(Digi)raamatupidamise seadus annab ettevõtjale suurema vabaduse ja vastutuse

Ülle Pärl
Ülle Pärl analüüsib (digi)raamatupidamise seaduse muudatusi

Oleme paberipõhisest maailmast jõudmas digimaailma. Kasutame pidevalt e-riigi, sealhulgas e-maksuameti teenuseid, rääkimata e-parkimisest, e-kaubandusest, e-koolist ja paljust muust.

Masinad suhtlevad omavahel inimese otsese sekkumiseta ning paljud majandustehingud, mis varem nõudsid inimese osalemist, on üle kolinud digimaailma. Võtame kasvõi igapäevase teenuse – telefoni ja interneti kasutamise. Masinad pakuvad teenust, arvutavad kokku minutid ja andmemahud, saadavad arve ja maksavad selle arve ka ära. Sageli on puudu veel ainult üks lüli – kõik kirjeldatud protsessis kajastuv peaks/võiks raamatupidamissüsteemi ja sealt ka vastavatesse aruannetesse jõudma inimese abita. Digitaalselt ja automaatselt. Selle viimase lüli, raamatupidamise digiteerimise raamistiku ja võimaluste loomisega seoses algatatigi raamatupidamise seaduse muudatused.

Digimaailmas käib raamatupidamine teisiti

Kuigi raamatupidamise seaduse muudatuste esialgne ülesanne on digimaailm ja selles toimuv raamatupidamine viia vastavusse seadusega, juhtus seaduse muudatuse arutelude käigus palju huvitavat ja vajalikku. Näiteks arusaamine raamatupidamise algdokumentidest muutus oluliselt.

Artiklis on käsitletud seadusemuudatustega kaasnevate oluliste põhimõtete tagamaid ja mõju raamatupidamise korraldamisele. Kuigi seadusemuudatus sai alguse eelkõige digimaailma jõudmisest ja e-arvete teemast, siis selles artiklis digimaailma tehnilistest aspektidest ja e-arveldamisest eriti juttu ei tule. Pigem keskendume muutunud põhimõtetele, et nendest paremini aru saada ja raamatupidamises rakendada.

Kuigi raamatupidamise süsteem ettevõttes peab tootma andmeid nii, et saaks tehtud raamatupidamise aastaaruanne, õigesti arvutatud ja tasutud maksud ning juhtidele ja otsustajatele kättesaadavaks tehtud vajalik info, siis raamatupidamise seadus reguleerib nendest ülesannetest ainult esimest. Maksuarvestust ja aruandlust reguleerivad maksuseadused ja ettevõttesisest informatsiooni liikumist ning juhtidele ja otsustajatele vajalikku info pakkumist ei reguleerita väljastpoolt ettevõtet. Seega, raamatupidamise seadus kehtestab raamistiku ja nõuded raamatupidamise aastaaruande koostamise tarvis. Ettevõttes raamatupidamise korraldamisel tuleb aga silmas pidada kõigi kolme arvestuse ja aruandluse vajadusi ning süsteem luua ja ettevõttesisesed reeglid kehtestada nii, et dokumendid, kirjendamine ning analüüsisüsteem vastaks korraga kõigile kolmele eesmärgile.

Raamatupidamise seaduse eesmärk

Raamatupidamise seaduse eesmärk on luua õiguslikud alused ja kehtestada põhinõuded rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Sellest lähtudes on ettevõte või organisatsioon (ehk raamatupidamiskohustuslane) kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest.

Raamatupidamise korraldamise alustalaks on kõikide majandustehingute dokumenteerimine ja nende alusel kõikide oma majandustehingute raamatupidamisregistrites kirjendamine. Raamatupidamissüsteemi tehtud kirjete alusel koostatakse ja esitatakse majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Raamatupidamiskohustuslane peab kõik raamatupidamise algdokumendid säilitama seitse aastatalates selle majandusaasta lõpust, mil majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.

