Palgad ja vabad töökohad Balti riikides ning Põhjamaades

Taavi Alas annab ülevaate palkadest ja vakantsides
Taavi Alas annab ülevaate palkadest ja vakantsidest Balti riikides ja...

Eesti finantssektori keskmine palk suurenes teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga enam kui saja euro võrra ning ka tööpakkumiste ja vabade töökohtade arv on aastaga suurenenud.

Eesti, Läti ja Põhjamaade finantssektori tööturul toimuva kohta võib öelda, et tööotsijatele on tänavu avanenud rohkem võimalusi leida tööd ja saada ka suuremat palka. Statistikaameti II kvartali statistikast selgus, et Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli suve esimesel poolel ligi 9500 vaba ametikohta. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15 protsenti ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 13 protsenti.

Vakantsid ja palgad finantsalal ning kindlustuses

Eurostati suur tabel vabadest töökohtadest finantssektoris näitab, et kõige rohkem on vakantse Suurbritannias, Hollandis, Leedus, Slovakkias ja Iirimaal ning kõige vähem Hispaanias ja Portugalis, kus on aastaid olnud töökohtade nappus ja üsna kõrge töötuse tase (vt tabel 1).

Allikas: Eurostat
Allikas: Eurostat

Eurostati tabel näitab, et pea kõigis loetelus olevates riikides on aastaga vabade töökohtade määr kasvanud, mis peaks tööotsijatele olema meelepärane info.

Eraldi tabelites on toodud Eesti, Läti, Soome ja Norra üldine vakantsete töökohtade arv ning neile võrdluseks ka finantssektor, riigihaldus ja haridusvaldkond (vt tabelid 2–6).

Andmed: Eurostat, Eesti Statistikaamet
Andmed: Eurostat, Eesti Statistikaamet
Andmed:Läti Statistikaamet
Andmed:Läti Statistikaamet
Andmed: Leedu Statistikaamet
Andmed: Leedu Statistikaamet
Andmed: Soome Statistikaamet
Andmed: Soome Statistikaamet
Andmed: Norra Statistikaamet
Andmed: Norra Statistikaamet

Nendelt tabelitelt on näha, et Eestis ja eriti Lätis kasvas eelmisel aastal vakantsete kohtade arv võrreldes 2014. aastaga. Norras, kuhu ilmselt paljud tööle lähevad, vabade töökohtade arv seevastu aastaga vähenes. Soomes see arv kasvas, aga arvestades riigi suurust, on see võrreldes Eesti ja Lätiga üsna väike kasv.

Finantssektori palgad Eestis, Lätis ja Leedus jäävad küll Soome ja Norra omadele alla, kuid on oma riikides üsna kõrged (vt tabelid 7, 8).

Andmed: Eesti, Läti ja Leedu Statistikaamet
Andmed: Eesti, Läti ja Leedu Statistikaamet
Andmed: Norra Statistikaamet
Andmed: Norra Statistikaamet

Nagu Eestis nii on ka Lätis ja Leedus finantstöötajate palgad pea kaks korda kõrgemad riigi keskmisest ja enamikust teiste valdkondade keskmistest palkadest.

Eestis on meeste-naiste palkade vahe üks Euroopa suuremaid, kuid finantsvaldkonnas on see keskmisest palju väiksem.

Uuemast statistikast leidis parima meeste-naiste palkade võrdluse finantssektoris Norra näitel, kus naiste palgad jäävad kõigis töötajate rühmades (finantssektori juhid, spetsialistid ja abipersonal) küll meeste omast maha, aga madalamas töötajate rühmas on naiste palk väiksem kõigest 6 protsenti. Suurem vahe on tippjuhtide puhul, kus mehed teenivad Norras märkimisväärselt rohkem (ligikaudu viiendiku) kui naised, kes töötavad sama sektori juhtivatel kohtadel.

KOMMENTAAR

Eestis kasvas finantsvaldkonna tööpakkumiste arv

Henry Auväärt

CV Keskus, Baltikumi kommunikatsioonijuht

Tööpakkumiste arv on tänavu kasvanud peaaegu kõikides sektorites. Finantsvaldkonnas lisandus esimesel poolaastal koguni 23 protsenti rohkem tööpakkumisi kui aasta tagasi samal perioodil. Tööpakkumiste lisandumine kergitas ka kandideerimiste arvu, ent kuna tööpakkumiste arv kasvas tunduvalt kiiremini, tunnetasid paljud tööandjad pigem sobivate kandidaatide arvu vähenemist. Keskmiselt kandideeris finantsvaldkonnas ühele tööpakkumisele esimesel poolaastal 28,2 töövõtjat. Kolmandas kvartalis aktiivsete tööotsijate arv finantsvaldkonnas tavaliselt kasvab ning ületab arvatavasti ka tänavu 30 kandidaadi piiri.

Enim otsivad tööandjad finantsvaldkonnas raamatupidajaid, kuid ka finantsjuhte, analüütikuid, andmesisestajaid ning teisi selle valdkonna spetsialiste. Raamatupidajatelt oodatakse erialast haridust, vastavate seaduste tundmist, varasemat kogemust analüüside, palgaarvestuse ja raportite koostamisel ning loomulikult head arvutioskust. Eelise annavad tarkvara kasutamise kogemus ja võõrkeelte oskus. Isiksuseomaduste poolest toovad tööandjad enim välja kohusetundlikkuse, täpsuse, korrektsuse, pingetaluvuse, aususe, lojaalsuse ja analüütilise mõtlemisvõime.

Raamatupidajana tööd otsiva töövõtja keskmine palgasoov on praegu 1248 eurot. Kui analüüsida sama vanuserühma ja sarnase tööstaažiga (5–15 aastat) raamatupidajaid, on palgalõhe 1,7 protsenti ning meeste palgasoov 22 eurot kõrgem. Arvestades, et mehi, kes soovivad tööd leida raamatupidajana, on märksa vähem kui naisi, mõjutab see ka statistika keskmisi. Seega võib järeldada, et raamatupidaja ametikohal palgalõhe probleemi töövõtjate palgasoovides ei esine.

Osale arutelus

  • Taavi Alas, RP kaasautor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad