EBS õpetab tulevasi finantsarvestajaid suuremalt mõtlema

Kairi Oja
Ajakirjanik Kairi Oja küsitleb EBS-i tudengeid

Kaks noort inimest, kellest üks on ülikoolitee lõpujärgus ja teine alles alguses, räägivad oma unistustest, ambitsioonidest ning mõtetest ühes ja samas valdkonnas – finantsarvestuses.

Tihtipeale võib kuluda mitu aastat, enne kui kujuneb selge arusaam, mida me täpsemalt teha tahame ning mis on südamelähedane. Ühed jõuavad selle tõdemuseni üpris varakult, teised aga saavad selgust väikese ringiga. Kumbki selles artiklis sõna võtvatest noortest igatahes ei näi oma valikus siiani kahtlevat.

Matemaatika võlus juba keskkoolipäevil

Monika Mäger leidis tee finantsvaldkonda pikemalt juurdlemata ja planeerimata. „Olin kindel, et tahan saada arhitektiks ning just seetõttu läksin õppima tsiviil- ja tööstusehitust. Selgus, et minu pikaajaline unistus polnudki reaalsuses nii meeldiv,” räägib Monika. Uue eriala otsinguil sattus neiu EBS-i kodulehele. „Sel hetkel tärkas minus endalegi veidi ootamatult huvi finantseriala õppimise vastu. Nüüd, kolm aastat hiljem, võin väita, et olen selle otsuse üle väga õnnelik,” jätkab ta.

Monika õpib rahvusvahelise ärijuhtimise eriala kolmandal kursusel, mis hõlmab kõiki neid aineid, mis on vajalikud edukaks äritegevuseks rahvusvahelisel tasandil. „Esimesel aastal keskendutakse alusainete omandamisele, et kõigil õpilastel oleks ühene arusaam ja võrdsed baasteadmised. Teise aasta lõpus on aga juba võimalik spetsialiseeruda teenuse juhtimisele, turundusele ja müügile või ettevõtlusrahandusele. Mina valisin viimase,” kõneleb Monika.

EBS-i rahvusvahelise ärijuhtimise eriala õppekava näeb ette nii praktilisi kui ka teoreetilisi aineid, mis on Monika hinnangul võrdselt vajalikud. Õpilastel on võimalik omandada teadmisi paljude oma ala spetsialistide käe all. „Ainekava on üles ehitatud viisil, et õppeained toetaksid ja mõneti kordaksid üksteist. Seda just põhjusel, et luua loogilisi seoseid,” teab Monika.

Monika on enda sõnul väga õnnelik, et just EBS-i valis, kuna tunneb, et tema eriala õppekava annab aimu reaalsusest ärinduses. „Tänapäevasust ja rahvusvahelisust tõestab ka hiljuti pälvitud EPAS-i akrediteering, mille õpilastöögruppi oli mul au kuuluda,” lisab ta.

Ei olegi vist eriti üllatav, kui selgub, et matemaatika kuulus Monika silmis põnevaimate ainete hulka juba koolipäevil ning see on teda alati paelunud. „Numbrites peitub nii palju – neist võib terve loo välja lugeda. Tegelikult pean tunnistama, et on raske valida lemmikõppeainet. Kui ainet õpetatakse õigel viisil, võivad kõik olla võrdselt lemmikud,” leiab ta. „Pean tõdema, et naudin õppimist ning mind vaimustab mõte järjepidevast arengust. Tore on omandada uusi teadmisi ja olla uudishimulik. Loodan, et ka teised noored arvavad nii,” räägib neiu, kellest suisa õhkub energilisust ja innukust oma koolist ja õpinguist kõneldes.

Viimased viis aastat nii õppides kui ka töötades

Kuna Monika on viimased viis aastat õppinud ja samal ajal ka tööl käinud, pole tal olnud kuigi palju aega hobidega tegeleda. „Küll aga naudin jooksmist ja reisimist, kui vähegi vaba aega tekib,” lisab ta kiirelt.

Üks ajatuid filosoofilisi tõdesid, millest Monika elus lähtub, on per aspera ad astra (läbi raskuste tähtede poole). „Üritan oma elus lähtuda mõttest, et kõik tänased pingutused tasuvad end homme ära. See tähendab, et ei tasu kellelegi teisele või millelegi uskumatule elus lootma jääda. Tuleb vaeva näha. Mitte homme, mitte ülehomme. Juba täna,” teab Monika.

Sellele lisaks tahab ta uskuda, et iga inimene on oma õnne sepp. „Seda igas mõttes. Ei tasu lasta end häirida asjadest, mida ei saa ise mõjutada või mille üle ei saa ise otsustada. Selle asemel et lasta neil asjadel/sündmustel/omadustel tekitada meelehärmi, tuleb mõelda, milleks need kasulikud on ja kuidas elus edasi aitavad,” sõnab ta.

Monika vanemad on talle enim õpetanud hariduse vajalikkust. „Olen tänu vanematele õppinud, kui vajalik on pingutamine õigetel hetkedel. Kahjuks ei sünni igaüks hõbelusikas suus ja ega tarkustki kulbiga pähe valata – seetõttu tulebki, nagu ennist öeldud, ise vaeva näha edu saavutamiseks,” räägib noor naine viisil, mis paneb uskuma, et just nii ongi.

Monika sõnul on ema talle suurim eeskuju. „Emalt olen õppinud, kuidas mitte alla anda. Temalt olen omandanud ka mõtteviisi, et kohustused on täitmiseks, olgugi et need alati meeltmööda ei pruugi olla,” sõnab ta elutargalt.

Aasta vahetusõpilasena muutis enesehinnangut

Noore naise senise elu üks õppetunde iseenda kohta on olnud kõrghariduse omandamise katkestamine. „Olin järginud oma lapsepõlveunistust õpingute valikul ning avastades, et see tegelikult mulle pinget ei pakkunud, olin pettunud ega osanud sel hetkel kuidagi edasi minna,” meenutab neiu. „Arvasin, et see oli minu üks ja ainus alternatiiv ning seetõttu kartsin, et jäängi hariduseta,” jätkab ta.

Sellele lisaks hirmutas teda veel teiste arvamus, kui õpingud katkestada otsustas. „Praegu alles mõistan, et tegelikult oleksin erialavalikut tehes pidanud olema avatum ning mitte vaid keskenduma oma kinnisideele, vaid rohkem iseend ja oma südamehäält kuulama,” teab ta nüüdseks. „Ei tea, kas seda saabki päriselt õppetunniks nimetada,” arutleb Monika. Aga see õpetas talle kindlasti nii mõndagi.

Monika leiab, et on enamjaolt pigem alahinnanud kui ülehinnanud oma oskusi ja teadmisi. „Pöördudes pärast vahetusaastat keskkoolipäevil Rootsist tagasi kodumaale tundsin, et vajasin oma siinses elus muutusi,” kõneleb Monika, kes oli alati olnud n-ö tavakooli õpilane, st õppinud harilikus munitsipaalkoolis. Küll aga oli ta enda sõnul vaadanud alt üles nn eliitkoolidele, kuna neist peegeldus väärikus ja haritus. „Olin lausa aukartlik nii õpetajate kui õpilaste suhtes,” sõnab ta. Nii otsustas ta paar päeva enne uue kooliaasta algust GAG-i marssida, tunnistus ühes käes, kiituskiri teises. „Kaks aastat hiljem pärgas selle kooli direktor mind kuldmedaliga eduka õppetöö eest. Sellest kogemusest mõistsin, et ei tasu end kunagi alahinnata. Tuleb olla julge, ambitsioonikas ja enesekindel. Mis veelgi tähtsam – ei tohi arvata, et ma pole millegi vääriline!” teab Monika nüüd väga selgelt omaenese kogemuse põhjal.?

Monika lubab kindlasti hariduse omandamist jätkata. „Loodan jätkata EBS-i magistrantuuris rahvusvahelise ärijuhtimise erialal,” ei tee neiu saladust. „Kavatsen kindlasti omandada magistrikraadi samal erialal, et süvendada oma finantsalaseid teadmisi. Õppimisele lisaks keskendun oma erialasele tööle,” on noor daam kindel.

Nüüdseks töötab noor ja hakkaja naine erialasel tööl. „Minu viienädalane erialapraktika päädis väga häid arenguvõimalusi pakkuva tööpakkumisega. Olen selle pakkumise eest väga tänulik ja usun, et saan oma kooliteadmisi kontrolleritöös täielikult rakendada,” avaldab ta.

Tuleb olla ambitsioonikas ja ise vaeva näha!

Monika on seisukohal, et rahvusvahelise ärijuhtimise eriala lõpetanul võiks olla ambitsiooni olemaks aktiivne rahvusvahelisel tasandil. EBS-i haridus annab tema hinnangul väga head eeldused edukaks karjääriks eri riikides tegutsevates ettevõtetes. „Sellegipoolest arvan, et ei peaks liigselt keskenduma Eestist väljapoole suundumisele. Usun, et Eestis on piisavalt head väljavaated edu saavutamiseks,” leiab ta.

Ega noortel inimestel, kes otse koolipingist tulnud, Monika sõnul just kerge töökohta leida ole – siiani kehtib kohati arusaam, et „ega neil ju kogemust veel suurt ole, me ei saa endale nendega tegelemist lubada”. Tööpakkumistega tutvudes hakkab naise sõnul esmalt silma nõutav töökogemus. „Võimatu on omada erialast töökogemust, kui keegi ei anna esimest võimalust,” leiab ta ja soovib praegustele tudengitele südamele panna, et praktikakohta otsides tasub olla ambitsioonikas. Praktika annab võimaluse tutvuda reaalse tööeluga konkreetses valdkonnas ja eduka koostöö korral saada ka töökoht,” räägib Monika, toetudes oma kogemusele. „Siinkohal tuleb aga rõhutada, et raha pole oluline. Tähtis on võimalus ja see, et keegi on valmis õpilastesse investeerima, just aja mõttes. Kellegi otsese juhendamise all tööülesannetega tutvumine on igati tänuväärsem kui mis tahes tasutav summa, seda vähemasti alguses,” lausub ta.

Monika sõnul võib tema ja ta kursusekaaslaste näitel väita, et kindlasti leidub selliseid tööandjaid, kes annavad noortele võimaluse kätt proovida. „Arvan, et kõrgharidust omandava või äsja lõpetanud noore palkamine on kasulik nii töötajale endale kui ka tööandjale. Eelneva kogemuseta on noor justkui tabula rasa. Meid on veel võimalik vormida!” muigab ta.

Kõiksugused stereotüübid raamatupidajast kui enamjaolt rangest prouast on Monika sõnul tundmatuseni muutunud. „Minu nägemuse kohaselt pole ei raamatupidaja ega finantsjuht enam kaugeltki ilmtingimata proua. Sugugi ei pea paika arvamus üdini ametlikkusest. Sellegipoolest arvan, et rangus ja ametlikkus on teatud määral vajalikud selleks, et säilitada edukalt funktsioneeriv töökeskkond,” leiab ta.

Küsimusele, mida noored tahaksid lugeda finantsalastest väljaannetest, vastab Monika: „Arvan, et finantseriala tudengid sooviksid lugeda teiste noorte edulugusid. See inspireerib kindlasti paljusid. Lisaks sellele oleks tore, kui kajastataks infot erinevate majandusalaste seminaride, õpitubade ja loengute kohta,” leiab Monika.

Väärtustab EBS-ist saadavat ingliskeelset finantskirjaoskust

Andri Hallik (19) on oma kõrgkooliõpingutega täiesti teeraja alguses, kuid teab oma sõnul juba üpris selgelt, millises suunas oma eluga „purjetada” kavatseb. „Valisin EBS-i finantssuuna just seetõttu, et õppimine on inglise keeles. Leian, et ingliskeelne finantskirjaoskus on sellel alal, kus ma end tulevikus töötamas näen, mitu korda vajalikum kui eestikeelne,” ütleb Andri ning jätkab, et sai juba üsna varakult aru, et reaalained on tähtsad ja neid tuleks korralikult õppida. „Matemaatika meeldis ja pakkus huvi ning pärast gümnaasiumi lõpetamist tundsin, et oleks võinud matemaatikale veelgi rohkem rõhku panna,” tõdeb ta.

Investeerimisega puutus Andri esimest korda kokku 8?9-aastaselt, kui avastas, et MMORPG (Massively-Multiplayer Online Role-Playing Game) arvutimängudes, näiteks Runescape, saab mängu uuendustega (nt arvutimängu tuleb uus relv või oskus, mida arendada) „mängult” investeerida. Üldjuhul mõjutab uuendus sellist tüüpi arvutimängus alati mõne teise eseme hinda. „Kui arvutimängu tuleb uus oskus, tõuseb mõne tooraine hind. Näiteks tuleb mängu oskus, millega saab puid põletada, siis tõstab see kohe puude hinda mängus mitu korda,” toob ta näite. Lugedes mängu kodulehelt, millal vastav uuendus tuleb, sai teatud esemeid ette ostes ja hiljem müües, kui nende esemete hind mitu korda uuenduse tõttu tõusis, päris korralikult mängusisest raha teenida. „Paar korda sai mänguraha ka päris raha vastu müüdud,” poetab Andri muigega.

Arvutimängud aitasid mõista investeerimismaailma

Kui Andri oli nii 13?14-aastane, õpetas isa talle aktsiaturu algteadmisi. „Sain kohe aru, et aktsiaturul on samasugused põhimõtted nagu arvutimängus, kus varem mängult investeerinud olin. Aktsiaturg on lihtsalt ülemaailmne, mitu korda suurem, ebastabiilsem ja ka keerulisem kui arvutimäng virtuaalmaailmas, kuid põhimõte on siiski sama,” arutleb noor mees. 16?17-aastaselt kirjutas Andri gümnaasiumis investeerimisest juba uurimistöö, luges selleks investeerimisteemalisi raamatuid ja sai n-ö suurema teadmistepagasi.

Andri sõnul polnud paar-kolm aastat tagasi investeerimine noorte seas üldse nii populaarne nagu tänapäeval. „On tekkinud mitmeid uusi investeerimismeetodeid, nagu ühisrahastus, crowdestate, laenuandmisplatvormid, näiteks Bondora jms,” loetleb ta. Neis valdkondades ei ole tema sõnul vaja nii põhjalikku ja suurt eeltööd teha. „Usun, et just tänu nendele platvormidele on investeerimine nii populaarseks muutunud. Need on väga lihtsad alustamiseks,” lausub ta.

Maailmas on mitmeid sarnaseid fondijuhte nagu Kärt Siilats, kelle kohta Raamatupidamise Praktiku oktoobrinumbrist lugesin ja teada sain. „Inspireeris aga see, et toosama Kärt on eestlane. Eestis on fondijuhid enamasti suurtes pankades ja „isehakanud” fondijuhte üpris vähe. Palju meediakajastust on saanud vennad Talpsepad, aga tõenäoliselt on selliseid fondijuhte rohkemgi,” räägib Andri.

Andri sooviks finantsajakirjast lugeda eelkõige investeerimisvaldkondi puudutavatel teemadel. „Võiks ka börsil olevatest ettevõtetest kirjutada, kuidas neil läinud on ja millised on tulevikusihid. Elulood on huvitavad, ja just eestlaste omad!”

Sport on õpetanud vaeva nägema

Mõned aastad tagasi tegeles Andri kergejõustikuga, täpsemalt sprindiga ning oli sellel alal päris kõrgel tasemel – kolmekordne Eesti ja kolmekordne Tallinna meister. „Praegu on minu hobi maanteerattaga sõitmine, jooksmine ja jõusaal, nagu erru läinud sportlastel ikka,” kostab noormees tagasihoidlikult. „Hoian ka kooli kõrvalt aktsiaturul silma peal ja jälgin portfellis olevaid aktsiaid. Kui rohkem vaba aega, otsin portfelli uusi aktsiaid ja harin end investeerimisalal,” lisab ta. Ka koolis on Andri pigem keskmisest aktiivsem ja kuulub üliõpilasesindusse. „Seal tegelen peamiselt investeerimisklubi loomisega EBS-i. Aitan ka üritusi korraldada, nt koolipeod, kinoõhtud jms,” loetleb ta.

Praegu pühendub Andri koolile ega killusta end muuga. „Igal inimesel on erinevad prioriteedid. Oleneb ka ametist. Mul on õnneks nii palju vedanud, et vanemad saavad toetada ega pea praegu õpingute kõrvalt tööl käima,” lausub ta ning lisab, et kui peaks leiduma mõistlik amet kooli kaudu, mis tõsiselt meeldib ja ongi just see, millega tegeleda tahab, võib olukord muutuda.

Andri lähtub elus lihtsast põhimõttest, et teha tuleb seda, mis meeldib ning kui millegagi rahul pole, tuleb seda muuta. Haridus on Andri sõnul väga tähtis, aga sellest tähtsam on perekond. „Ning rahaga ei tohi rumalalt ringi käia,” teab ta.

Ideaalis unistab Andri juba kooli ajal panka finantsalale tööle saamisest. „Näiteks investeerimisosakonda. Kui piisavalt teadmisi, kogemusi ja usaldust võitnud, sooviks fondijuhi ametiga alustada või siis mõne muu investeerimise suunaga tegeleva firma luua,” unistab ta valjult. Eeskujuks saaks ta enda sõnul võtta Crowdestate’i, Bondora, Bondkicki vms. „Usun, et pärast järgmist majanduskriisi on selliseid rahastusega tegelevaid ettevõtteid märksa vähem ja alustamiseks on varsti soodne hetk,” lausub ta.

Kuna rahvusvahelises ettevõtluses toimub rahanduse ja majandusarvestuse suuna õppimine inglise keeles, siis sobiks Andri sõnul talle ideaalis ilmselt rahvusvaheline turg paremini kui Eesti tööturg. Noorte, kogemuseta koolilõpetajate palkamise kohta arvab Andri, et kui ise piisavalt palju vaeva näha ja tööandjad sinus potentsiaali näevad, saab alati võimaluse. „Praktika asjus tean ainult seda, et Swedbank ja LHV võtavad praktikale just klienditeenindajaks,” märgib ta.

Ühe õppetunnina nimetab Andri spordi ja võistlemise põhimõtet, mille kohaselt tuleb selleks, et teistest parem olla, ka teistest rohkem vaeva näha. „Näiteks nõnda, et teed nelja trenni asemel nädalas viis ja kümne korduse asemel kaksteist. Sama reegel kehtib ka iga teise asja kohta,” usub ta.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Hulgikaubandusettevõte otsib FINANTSJUHTI

M-Partner HR OÜ

26. juuni 2017

Uudised