Seega on oluline teada, millised on need tehingud, mille kohta on vaja koostada dokumendid, millega on määratletud algdokument.

Majandustehingu mõiste

On sätestatud, et raamatupidamises tuleb kirja panna ehk dokumenteerida ja kirjendada kõik raamatupidamiskohustuslast (edaspidi – RK) puudutavad majandustehingud.

Esimene oluline seadusemuudatus ongi seotud majandustehingu mõistega. Seni kehtinud sõnastus ütles, et majandustehing on RK tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või RK-d puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub RK vara, kohustiste või omakapitali koosseis (raamatupidamise seaduse § 6 lõige 1). Rahandusministeeriumi selgituse kohaselt on seaduse eesmärk täpsustada senist regulatsiooni ja sätestada ammendavalt RK vara, kohustisi või omakapitali mõjutavaid asjaolusid.

Muudatuse kohaselt on raamatupidamise seaduse tähenduses majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub RK vara, kohustiste või omakapitali koosseis.

Sündmused on sellised tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimese tahtest, näiteks looduskatastroofid ja muud loodusnähtused, samuti inimese sünd ja surm.

Iga sündmus ei ole toiming. Kas ühel või teisel sündmusel on õiguslik tähendus ja saab olla aluseks tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimisele, tuleneb kas seadusest või tehingust, aga ka tavast. Tehing on toiming või toimingute kogum, milles sisaldub tahteavaldus kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele.

Muu toiming on selline õiguspärane tegu, kus õiguslik tagajärg ei ole seotud vastava tahte ja tahteavaldusega, vaid see kaasneb nimetatud teoga seadusest tulenevalt. Näiteks raamatu avaldamine, maali valmimine jms, kus õiguslikud tagajärjed kaasnevad nii autorile kui ka teistele isikutele.

Kui keegi rikub teise subjektiivset õigust ja sellega ka objektiivset õigust, on see rikkumine eelduslikult õigusvastane tegu, mis tekitab kannatanule uut laadi subjektiivse õiguse, kas nõuda kahju hüvitamist või kasutada mingit muud õiguskaitsevahendit (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt. Kirjastus Juura, 2010).

Kokkuvõttes on uue sõnastuse eesmärk hõlmata kõiki juhuseid, mis võivad puudutada raamatupidamiskohustuslase varade, kohustiste või omakapitali muutumist, et raamatupidamise aruanded saaksid kajastada õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundid, majandustulemust ja rahavoogusid. Seadusemuudatus püüab tekitada olukorra, kus seadus ise ei oleks ühelt poolt n-ö piduriks vajalike tehingute kirjendamisel ja teiselt poolt ei tekitaks asjatult bürokraatiat ning lisatööd näiteks mõttetute dokumentide või dokumendi väljade ja ridade tootmisega.

Vajadus viia raamatupidamine vastavusse tegelikkusega

Nagu eeltoodust võib järeldada, tuleb kõik, mis puudutab muutusi raamatupidamiskohustuslase varades, kohustistes või omakapitalis, raamatupidamisse kirja panna ehk kirjendada, et neid õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamise aastaaruandes. Sealjuures peab kõikide kirjendite aluseks olema algdokument. Nõuded ei tohi olla algdokumentidele kitsendavaks või segavaks teguriks raamatupidamises kirjendamise suhtes. Seetõttu tuleb nüüdisaegse keskkonna ja vajadustega vastavusse viia ka nõuded algdokumentidele.

Tegelikult on selline vajadus õhus olnud pikka aega. Usutavasti on igal raamatupidajal, kes on püüdnud järgida seaduse nõudeid, mitmel korral tekkinud küsimus – kas eirata kehtivaid nõudeid algdokumentidele ja kirjendada kõik tehingud raamatupidamises või vastupidi – järgida seaduses kehtestatud nõudeid ning jätta seetõttu tehingud raamatupidamises kirjendamata. Seaduse rikkumisega on tegemist mõlemal juhul – kokkuvõttes eriti vahet ei olnudki.

