu tasumine esitatakse üldreeglina äritegevuse rahakäibena, sest ettevõtte tulumaksu makstakse kasumilt (lähtuvalt tulumaksuseadusest on Eestis kasumi maksustamine nihutatud kasumi teenimise ajalt kasumi jaotamise ajale), mis on tekkinud nii äri-, investeerimis- kui ka finantseerimistegevusest ja seetõttu ei saa seostada ühegi osaga. Rahakäive, mis ei ole seotud ei investeerimis- ega ka finantseerimistegevusega, esitatakse rahakäibe aruande äritegevuse rahakäibe osas. Kuna Eestis maksustatakse kasumi jaotamine, aga kasumit jaotatakse omanikele, kes finantseerivad ettevõtte tegevust, siis võib tasutud tulumaksu esitada ka finantseerimistegevuse rahakäibena.

Tasutud intresside ja tulumaksu esitamisel on ülesande lahendamisel aluseks võetud esimene lähenemine. Tasutud intressisumma leidmisel on kasutatud bilansivõrrandit (valem 1). Kasumiaruandes on esitatud intressikulud 3630 eurot ja bilansist on näha, et intressivõlad on suurenenud 575 euro võrra (2075 eurot – 1500 eurot) ehk tasutud intresside summa on 3055 eurot. Tasutud tulumaksu summa on ülesandes võrdne tulumaksukuluga kasumiaruandes, sest tulumaksuvõlg ei ole bilansis muutunud.

Väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruandes ei nõuta intressi- ja tulumaksuvõla avalikustamist ning seetõttu ei pruugigi aruande lugeja saada asjakohast infot, kui vastavat lisa vabatahtlikult pole koostatud.

Eeltoodut kokku võttes võib rahakäibe(-voogude) aruandes sisalduva informatsiooni jagada neljaks.

1) Enamikku rahakäibe(-voogude) aruande informatsioonist on võimalik tuletada otseselt bilansist ja kasumiaruandest.

2) Mingi osa vajalikust infost saab leida ka väikeettevõttele kohustuslikest lisadest (näiteks tehingud põhivaraga).

3) Peaaegu kogu vajaliku info saaks kätte, kui väikeettevõtja vabatahtlikult esitaks keskmistele ja suurettevõtjatele kohustuslikud lisad (näiteks nõuded, võlad, laenukohustised, muu äritulu jne) ja muu olulise info (näiteks mitterahalised sissemaksed, fondiemissioonid jms).

4) Väike osa rahakäibe(-voogude) koostamiseks vajalikust infost jääbki tõenäoliselt tuvastamata (näiteks põhivara ostmisel maksmata või müümisel laekumata summad, lühiajaliste laenude saamine ja tagastamine samal perioodil jne). See väike osa võib muutuda palju suuremaks, kui väikeettevõtja kajastab lisades ainult kohustuslikku miinimuminfot.

Vastus küsimusele, kas ja kuivõrd väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandest puudujääv informatsioon kellegi olulisi otsuseid mõjutada võib, on tõenäoliselt vägagi individuaalne.

Osale arutelus

  • Monika Nikitina-Kalamäe, TTÜ lektor
    Margus Tinits, TTÜ dotsent

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad