Rendiarvestuse uus ajastu

Monika Peetson
Monika Peetson ja Kadri Joosu tutvustavad uut rendiarvestuse standardit IFRS 16

IFRS 16 on uus rendiarvestuse standard, mille tulekut on kaua oodatud ja kardetud. Varade kasutusõiguse, mida varem tundsime kasutusrendina, saab edaspidi võtta bilanssi. Tõenäoliselt puudutab see põhimõtteline muudatus igat Eesti ettevõtet.

Uus standard annab põhjalikud juhised selle kohta, kuidas ära tunda ja käsitleda rendilepinguid nii rentnike kui ka rendileandjate raamatupidamise aastaaruannetes. See asendab standardit IAS 17 „Rendid” ja sellega seotud tõlgendusi. Uus standard toob rentniku raamatupidamisarvestusse olulised muudatused: (a) kasutus- ja kapitalirenti enam ei eristata ning (b) varad ja kohustised kajastatakse kõikide rendilepingute puhul (välja arvatud mõned erandid, mis kehtivad lühiajalisele ja väheväärtuslike varade rendile).

Õige aeg tegutsemiseks on nüüd

IFRS 16 mõju on laialdane.

• Standard võib oluliselt muuta paljude ettevõtete bilanssi ja kasumiaruannet.

• Võrreldes praegusega suurenevad nõuded rendilepingutega seotud andmete olemasolule.

• Varakult tuleb kujundada ja arvesse võtta olulisi valikuvõimalusi ning erandeid.

• Uus standard mõjutab suure tõenäosusega paljusid asjaosalisi. Lisaks mõjutab see laenukovenante, tasustamisskeeme ning, kus asjakohane, ka õigusnormidele vastavust (näiteks kapitali adekvaatsust).

! Ettevõtetel on võimalus üle vaadata rendistrateegia ning kaaluda arukamaid võimalusi lepingute sõlmimiseks.

Börsiettevõtete avalikult kättesaadavate finantsandmete alusel (allikas: www.nasdaqbaltic.com/market) on võimalik tuua ligikaudne näide mõjust bilansile (vt tabel), kuid mõju avaldub veel mitmes muus finantsnäitajas nagu varade tootlikkus jms.

  1. Varade mahu lihtsustatud teoreetiline suurenemine Baltika ja Tallinna Kaubamaja näitel

                                                                                          Baltika        Tallinna Kaubamaja
Varade maht 31.12.2015 (eurot)                                   18 101        347 980
Kasutusrendikohustised                                                 31 580        535 151
Varade mahulihtsustatud teoreetiline suurenemine      +74%        +54%

 Uudse rendiarvestuse soodsad erandid

Uus standard pakub aastaaruannete koostajatele veidi leevendust, lubades lühiajaliste lepingute ja/või väheväärtuslike varade renti kajastada kuluna lineaarselt rendiperioodi vältel (ehk sarnaselt praeguse kasutusrendiga). Lühiajaliseks rendiks loetakse renti, mis ei hõlma tagasiostu võimalust ning mille rendiperiood ei ole pikem kui 12 kuud. Rentnikud peaksid kasutama lühiajalist renti puudutavat erandit järjepidevalt iga vastava varade klassi kohta. Rendiperiood on mittekatkestatav lepingusuhte pikkus, sealhulgas:

a) perioodid, mil on võimalus rendilepingut pikendada juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab;

b) perioodid, mil on võimalus rendileping lõpetada juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta.

! Ettevõte on kohustatud rendiperioodi muutma, kui muutub rendilepingu mittekatkestatav periood.

Väheväärtuslike varade rendile kehtivat erandit võib seevastu rakendada lepingupõhiselt. See, mida peetakse väheväärtuslikuks, ei olene aruandva ettevõtte suurusest, vaid erandit rakendatakse absoluutväärtuses. Standard ei paku sõnale „vähe” rahalist väärtust, kuid kirjeldab, et vara väärtust tuleb hinnata siis, kui see on uus (isegi siis, kui rendile antakse kasutatud vara). Üldiselt käsitleb standardi sätestaja (IASB) väheväärtuslike varade rendina selliste varade rentimist, mille väärtus uuena on 5000 US  dollarit (umbes 4450 eurot) või vähem.

Rendi mõiste ja kajastamine

Standardi eesmärk on eristada rendilepingut teenuse osutamise lepingust, lähtudes sellest, kas kliendil on kontroll vara üle (ehk kasutajaõigused). Leping on rendileping või sisaldab seda, kui ta annab kliendile õiguse kokkulepitud aja jooksul tasu eest kontrollida renditava vara kasutust. Kliendil on kontroll, kui tal on õigus:

a) saada endale sisuliselt kõik renditava vara kasutamisest tulenevad majanduslikud hüved ning

b) otsustada, kuidas ja millisel eesmärgil vara kasutatakse.