Tooksin siinkohal elulise näite. Ühel esmaspäeva hommikul tööle minnes leidis raamatupidaja oma lauasahtlist (kus muu hulgas hoiti aeg-ajalt ka väiksemaid rahasummasid) järgmise kirja:

Tõepoolest, sahtlis ehk siis selle ettevõtte kassas oli 1000 eurot vähem, kui laupäeval sinna jäi ning Kalle, selle ettevõtte juht, viibis parasjagu Helsingis. Kuidas peaks sellisel juhul seaduskuulekas raamatupidaja toimima? Kas Kalle kiri on algdokument, mille alusel saab raamatupidamisse kirja panna raha liikumise ja selle põhjuse? Kas peaks äkki vormistama korrektse dokumendi? Milline peaks välja nägema seadusele vastav dokument raamatupidamise kirje tarvis?

Kalle kirja analüüsides selgub, et seni kehtinud seaduse järgi on puudu päris mitu rekvisiiti. Seega võib öelda, et selline „kritseldus” ei kvalifitseeru seadusjärgses raamatupidamises dokumendiks. Seni kehtinud korra järgi peaks dokumendil olema nimetus ja number (ei ole), koostamise kuupäev (midagi nagu on), tehingu majanduslik sisu (olemas), tehingu arvnäitajad: kogus, hind, summa (on ainult summa), tehingu osapoolte nimed (on tehingu tegija eesnimi, teise poole, ehk ettevõtte nime ei ole); tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid (Kalle elukoha aadressi ja ka ettevõtte asukoha aadressi ei ole), isiku allkiri, kes kinnitab, et tehing toimus (Kalle omakäeliselt kirjutatud nimi on. Kas see võiks asendada allkirja?). Kirjendi tegemiseni pole veel jõutud ehk siis kirjendi järjekorra numbrit ei saa veel dokumendil olla. Seega, kuigi raha on liikunud (varades on toimunud muutused) ja ka kirjalik tõend selle liikumise kohta on olemas, siis seni kehtinud korra kohaselt ei saa seda raamatupidamisse kirja panna, sest puudub seadusele vastav algdokument. Tundub absurdne.

Kõnesolev seadusemuudatus püüab selle vastuolu lahendada ja seadusega sätestatakse minimaalne hulk algdokumendi rekvisiite.

Eesmärk on luua õigusruum, kus piiranguid on võimalikult vähe ja sellega jätta majandustehingu osalistele vabadus otsustada, kui palju ja milliseid rekvisiite on vaja, et osapooled saaksid vajaliku info ning dokumendil oleks ka tõendusväärtus.

Samas tuleb rõhutada, et see seab suurema vastutuse organisatsiooni juhtkonnale, kes peab hea seisma selle eest, et kõik majandustehingud oleksid kajastatud algdokumentidel viisil, mis tagab vajadusel tehingute tõendamise. Riigi nii-öelda patroneeriv ja korraldav roll on siinjuures oluliselt vähenenud.

Kolm kohustuslikku sisunõuet

Seaduse muudatusega muudetakse algdokumendi nõudeid nõnda, et algdokumendil on üksnes kolm kohustuslikku sisunõuet. Need on tehingu toimumise aeg, majandusliku sisu kirjeldus ja arvnäitajad, näiteks kogus, hind, summa. Analüüsides nüüd Kalle kirja vastavust algdokumendi nõuetele, saame järgmise tulemuse:

• toimumisaeg – osaliselt, aasta on puudu;

• majandusliku sisu kirjeldus – jah;

• arvnäitajad, nt kogus, hind, summa – jah, summast piisab.

Täiuslikust dokumendist jääb puudu ainult aastaarv. Kui näiteks raamatupidaja lisab dokumendile aastaarvu, siis on ka korrektse kuupäeva probleem lahendatud. Vana korra järgi „kritseldus” on uue korra alusel täisväärtuslik algdokument raamatupidamise tarvis ning raamatupidaja võib teha selle alusel raamatupidamise registritesse kirje ja vastava kirje tunnuse (numbri) lisada algdokumendile. Viimane on vajalik, sest kirjetele kehtestatud reeglid nõuavad, et dokumendiga koos peab olema info selle alusel tehtud kirje kohta ning ka vastupidi. Igale kirjele tuleb lisada info selle aluseks olevale algdokumendile.

