Anneli Turkin: kõike tuleb teha kirega

Anneli Turkin
Anneli Turkin: kõike tuleb teha kirega

Tallinna Lennujaama finantsasjade eest vastutav Anneli Turkin teab, et asju tuleb alati vaadata tervikuna. Selleks, et tervikut hoomata, peab asjad detailideni lahti võtma nagu pusletükid ning seejärel taas kokku panema.

Kohtume Anneli Turkiniga tema töökohal Tallinna Lennujaamas. Anneli tööruumi aknast avaneb vaade lennuväljale – saabuvate ja lahkuvate lennukite müra loob omamoodi atmosfääri ning tunde, et maailm on tegelikult lähedal. Töökoht elu tuiksoonel, võib koguni öelda.

Anneli teekond finants- ja majandusvaldkonda algas õige varakult – naine teadis juba kümnendas klassis vastust vene keele õpetaja küsimusele „Kem tõ hotšeš stat?”. „Menedžerom,” kõlas pikemalt mõtlemata tema vastus. Õpetaja jäänud vastusega rahule ja soovinud talle edu. „Alles hiljem hakkasin mõtlema, et no mida see mänedžer siis õigupoolest tegema hakkab,” naerab Anneli. Ent ometi mõistis ta, et oli öelnud õigesti ning ilmselgelt saab tema elu olema seotud majandusega. „Toonase nõukogude aja lapsena näis see maailm mulle uus ja põnev – mind huvitas, kuidas organisatsioonid toimivad, mismoodi need on üles ehitatud ja kuidas kõik protsessid toimuvad,” meenutab Anneli.

Anneli mäletab end lapsepõlvest peale tahtvat arstiks saada, kuid mingil hetkel tegi ta otsuse ikkagi majanduse kasuks. Aastal 1991 asus ta õppima TTÜ majandusteaduskonda turunduse ja välismajanduse osakonda.

Tähtis on osata mingisse valdkonda „sisse suumida”

Selleks, et olla finantsvallas hea, on Anneli sõnul oluline tunnetada ennekõike organisatsiooni kui tervikut. „Suure pildi nägemine on tähtsaim: võimekus liikuda suurelt pildilt detailidesse ja tagasi – n-ö sisse suumida,” ütleb ta.

Suure organisatsiooni finantsjuht pole kaugeltki üksnes arvudele ja rahavoogudele keskendunud, vaid osaleb aktiivselt ettevõtte strateegilises juhtimises. „Võiks öelda, et finantsjuht on juhi parem käsi, kuid ennekõike on oluline sünergiline juhtimisprotsess. Ettevõte on kui elusorganism, kus kõik organid on eluliselt tähtsad ja üks ei saa teiseta,” sõnab Anneli.

Väga tähtis on ka uuendusmeelsus ja oskus olukordadele loovalt läheneda. „Iga olukord on ainulaadne ja lahendused on samuti unikaalsed. Maailm ei ole ka arvude valdkonnas kunagi mustvalge, arvude taga on alati mingi tegevus või valikud ning finantsjuht peab suutma näha numbrite taha,” lausub Anneli.

Anneli sõnul saab mingis valdkonnas päriselt heaks vaid siis, kui teha selles vallas teatud hulk töid. „Sa lihtsalt pead tegema läbi kõikvõimalikud olukorrad ja katsumused, mis sinu teele satuvad, ilma selleta ei saa. Kõik tuleb vaid kogemuse ja ajaga,” leiab Anneli. „Ainult reaalne ja pikaajaline kogemus saab anda võimekuse näha nii ette kui taha, vasakule ja paremale,” ütleb naine, kes on praeguseks sellise suutlikkuse saavutanud.

Neidsamu kogemusi juhtimise ja finantside maailmas on Anneli omandanud mitmes organisatsioonis. Üks pikaajalisemaid – tervelt kaheksa aastat – oli töösuhe Eesti Televisiooniga. „See oli ääretult mitmekülgne ja loov maailm. Koos eelarvega pandi kokku ka programmi eelarve ja maht,” räägib Anneli.

Elu on õpetanud paindlikult lähenema

Tegelikult oli Anneli mõttemaailm ja asjadele lähenemine ülikooli lõppedes olnud tema enda hinnangul kaunikesti mustvalge. „Ega pooltoone minu jaoks toona väga ei eksisteerinud. Olin selline noor ja ärgas ning ajastule ja eale omaselt idealistlik,” meenutab ta pisikese muigega. Ent just kõik need kogemused on pannud teda asjadele teisiti vaatama ja mõistma, et alati on ka hallid toonid. „Lisaks hallidele toonidele on ka värvid, ja värve on palju,” lausub Anneli ja tunneb südamest rõõmu, et on senistes töösuhetes saanud pea alati luua asju nullist. „Olen saanud ise n-ö rätsepaülikonna-lähenemisel luua ja välja mõelda toimivad süsteemid, mis on ajas toimivaks osutunud ning mida võin lugeda õnnestunuks,” sõnab ta.

Tööd Tallinna Lennujaamas kirjeldab Anneli kui põnevat ning siiani uusi olukordi ja väljakutseid pakkuvat. „Olen siiani üks värskemaid töötajaid lennujaamas, kuigi olen töötanud siin juba seitse aastat,” poetab Anneli ja lisab, et n-ö kaadrivoolavus pole lennujaamas kuigi suur.

Lennunduses on reisijate turvalisus a ja o

Töötajaid, kes selle vastutusrikka asutusega liituvad, kontrollitakse pehmelt öeldes pealaest jalatallani nii organisatsiooniga liitudes kui ka tööle tulles. „Kinnisele territooriumile ei pääse ükski inimene, ka meie oma töötajad, ilma et läbiks põhjaliku kontrolli,” jätkab Anneli. „See on enam kui loomulik, sest me kõik soovime elada turvalises maailmas ning lennujaam on kahtlemata koht, kus sellele pööratakse maksimaalset tähelepanu. Reisijate ohutus on a ja o,” lausub Anneli. Tema sõnul täidavad kõik töötajad neid reegleid vähimagi emotsioonita ning see on sama loomulik ja elementaarne tegevus nagu hingamine. Lennujaam müüb ju usaldusväärsust.

Oma elufilosoofiaks peab Anneli suhtumist, mille kohaselt taandub meie hea suhestumine enda ja maailmaga lihtsale tõele – käituda ja elada tuleb nii, et ei läheks vastuollu oma südametunnistusega ega salgaks samas maha oma tõekspidamisi.

Lennujaama varade ja investeeringute maht on väga suur

Kontsern Tallinna Lennujaam AS koosneb emaettevõttest Tallinna Lennujaam AS ja tütarettevõttest Tallinn Airport GH AS. „Emaettevõte opereerib Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamu ning Kihnu ja Ruhnu lennuvälja. Kokku töötab kontsernis 580 töötajat. Meie kogukond kõikidel meie lennujaamade territooriumidel on aga märksa laiem – ligi 1800 töötajat,” räägib Anneli. Kogukonda kuuluvad tema sõnul kõik need ettevõtted, mis teenindavad otseselt või kaudselt õhusõidukeid ja reisijaid. „Siia alla kuuluvad lennuliiklusteenindus, õhusõidukite hooldus, jaemüüjad, kütusetanklad, politsei- ja piirivalveamet, julgestusteenuse osutaja jne,” jätkab ta. Kogukonna ettevõtted mõjutavad üksteist Anneli ütluse järgi otseselt ja vahetult tööjõuturul, teenuste kvaliteedi ootustes, ohutuses jms. „Seepärast võtame kogukonda kui väärtust ning kasvatame selle ühtsust ja omavahelist koostööd,” selgitab ta.

Anneli sõnul asuvad erinevad funktsioonid lennujaama-siseselt otsekui kihiti – teenindusettevõte, infrastruktuuriettevõte, kinnisvaraarendusettevõte ja jaekaubanduskeskus. „Sellest tulenevalt on juhtimisarvestus üles ehitatud toetamaks nende sisult väga erinevate valdkondade tegevust ja eripära,” lisab ta.

Infrastruktuuriettevõttele omaselt on lennujaama varade ja investeeringute maht Anneli sõnul väga suur – ühtekokku 129 miljonit eurot. „Sektorile on omane madal varade tootlus ning investeeringud on lainelised, sestap toimub planeerimine 5–7 aasta pikkuste tsüklitena,” selgitab ta. „Investeeritakse peamiselt tippkuude tipptundide läbilaskevõimesse. Tallinnas on praegu kolm tipptunni lainet päevas ja aktiivsemad lennutegevuse kuud on suvel,” avaldab Anneli.

Lennujaama esmane tulu on mittelennundustulu

Planeerimise aluseks on plaan, mis kirjeldab lennuvälja arengut 30 aasta perspektiivis. „Suurim väljakutse on võimalikult täpselt tabada investeeringutega saavutatav läbilaskevõime planeerimine viie aasta perspektiivis. Hea pole ei üle- ega alainvesteerida,” kostab ta.

Lennundus ja lennujaamade tegevus on Anneli sõnul Euroopas ülimalt reglementeeritud. „Direktiivide tasandil on fikseeritud lennuväljatasude kujunemine, investeeringute teostamise ja investeeringute kasutajatega läbirääkimiste teemad,” märgib ta.

Lennujaama esmane tuluallikas on Anneli sõnul mittelennundustulu, s.o üüritulu, jaemüük ja parkimine. „Lennundustulu osakaal on praeguseks langenud 36 protsendile kontserni käibest. Alles 2008. aastal oli lennundustulu osakaal kontserni käibest tervelt 70 protsenti,” sõnab ta. „Vaatamata investeeringute mahukusele on meie äri pidevalt muutuv ning peame olema paindlikud ja nutikad.”

Hindab väljakutseid ja võimatuna näivate ülesannete lahendamist

Pingelistel aegadel otsib Anneli tuge ja tasakaalu loodusest. Ta ütleb, et igasse päeva peaks jääma kasvõi üksainus hetk oma mõtetega isekeskis olla ning kogunenud emotsioonidel ja poolikutel mõtetel selgineda ja settida lasta. „Enamasti leian selle hetke, jõudu ja energiat saan kasvõi koduõuel tähistaevast silmitsedes ja viivuks lihtsalt iseendaga olles. Oluline on osata kuulata vaikust ja iseennast,” sõnab Anneli. Samavõrd suure kaaluga on tema sõnul teadmine, et suuri otsuseid ei tohi teha n-ö hirmus või pingeseisundis – meie maailmapilt on neil hetkedel enamasti moonutatud ja otsused ei pruugi tulla just kõige õigemad.

Anneli peab väga lugu intelligentsetest inimestest, kellelt igaühelt on alati midagi õppida. Mõistagi on talle väga tähtsad lähedased ja perekond. Ta väärtustab väljakutseid ja esmalt võimatuna tunduvate ülesannete lahendamist. „Tunnen end just nendes hetkedes või olukordades kõige paremini,” ütleb ta enesekindla naeratusega ning lisab, et hindab elus enim neid, kes teevad kõike kirega. Nii tööd kui kõike muud. „Sellise energiaga inimesed mõjutavad teisi enda ümber, see kandub teistele üle.” Just niisugust kirge elu vastu ja positiivset energiat kiirgub ka Annelist endast.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad