15. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Facebook võib mõjutada maksuotsust

Facebookis avaldatud info võib mõjutada ka maksuotsuseid
Foto: Pixabay
Suhtlusvõrgustikus avaldatud postitused võivad olla oluliseks tõendiks ka maksumenetluses, hoiatab Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling.

Juba väikestele lastele õpetatakse, et kogu oma elu ei maksa internetti riputada. Edevus edevuseks, aga kõike enda jaoks olulist ei ole mõistlik piltide ja muude postituste abil kogu rahvale Facebooki  või kuhugi mujale suhtlusvõrgustikku nähtavale seada. Ka politsei hoiatab, et pikemale puhkusele minemisest ei maksa avalikult teada anda. Kurjategijad loevad samuti postitusi ja saavad selle info põhjal segamatult oma plaane teha. Noortel oleks mõistlik meeles pidada, et Facebook ei ole kõige parem koht, kuhu oma pidude ja ka muude nn väikeste ulakuste pilte üles riputada. Kui need on sinna juba üles pandud, siis hakkavad nad oma elu elama ja midagi ei päästa enam seegi, kui need pildid sealt lõpuks maha võtta. Esmapilgul naljakad ja uhkustamist väärivad vembud ja nendega internetis uhkeldamine võivad hiljem kurjalt kätte maksta. Nii kujundatakse endast mulje, mida näiteks tulevane tööandja võib valesti mõista ja tööpakkumisest pigem loobuda.

Hiljutine riigikohtu lahend[1] andis ühemõtteliselt mõista, et suhtlusvõrgustikus esitatud postitus on üheks oluliseks tõendiks ka maksotsuse tegemisel ja selle hilisemal kohtu poolt jõusse jätmisel. Riigikohus jäi käsitletavas lahendis maksuhalduri ja alama astme kohtutega nõusse ja ütles, et kohtud on tõendeid kogumis õigesti hinnanud ning asunud põhjendatult seisukohale, et juhatuse liige kavatses korterit hakata kasutama eluruumina. Sellele viitavad selgelt korteri sisustus, juhatuse liikme interneti suhtluskeskkonnas kirjutatu ning korteri registreerimine juhatuse liikme elukohana.

Vaidlusaluses kaasuses tegi maksuhaldur maksuotsuse põhjendusel, et maksumaksjal ei ole õigust korteriomandi soetamiselt ja sellega seotud kulutustelt (notari tasud, eksperdihinnang, mööbel, ehitustööd korteris) tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, sest korter ei ole soetatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks, vaid äriühingu juhatuse liikme eluruumiks. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puuduks ka juhul, kui äriühing üüriks või rendiks korteri tulevikus välja, sest selline käive oleks maksuvaba. Halduskohus lisas oma otsuse põhjenduste osas, et koos teiste tõenditega võis maksuhaldur arvestada ka juhatuse liikme sissekannet suhtlusportaalis Facebook, kus nimetati korterit oma koduks. Juhatuse liikme korteri ostmiseks antud laenu asjaolud tekitavad ilma kaebaja mõistliku selgituseta kahtluse, et juhatuse liige ei eeldagi laenu tagastamist, sest korteriomand soetati tema enda tarbeks.

Maksumaksja väitis vastu, et eluruumi saab kasutada äriühingu kontorina ja seda samaks otstarbeks välja üürida. Korterit kasutatakse konsultatsioonide ettevalmistamiseks ning äriühingu asjade (arhiivi, dokumentide, printeri, tarkvara ja jõuluvana rekvisiitide) hoiustamiseks. Juhatuse liikme elukohaks on korter registreeritud avaliku võimu teadete kättesaamiseks. Korteri sisustamisel on lähtutud eeldusest, et seda hakatakse lühiajaliselt välja üürima, mistõttu on vajalikud köögimööbel, saun ja mullivann.

Ringkonnakohus nõustus maksuhalduri ja halduskohtu seisukohtadega ja lisas omalt poolt põhjendusi juurde öeldes, et kaebaja väited korteri väidetava ettevõtluses kasutamise kohta on vastuolulised. Maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud kaebaja näidanud, et tal on tõsiselt võetav äriplaan korteri väljaüürimiseks. Veenev ei ole kaebaja väide, et ta kasutab korteriomandit kontorina konsultatsioonide ettevalmistamiseks ning äriühingu asjade hoiustamiseks. Korteriga seotud kulusid ei kantud äriühingule kasumi teenimise eesmärgil, samuti ei saa neid kulusid pidada vajalikeks ega kohasteks tema ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Seetõttu ei ole korteri soetamise ja sellega seotud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatav.

Olulised järeldused, mida sellest vaidlusest käibemaksu osas võib teha, on see, et eluruumi soetamisel ettevõtluse tarbeks tuleb tõsiselt läbi mõelda, kas ja kuidas ostetud korterit hakatakse maksustatava ettevõtluse tarbeks kasutama. Kui on ainult mõtted, siis need tuleks vormistada korrektses äriplaanis, mida saab tõendina esitada. Paljasõnalistest väidetest on üksi vähe, kui maksumaksja enda tegelik käitumine viitab vastupidisele. Maksuhaldur kogub tõendeid omal algatusel ja väga heaks info kogumise mooduseks on ka Facebook.  3-3-1-28-16

[1]

Loe lisaks: Sisendkäibemaksu mahaarvamise uuem kohtupraktika

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700