Ehkki nii uues kui ka endises sõnastuses räägitakse aja fikseerimisest dokumendil, on oluline tähele panna, et kui seni kehtivas sõnastuses oli tähtis dokumendi koostamise kuupäev, siis nüüd on selleks majandustehingu toimumise aeg. Aeg on nii kuupäev kui ka periood.

Selgituse kohaselt: algdokumendis märgitud majandustehingu toimumise ajaks on kuupäev või periood, millal toimus tehing, sündmus, muu toiming või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub RK vara, kohustiste või omakapitali koosseis.

Dokumendi koostamise kuupäev ei ole enamikul juhtudel seotud tehingute kirjendamisega, seetõttu ei ole seadusega vaja selle märkimist nõuda. Küll aga on oluline tähele panna, et ettevõte võib oma sisekorraeeskirjadega või muude aktide või kokkulepetega sätestada täiendavaid nõudeid dokumentidele. Kindlasti peab raamatupidamise korraldamisel endiselt silmas pidama ja järgima ka maksuseadusi, mis sätestavad nõuded dokumentidele (nt käibemaksu seadus). Sageli lepivad ka äripartnerid kokku, millist infot omavahelistes dokumentides, sh arvetel kajastatakse. Seega, raamatupidamisseadus kehtestab miinimumnõuded raamatupidamise algdokumentidele, kuid ei piira kuidagi lisainfo kajastamist dokumentidel.

Kas arveid pole vaja teha?

Mis on saanud arvetest? Kas arved kaovad nüüd raamatupidamisest? Ei, nii see ei ole. Kuigi võib küsida, kas seda sätet ikka on tänapäeval raamatupidamise seadusesse vaja, jäi n-ö vana ja uue maailma kompromissina seaduseelnõusse sisse säte arve kohta. Rahandusministeeriumi sõnade kohaselt sidusrühmade ettepanekuid arvestades lisati eelnõusse säte, et kui raamatupidamiskohustuslase majandustehingu pooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks eespool toodud kolmele rekvisiidile veel:

• arve identifitseerimistunnust (näiteks number või numbri- ja tähekombinatsioon);

• tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid, näiteks masintöödeldava algdokumendi vastuvõtu aadressi (edaspidi e-aadress) või tehingu osapoolte registrikoodi, välismaise juriidilise isiku puhul asukohariigi asjakohast identifitseerimistunnust ja nime.

Võime muidugi igaüks oma praktikale tuginedes analüüsida, kas need nõuded on kõikidel juhtudel teostatavad. Kas kõik, sh välismaised äripartnerid, edastavad meile kauba või teenuse koos dokumendiga, mille nimetus on „arve” ja kas kõikidel nendel dokumentidel on raamatupidamise seadusega nõutud rekvisiidid. Seega, osaliselt oleme endiselt samas olukorras. Tehingud toimuvad, kuid seadusele vastavat dokumenti ei pruugi nendega kaasneda.

Tuleb tagada dokumendi tõendusväärtus

On kardetud, et kohustuslike dokumendi rekvisiitide vähenemine kahandab dokumendi tõendusväärtust. Nii see siiski pole. Sisunõuete muutmine ei vähenda algdokumendi tõendiväärtust, sest nimetatud algdokumendi andmed on toodud mittetäieliku loeteluna. See tähendab, et vajaduse korral võib algdokumendile alati rekvisiite lisada. Tehingu osapooled lepivad kokku, milliseid ja kui palju rekvisiite on vaja dokumendile lisada. Raamatupidamise seadus kehtestab vaid minimaalse loetelu rekvisiitidest.

Samuti kehtestatakse algdokumendi sisu raamiv üldpõhimõte, mille kohaselt peab algdokumendi sisu ja vorm olema piisav, et tõendamisvajaduse tekkimisel tõendada sõltumatule ja kompetentsele osapoolele RK tehtud majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

Tähelepanu, ettevõtete juhid! Põhimõtteliselt öeldakse, et ettevõte on kohustatud tagama dokumentide koostamise ja olemasolu, et vajaduse korral tõestada tehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

Seadusandja ei võta endale kohustust määrata, kuidas ettevõtjad seda tagavad. Seega, võrreldes varasemaga lasub suurem vastutus ettevõtte juhtidel. Kindlasti muutub olulisemaks sisekontrolli mehhanismide toimimine ja ka raamatupidamise sise-eeskirjades sätestatu. Kõik see on veelgi tähtsam, sest seadusandja ei nõua enam ka allkirja olemasolu dokumendil.

Kaob allkirjastamise nõue

Väga oluline muudatus puudutab dokumendi allkirjastamise nõuet. Seni kehtiva seaduse järgi kuulub algdokumendi kohustuslike rekvisiitide nimekirja ka allkirjanõue ehk organisatsiooni esindaja allkiri, kelle arvestusse tehing kirjendati. See isik pidi oma allkirjaga tõendama tehingu toimumise asjaolude vastavust dokumendile.

Uue seadusega riik allkirjanõuet ei kehtesta. Kas see võiks tähendada, et mitte keegi ei vastuta dokumendil kirja pandu õigsuse eest? Ei, nii see ei ole. Organisatsiooni juhtkond on vastutav raamatupidamise õigsuse ja kõikehõlmavuse eest, samuti selle eest, et kõik algdokumendid peegeldaksid tegelikult toimunud tehinguid adekvaatselt ning koostatud dokumentide alusel oleks võimalik tehingu asjaolusid tõendada sõltumatule ja piisavaid teadmisi omavale kolmandale osapoolele vähemalt seitse järgnevat aastat.

Ettevõtte või organisatsiooni juhtkond peab hea seisma selle eest, et dokumendid, mille alusel on tehingud raamatupidamisse kirja pandud, vastaksid algdokumendi nõuetele ja neil on piisav tõendusväärtus. Kuidas seda igas organisatsioonis tehakse, on organisatsiooni juhtkonna otsustada ja korraldada. Suuremate organisatsioonide puhul tähendab see kindlasti reguleeritud dokumendiringluse tähtsuse kasvu.

Algdokument on üldjuhul masintöödeldav

Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt peab RK hindama, milliseid andmeid algdokumendile märkida, et algdokument oleks kooskõlas seadustega (raamatupidamise seadus, käibemaksuseadus jms) ning et sel oleks piisav tõendiväärtus. RK peab tagama, et algdokumendil märgitud andmetest piisaks tõendamaks sõltumatule kompetentsele kolmandale osapoolele majandustehingu toimumist ning seda, et tehing on algdokumendil kajastatud tõepäraselt. Seadusemuudatusega sätestatud miinimumrekvisiitide kasutamine on kohasem organisatsioonisisestele algdokumentidele (inventuuriaktid, palgalehed jms).

Uuendatava seadusega muudetakse algdokumendi vorminõudeid. Loodav regulatsioon toetab kasutaja- ja loodussõbralikku ning aja- ja töömahusäästlikku e-majanduse arenemist. Üldiselt peab algdokument olema masintöödeldav. Seega võib algdokumendiks olla ka masintöödeldav andmefail. Tähtis on, et tagatud oleks säilitatavate masintöödeldavate algdokumentide andmete taasesitamine kirjalikus vormis, lihttekstis loetavus ning tõendusväärtus kogu säilitustähtaja ehk siis seitsme aasta jooksul.

Dokumenti peab saama taasesitada

Mikroettevõtjate ja väikeettevõtjate võimalusi ja vajadusi silmas pidades nähakse ette, et juhul kui RK-l ei ole algdokumendi masintöödeldavalt käitlemise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab ebaproportsionaalselt suuri pingutusi või kulutusi, võib algdokument olla muus kirjalikus vormis. Näiteks paberil või PDF-vormingus.

Algdokumenti peab olema võimalik kirjalikult taasesitada, mistõttu ei tohi see olla suulises vormis. Taasesitatavus tähendab dokumendi uuesti esitamist. Seega võib tehingute puhul algdokument olla kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas, sh masintöödeldavas või elektroonilises vormis.

Koopiast piisab

Algdokumendi vormingut või andmekandjat on lubatud üle viia teise vormingusse või teisele teabekandjale, kui selle käigus ei muudeta majandustehingut puudutavaid algdokumendi andmeid ning tagatakse algdokumendi vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Sellisel juhul võib RK säilitada üksnes muudetud vorminguga või teabekandjal algdokumenti.

Rahandusministeerium rõhutab, et sellega sätestatakse sõnaselgelt RK-le võimalus ühelt teabekandjalt (nt paberilt, PDF-ilt) või vormingust teise (elektrooniline vorm, sh PDF, masintöödeldav või muu) viidud dokumenti käsitleda algdokumendina. Üle viidud dokument ei pea sisaldama näiteks logo, reklaaminfot vm tõendiväärtust mittemõjutavaid asjaolusid. Oluline on, et üle viidud dokumendi tõendiväärtus oleks algse algdokumendiga samasugune.

Väga tähtis muudatus on see, et kui RK käsitleb üleviimise teel saadud dokumenti algdokumendina, ei pea ta algset dokumenti säilitama.

Seega luuakse lõpuks õiguslik ruum – enam ei pea säilitama näiteks bensiiniostutšekke, mis kustuvad niikuinii lühema või pikema aja jooksul. Üleviimise käigus loodud dokument võib olla algseks algdokumendiks majandustehingu teisele osapoolele. Rahandusministeerium toob selle selgituseks näite.

Raamatupidamiskohustuslane esitab ostjale arve. Arve tuleb esitada e-arvena. Raamatupidamiskohustuslane koostab algdokumendi PDF-vormingus ja edastab selle operaatorteenust osutavale ettevõtjale. Operaatorteenuse ettevõte viib PDF-vormingus arve üle masintöödeldavaks e-arveks ning edastab selle ostjale. Ostjale on esitatud e-arve algseks algdokumendiks.

Üleviimise tõttu loodud arve esialgse algdokumendiga samasuse eest vastutab müüja. Ostja peab rakendama korraliku ettevõtja hoolsust ja veenduma, et talle esitatud algdokumendi sisu ja vorm on küllaldane kompetentsele ning sõltumatule osapoolele majandustehingu toimumise asjaolude ja tõepärasuse tõendamiseks.

Rohkem kasulikku infot

Seadusemuudatused on eelkõige vajalikud selleks, et kohandada seadus tegeliku eluga. Oleme jõudmas digimaailma ning ka raamatupidamine tuleb viia tänapäevasesse digikeskkonda. Digimaailm võimaldab andmete kogumise ja aruannete esitamise töö jätta masinatele ning inimestel pühenduda analüüsile ja informatsiooni mõistlikule kasutamisele.

Andmete põhjal saadud infol on hindamatu väärtus, ent ainult juhul, kui see on õigel ajal õiges kohas ja õigete inimeste kasutada. Võib julgelt öelda, et info roll ja väärtustamine organisatsiooni juhtimisel aina suureneb. Jätame masinate töö masinatele ning püüame raamatupidajatena pakkuda juhtidele andmete asemel kasulikku teavet õigel ajal õiges kohas arusaadavalt ja meeldival kujul. Raamatupidamine on surnud, elagu andmetöötlus ja -analüüs infopõhise otsustamise ja juhtimise toetajana!

Osale arutelus

  • Ülle Pärl, Estonian Business Schooli dotsent, ettevõtja ja raamatupidaja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Uudised