Kutseoskuste test: nõuded ostjate vastu

Kutseoskuste test
Kutseoskuste test

Nõuded ostjate vastu on üks lühiajaliste nõudmiste liik. Selle arvestus on tänapäeval eriti aktuaalne, sest laenuks müümine suureneb aastast aastasse. Need summad on märkimisväärsed ja mõjutavad ettevõtte tulusid

Nõudeid ostjate vastu arvestatakse ja kajastatakse raamatupidamise aruannetes vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile RTJ 3 „Finantsinstrumendid”

  Küsimus 1

Ostjatele on saadetud omatoodangut ja arve on tasumata. Milliseid muudatusi tekitab see majandustehing bilansis?

  a)    vara ja kohustused suurenevad, bilansi üldsumma suureneb;

  b)    vara suureneb, kohustused vähenevad, bilansi üldsumma ei muutu;

  c)    muutused toimuvad vara koosseisus, bilansi üldsumma ei muutu;

  d)    vara ja omakapital suurenevad, bilansi üldsumma suureneb.

Küsimus 2

Kui klient tegi ettemakse veel saamata teenuste eest, siis

  a)    väheneb vara ja väheneb omakapital;

  b)    suureneb vara ja suurenevad kohustused;

  c)    suureneb vara ja suureneb omakapital;

  d)    suureneb vara ja väheneb vara.

Küsimus 3

Esitatud on järgmised väited.

1)Bilansipäeval tuleb välisvaluutas fikseeritud nõuete jääk ümber hinnata bilansi kuupäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi järgi.

2)Kahjum või kasum nõuete valuutakursi muutusest kajastatakse finantskuluna või -tuluna.

Kas

  a)    kumbki väide pole õige;

  b)    mõlemad väited on õiged;

  c)    ainult esimene väide on õige;

  d)    ainult teine väide on õige?

Küsimus 4

Ostjate tasumata arvete jääk on bilansipäeval 4500 USA dollarit. Euroopa Keskpanga valuutakurss bilansipäeval on 1 euro = 1,125 USA  dollarit. Operatsioonipäeval (majandustehingu toimumise päeval) oli Euroopa Keskpanga valuutakurss 1 euro =  1,25 USA dollarit.

Kas 400 eurot on

  a)    muu ärikulu;

  b)    muu äritulu;

  c)    finantskulu;

  d)    finantstulu?

Küsimus 5

Firma esitab ostjale kauba müügiarve summas 17 250 USA dollarit. Majandustehingu toimumise päeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss 1 euro = 1,150 USA dollarit. Ostjalt laekus pangakontole 17 250 USA dollarit. Raha laekumise päeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss 1 euro = 1,200 USA dollarit.

Kas 625 eurot on

  a)    muu ärikulu;

  b)    muu äritulu;

  c)    finantskulu;

  d)    finantstulu?

Küsimus 6

Esitatud on järgmised väited.

1)Juhul kui nõuded ostjate vastu tasutakse kohe rahas, loetakse selle soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust.

2)Juhul kui nõuded ostjate vastu tasumine toimub 30 päeva pärast, siis peab soetusmaksumuseks lugema mitte tasu nominaalväärtust, vaid tema õiglast väärtust, milleks on nõude nüüdisväärtus.

Kas

  a)    kumbki väide pole õige;

  b)    mõlemad väited on õiged;

  c)    ainult esimene väide on õige;

  d)    ainult teine väide on õige;

Küsimus 7

Nõuded ostjatele kajastatakse bilansis

  a)    soetusmaksumuses;

  b)    õiglases väärtuses;

  c)    korrigeeritud soetusmaksumuses.

Küsimus 8

Millise printsiibi järgi tuleb hinnata ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summade suurust ja kajastada nõude summade ebatõenäolisest laekumisest põhjustatud kulu?

  a)    konservatiivsuse printsiibi järgi;

  b)    jätkuvuse printsiibi järgi;

  c)    majandusüksuse printsiibi järgi;

  d)    soetusmaksumuse printsiibi järgi.

Küsimus 9

Konto „Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded” on

  a)    deebetsaldoga kontraaktivakonto;

  b)    kreeditsaldoga kontraaktivakonto;

  c)    kreeditsaldoga aktivakonto;

  d)    kreeditsaldoga passivakonto.

Küsimus 10

31. detsembri seisuga on „Ostjate tasumata arved” konto saldo 105 000 eurot. Hinnates aasta lõpus oma nõuete laekumise tõenäosust, tuvastab ettevõtte juhtkond, et ühel juhul on nõude maksetähtaeg ületatud 90 päeva ja ostja on finantsraskustes ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on 1300 eurot.

31.12. bilansis on „Nõuded ostjate vastu” netosumma (eeldusel, et ebatõenäoliselt laekuvate nõuete algsaldo oli null)

  a)    105 000 eurot;

  b)    106 300 eurot;

  c)    103 700 eurot.

 Küsimus 11

Esitatud on järgmised väited.

1)Juhul kui nõude allahindlus kajastati algselt selleks ette nähtud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgus, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning nii nõue ise kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol kantakse bilansist välja.

2)Juhul kui lootusetu nõue laekub, siis kajastatakse laekumine kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimus (ei korrigeerita tagasiulatuvalt eelmisi perioode).

Kas

  a)    kumbki väide pole õige;

  b)    mõlemad väited on õiged;

  c)    ainult esimene väide on õige;

  d)    ainult teine väide on õige?

Küsimus 12

Nõue loetakse lootusetuks, kui:

  a)    ostja on suurtes finantsraskustes ega suuda maksetähtaegadest kinni pidada;

  b)    ostja on unustanud arve maksta või ei soovi maksta;

  c)    on teada ostja krediidireitingu langus;

  d)    ostjal on välja kuulutatud pankrot ja pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks.

  Küsimus 13

Koostatud on lausendid

D: Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 1000 eurot

K: Ostjate tasumata arved 1000 eurot

Milline majandustehing toimus?

  a)    laekus lootusetu nõue summas 1000 eurot;

  b)    ostja maksis varem maha kantud arve eest 1000 eurot;

  c)    lootusetu nõue summas 1000 eurot kantakse bilansist välja;

  d)    eelnevalt kuluna kajastatud ebatõenäoliseks hinnatud arve alusel laekus 1000 eurot.

Küsimus 14

Esitatud on järgmine väide. Ettevõtte juhtkond peab alla hinnatavate nõuete ja nende summa kohta ootama audiitori arvamust, sest endal on raske seda otsustada ja võidakse teha vigu.

Väide on:

  a)    õige;

  b)    vale.

Küsimus 15

1. detsembri seisuga oli „Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded” konto kreeditsaldo 2400 eurot. Detsembris laekus eelnevalt kuluna kajastatud ebatõenäoliseks hinnatud arve alusel 1000 eurot.

Kliendil SOS on alustatud likvideerimisprotsess (nõue on 1700 eurot).

 31.12.20XX on „Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded” kontol:

  a)    3100 eurot;

  b)    1700 eurot;

  c)    4100 eurot;

  d)    700 eurot.

 Küsimus 16

20XX. aasta krediitmüük oli 780 000 eurot, millest ei laekunud hinnanguliselt 1%. Ühe aasta jooksul kanti maha arveid summas 1300 eurot. Enne korrigeerimiskannete tegemist oli „Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded” konto kreeditsaldo 1500 eurot.

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded seisuga 31.12.20XX on:

  a)    8000 eurot;

  b)    9300 eurot;

  c)    7800 eurot;

  d)    2800 eurot.

 Küsimus 17

On teada järgmised andmed (eurodes):

Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded               97

Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded                           2085

Lootusetuks tunnistatud nõuded                                                 2748

Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi lõpuks                          2220

 Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi alguses olid:

  a)    2786 eurot;

  b)    2710 eurot;

  c)    2980 eurot;

  d)     165 eurot.

 Küsimus 18

Konto „Ostjate tasumata arved” saldo oli 31. detsembril 26 000 eurot. Enne korrigeerimiskannete tegemist oli „Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded” konto kreeditsaldo 1800 eurot. Aasta müügitulu oli 900 000 eurot, millest 100 000 eurot moodustas sularahamüük. Ebatõenäolise laekumise kulu arvestamise aluseks on 0,5% krediitmüügist.

Korrigeerimiskanne, mis tuleb teha 31. detsembril, on järgmine:

  a)    D: Nõuete allahindluse kulu                                   4000 eurot

         K: Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded                      4000 eurot

  b)    D: Nõuete allahindluse kulu                                   2200 eurot

         K: Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded                      2200 eurot

  c)    D: Nõuete allahindluse kulu                                   2200 eurot

         K: Ostjate tasumata arved                                    2200 eurot

  d)    D: Nõuete allahindluse kulu                                   4000 eurot

         K: Ostjate tasumata arved                                     4000 eurot

 Küsimus 19

20XX. aastal oli firma müügitulu 2 100 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid 5000 euro väärtuses. „Ostjate tasumata arved” konto saldo oli 1. jaanuaril 180 000 eurot ja 31. detsembril 380 000 eurot.

 Kui palju raha oli saadud ostjatelt 20XX. aastal?

  a)    2 300 000 eurot;

  b)    1 895 000 eurot;

  c)    1 950 000 eurot;

  d)    2 295 000 eurot.

Küsimus 20

31. detsembri seisuga on „Ostjate tasumata arved” konto saldo 380 000 eurot. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto kreeditsaldo oli enne korrigeerimist 2000 eurot. Varasemate perioodide kogemuste järgi jääb laekumata 1% ostjate tasumata summast.

 Kui suur on arvestusperioodi kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest?

  a)    1800 eurot;

  b)    5800 eurot;

  c)    3800 eurot;

  d)    4000 eurot.

 Küsimus 21

Firma aasta lõpus koostatud aegumisprotokollis olid järgmised andmed: 

Ostjate laekumata arvete vanus päevades

Summa

Hinnanguline ebatõenäolise laekumise määr

0-30

105 000

0,5%

31- 60

65 000

1%

61- 90

20 000

2%

90- 180

5 000

50%

Üle 180

425

100%

Kokku

195 000

 

Enne korrigeerimiskannete tegemist oli „Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded” konto kreeditsaldo 1500 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid 1000 euro väärtuses.

Kui suur on arvestusperioodi kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest?

  a)    1500 eurot;

  b)    4500 eurot;

  c)    4000 eurot;

  d)    6000 eurot.

  Küsimus 22

Nõuded ostjatele moodustasid 1. jaanuari seisuga 60 000 eurot, sh ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 1000 eurot. Aasta jooksul esitati ostjatele kauba müügiarveid 900 000 euro eest, ostjatelt laekus raha pangakontole 800 000 eurot, lootusetuks tunnistati varem kuludesse kandmata arveid summas 1000 eurot ja ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid kanti kuludesse 2000 euro väärtuses. 

Pärast ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu arvutamist on nõuded ostjatele netosummas:

a)   157 000 eurot;

b)   156 000 eurot;

c)   158 000 eurot;

d)   159 000 eurot.

 

Vastused

1. d)        12. d)
2. b)        13. c)
3. c)        14. b)
4. b)        15. a)
5. a)        16. a)
6. c)        17. c)
7. c)        18. a)
8. a)        19. b)
9. b)        20. a)
10. c)      21. c)
11. b)      22. b)

Osale arutelus

  • Irina Malkus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad