Tööõiguse kohtupraktika – töötasu

Heli Raidve
Jurist Heli Raidve tutvustab tööõiguse kohtupraktikat

Anname ülevaate töötasuga seotud oluliste otsuste kohta. Kõik artiklis viidatud otsused on kättesaadavad Heli Raidve Tööõigusabi kodulehel rubriigis „Tasuta materjalid” (sisestage otsingusse otsuse number).

Töötamine teises riigis – mis riigi töötasu?

Endiselt on vaidlusi teemal, mis riigi õigus (sh töötasu määr) kohaldub, kui töötaja töötab teises riigis.

 Lihtsustatud rusikareegel

• Kui lepinguosalised on leppinud kokku, et kohaldub Eesti õigus, siis kohaldubki töölepingule Eesti õigus. Kohalduva õiguse kokkuleppest olenemata on töötajal õigus saada töötamise riigi töötasu.

• Kui pooled ei ole kohaldatavas õiguses kokku leppinud, kohaldub kogu lepingule töötamiskoha ehk teise riigi õigus (sh nt lepingu ülesütlemisele jms). Ühtlasi on töötajal õigus saada töötamisriigi töötasu.

Tallinna ringkonnakohtu 19. juuni 2015. a otsus 2-13-23418

Töölepingus: töökoht Eesti, faktilised töökohad Norra (127 päeva + 16 haiguspäeva), Rootsi (43 p) ja Soome (18 p).

Kohus: kohaldatav õigus tuleb määrata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse nr 593/2008 (Rooma I määruse) järgi. Selle art 8 kohaselt on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on artikli 3 kohaselt valinud. Art 3 lg 1 kohaselt tuleb valik teha sõnaselgelt või peab nähtuma juhtumi asjaoludest. Praegusel juhul olid pooled töölepingus leppinud kokku Eesti Vabariigi õigusaktide kohaldamises.

Välislähetuses viibival töötajal on olenemata kohalduva õiguse kokkuleppimisest õigus saada võimalikest variantidest suurimat töötasu. Tööandja oli vastavalt ka maksnud.

Pärnu maakohtu 12. augusti 2015. a otsus 2-14-60580

Kirjeldus: suuline tööleping, Soomes ehitaja, töötasu töötaja väitel 9 € neto, tööandja väitel 9 € bruto.

Kohus: kohaldub Rooma I määrus. Selle artikli 8 kohaselt, kui pooled on jätnud individuaalse töölepingu puhul kohaldatava õiguse valimata, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus (või kui seda ei ole võimalik kindlaks teha – kust) töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Kui tööleping on sõlmitud suuliselt ja kohaldatavat õigust ei ole kokku lepitud, kohaldub Rooma I määruse artikli 8 lg 2 järgi Soome õigus.

Üldkohalduvad kollektiivlepingud on Soomes siduvad kõigile konkreetse valdkonna töötajatele, sh ehitusvaldkonnas, seega pidanuks töötasu olema vähemalt 11,4 € bruto. Ei ole võimalik tuvastada, mis riigis tuleb maksud tasuda, ja töötaja ei soovi hagis Soome õiguse kohaldamist ning suurema kui 9 € neto väljamõistmist, seega mõistab kohus välja töötaja nõutud 9 € tunnis (neto).

Suuline tööleping tekitab probleeme

Suulise töölepingu korral võib tekkida vaidlus töötasu suuruse üle. Selle tõendamiseks saab töötaja kasutada mis tahes tõendeid.

Tartu maakohtu 17. novembri 2015. a otsus 2-15-7725

Kohus: restorani juhataja väitel on kokku lepitud netotasu 1480 € kuus. Tööandja väitel töötasu suuruse kohta pooltel kokkulepet ei olnud. TLS-i § 29 lg 2 kohaselt, kui kokkulepet ei ole või seda ei suudeta tõendada, on töötasu suurus sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Töötaja esitas kaks tööpakkumist restorani juhataja kohale, milles mõlemas on pakutud brutotöötasuks 1300 € kuus. Kuivõrd muid tõendeid ei ole, peab kohus töötajale sarnase töö eest tavaliselt makstavaks tasuks 1300 € brutosummas. Töötajal on saamata 5 kuu töötasu, seega tuleb see töötajale välja mõista. Töötasunõuet ei välista asjaolu, et töötaja on tööandjale kahju tekitanud. Kui tööandja leiab, et töötaja on talle kahju tekitanud või tema arvelt alusetult rikastunud, on tal võimalik esitada töötaja vastu selle kohta hagi.

Tallinna ringkonnakohtu 16. oktoobri 2015. a otsus 2-14-61961

Kohus: töötaja esitatud mobiilisõnumitest nähtub, et töötaja küsis töötasuks 10 € tunnis, täistööaega jms. Tööandja vastas SMS-iga. Töötaja näitas sõnumeid kohtus oma mobiiltelefonist ja kohus veendus, et need on tulnud numbrilt xxx, mis on avalikel andmetel juhatuse liikme telefoninumber. Töötasu suurust kinnitab ka asjaolu, et sama firma on pakkunud Okidoki portaalis elektrikutele samasugust töötasu. Töötaja nõustumine Eestis kehtiva alampalga eest välismaal (Belgias) töötamisega ei ole ka eluliselt usutav.

Vt ka Tallinna ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. aasta otsust nr 2-14-61693, Harju maakohtu 29. aprilli 2015. aasta otsust nr 2-14-61693.

Lisatasu püsiv maksmine

Viimaste aastate jooksul on kohtud mitmes otsuses asunud seisukohale, et pidev lisatasu maksmine muudab kõnealuse töötasu kokkuleppe osaks. Samasisulise otsuse tegi 2015. kuni 2016. aastal umbeskümnes kohtuasjas ka Viru maakohus.

Viru maakohtu 2. detsembri 2015. aasta otsus 2-15-12573

Töölepingus: põhitasu ja punkt, et tööandja võib maksta tulemustasu. Praktikas oli lisatasu aastaid makstud käskkirja alusel.

Kohus: lisatasu maksti aastate vältel iga kuu ja kindlas ulatuses, seega oli lisatasu maksmine muutunud palgakorralduse osaks ja reeglid (põhipalk + 30% töötamise eest eritingimustes) töölepingu osaks, mille muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. 30% lisatasu maksmine oli tööandja kohustus, mitte õigus, seega on selle tasumata jätmine vastuolus TLS-i § 12 (töölepingut on võimalik muuta poolte kokkuleppel).

Ka eelarveraha vähendamine ei õigusta aastate vältel tasutud töötasu osa tasumise ühepoolset lõpetamist. Töötajatel oli tekkinud õigustatud ootus, tööandja otsus lõpetada lisatasu maksmine on käsitatav hea usu põhimõtte vastase käitumisena.

Vt ka 2015. kuni 2016. aasta otsused 2-15-12576, 2-15-10795, 2-15-10760, 2-15-10771, 2-15-10792, 2-15-12570, 2-15-12305, 2-15-10780 jt.

 Muud olulisemad otsused

2015. aasta kohtupraktikast väärivad esiletoomist tükitöötasu käsitlevad lahendid (vt selle kohta PP septembrinumbrist otsuseid 2-15-812 ja 2-15-2210), samuti otsuseid, mis käsitlevad töötasust kahju kinnipidamist ja raamatupidaja vastutust.

Pärnu maakohtu 16. detsembri 2015. aasta otsus 2-15-957

Väidetavalt tekitas töötaja tööandjale kahju. Tööandja esitas arve, mida töötaja ei aktseptinud. Töölepingu lõppemise kandes oli kirjas lause „Kinni peetud tööandja arve summas 344,40 eurot”, kande oli töötaja allkirjastatud.

Kohus: tegemist ei ole kompromissilepinguga, vaid tööandja poolt töölepingu lõpetamisse lisatud ootamatu ja ebaseadusliku tingimusega. Tööandja ei ole töölepingu lõppemise ajaks töötaja süüd kahju tekkimises tuvastanud, seega ei saanud ka esitada tagasinõuet TLS-i § 74 alusel. Tegemist ei ole ka TLS-i § 78 lg 1 kirjaliku nõusolekuga, sest see tuleb anda enne tasaarvestamise tegemist, kuid dokumentidest nähtuvalt tegi tööandja kinnipidamise enne nõusoleku saamist.

Harju maakohtu 30. aprilli 2015. aasta otsus 2-14-61670

Töötaja lubati 2013. aasta detsembris töölt koju, pärast seda ei ole ta tööl käinud. Märtsis saabus töötajalt päring töö võimaldamise kohta, millele tööandja vastas, et tööd on korduvalt pakutud ja kui töötaja keeldub tööle tulemast, ei saa töösuhe jätkuda. Aprillis saabus töötajalt rasedus-sünnitusleht, mille raamatupidaja edastas 2014. aasta aprillis haigekassale. 2014. aasta augustis saabus töötajalt avaldus lapsehoolduspuhkusele lubamise kohta. Tööandja vastas, et tööleping lõppes juba 2013. aasta detsembris poolte kokkuleppel.

Kohus: haiguslehe edastamine haigekassale kinnitab töösuhte kehtimist 2014. aasta aprillis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 kohaselt vastutab tööandja raamatupidaja tegevuse eest. Suuline ülesütlemine on tühine, kirjaliku ülesütlemisavalduse esitamine töötajale ei ole tõendatud, e-kirjad ei ole käsitatavad ülesütlemisavaldusena. TLS-i § 92 lg 2 sätestab rasedate kohta erieeldused, seega peab tööandja tõendama, et pakkus rasedale tööd ja viimane keeldus sellest. Seda tööandja ei tõendanud, mistõttu tööleping kehtib.

 

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik oktoobrinumbris.

Osale arutelus

  • Heli Raidve, mag iur, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad