Rahandusministrina, kes vastutab riigi rahaasjade ja raamatupidamise eest, kinnitan, et riigi rahaasjad on jätkuvalt korras ja ka meie audiitor Riigikontroll on öelnud, et meie aruanded kajastavad riigi tegevust ja majandusseisu õigesti ja õiglaselt. Meie eelarve on koostatud väikese struktuurse ülejäägiga. Mõõduka nominaalse defitsiidiga me püüame meie majandust lisaks otsestele majanduskasvu toetavatele meetmetele ka fiskaalselt stimuleerida. Riigi laenukoormust me suurendada ei soovi, sest meie miinuseid ei pea maksma meie lapsed, kes tahavad suureks saades ise otsuseid teha, mitte olla vanemate tehtud otsuste lõksus. Seetõttu oleme me Eestis ajanud ja ajame ka edaspidi konservatiivset eelarvepoliitikat.
Viimase aja märgilisemaid muudatusi raamatupidamisvaldkonnas on täielik üleminek e-arvetele kõigis ettevõtete ja valitsuse vahelistes arveldustes. Ilmselt saab see otsus suunanäitajaks ka ettevõtete vahelistele protsessidele. Samuti võtame seaduses 21. sajandile kohase positsiooni, et ka algdokumendid ja raamatupidamisregistrid on üldjuhul masinloetavad, et hoida kokku inimeste tööaega, loodust ja teha protsessid maksimaalselt läbipaistvaks ja kasutajasõbralikuks. Toimuvat protsessi saab kirjeldada kui intelligentsete raamatupidamissüsteemide ja -programmide arengut, mis kokkulepitud protokolli nagu nt e-arve või e-kviitungi standard vahendusel suudavad omavahel inimese sekkumiseta suhelda.
Raamatupidajate tööpõld selle tõttu ei kao vaid muutub. Nii riik kui kliendid vajavad heade juhtimisotsuste tegemiseks ka tulevikus kvaliteetset raamatupidamisinfot ja ettevõtjad vajavad muutuste omaksvõtul ja nende potentsiaali ärakasutamisel professionaalset tuge. Ja seda tuge saavad anda professionaalsed raamatupidajad. Kutsun teid ka edaspidi heas koostöös muutma meie ettevõtluskeskkonda paremaks, läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks, et anda Eesti majandusele hoogu juurde. See parandab kõigi inimeste elatustaset ja toob ka raamatupidajatele uut tööd ja leiba.
Konverents Raamatupidajate päev 2016