Rentnik kajastab rendiperioodi alguskuupäeval vara kasutusõiguse ja rendikohustise. Rendiperioodi algus on kuupäev, mil rendileandja võimaldab rentnikul renditavat vara kasutama hakata.

Rendi mõõtmine

Rentnikul tuleb vara kasutusõiguse soetusmaksumuse hulka arvestada:

• rendikohustise algsumma;

• mistahes rendimaksed, mis on tehtud rendiperioodi alguskuupäeval või varem ning millest on maha arvestatud täiendavad tasud;

• mistahes esmased otsekulud, mida rentnik on teinud;

• hinnangulised kulutused, mida rentnikul tuleb teha, et renditav vara demonteerida, eemaldada, taastada selle asukoht või taastada vara selline seisukord, mis on kokku lepitud rendilepingu tingimustes, välja arvatud juhul, kui vastavad kulutused tehakse varude tootmiseks.

Edaspidi rakendab ettevõte rendi kasutusõiguse kajastamisel standardi IAS 16 „Materiaalne põhivara” järgi kas soetusmaksumuse meetodit (kajastades kasumiaruandes amortisatsioonikulu ja võimalikke allahindlusi) või ümberhindluse meetodit (kajastades koondkasumiaruandes ümberhindlusi). Juhul kui ettevõte rakendab standardi IAS 40 „Kinnisvarainvesteeringud” järgi muude kinnisvarainvesteeringute kajastamisel õiglase väärtuse meetodit, nõuab standard ka rendile võetud kinnisvarainvesteeringu kui vara kasutusõiguse kajastamisel selle meetodi rakendamist.

Ettevõte kajastab rendikohustist bilansis rendimaksete nüüdisväärtuses. Viimase arvutamisel on diskontomääraks rendi sisemine intressimäär, kui see on hõlpsasti määratav. Vastasel juhul tuleb kasutada rentnikule turul pakutavat alternatiivset intressimäära.

IASB järgi sarnaneb rendi sisemine intressimäär paljudel juhtudel rentniku alternatiivse intressimääraga, kuna mõlemad intressimäärad võtavad arvesse rentniku krediidireitingut, rendi pikkust, tagatise olemust ja kvaliteeti ning majanduslikku keskkonda, kus tehing toimub.

Jõustumine ja üleminek

Standard hakkab kehtima majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2019 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud juhul, kui ettevõte on kasutusele võtnud ka standardi IFRS 15 „Tulu kliendilepingutest”. Rentnikul on võimalus rakendada standardit tagasiulatuvalt või lihtsustatult. Viimase lähenemise valimisel ei pea ettevõte avalikustama vastavaid võrdlusandmeid ning standardi esmakordse rakendamise kumulatiivne mõju näidatakse jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena.

2016 – hindamine ja ettevalmistus

Esimesed olulised sammud IFRS 16 rakendamiseks valmistudes on moodustada projekti meeskond, koguda informatsiooni ja andmeid, mis võimaldavad hinnata standardi mõju, analüüsida neid andmeid ning läbi mõelda pikemaajalised tegevused ja otsustuskohad.

Selleks, et välja selgitada, milline väljakutse ettevõtte jaoks tuleb ning millised kriitilised tegevused ees ootavad, on mõistlik ettevõttes teha valmisoleku hindamine. Lisaks peaks ettevõte hindama mõju tulemuslikkuse põhinäitajatele ehk KPI-dele, tasustamisskeemidele ja rendistrateegiale, tuvastamaks pigem varem kui hiljem valdkonnad, kus on vaja uuendustega kaasnevat mõju vähendada.

Uus standard toob kaasa muutused arvestuspõhimõtetes. Üleminekusätted on keerulised ning hõlmavad tagasiulatuvast või lihtsustatud lähenemisest tulenevat mõju kuludele/tuludele. Lisaks tuleb hinnata, kas rakenduvad lühiajalise ja väheväärtuslike varade rendi kajastamisega seotud erandid.

2017 – kasutuselevõtt ja juurutamine

IFRS 16 kasutuselevõtt ja juurutamine mõjutab eriti neid ettevõtteid, kus on juba kehtivad kasutusrendi lepingud.

Kui ettevõttel on kehtivad rendiga seotud andmed ning välja töötatud arvestuspõhimõtted, tuleb lisaks läbi mõelda, kuidas rakendada IFRS 16-st lähtuvaid arvutusi piisavalt üksikasjalikult.

Standardi kasutuselevõtmisel tuleb uuendada finantsinfo liikumist, et see võimaldaks vastata keerulistele nõuetele, mida standard on sätestanud nii ettevõttevälisele kui ka -sisesele finantsaruandlusele. Standardi edukaks rakendamiseks on vaja üksikasjalikku sisekontrolliraamistikku, mis võimaldaks aruandluse riske tõhusalt maandada. Samas peab sisekontroll olema otstarbekas, rakendatav ja vastavuses ettevõtte riskivalmidusega.

2017–2018 – uuendustega kaasneva mõju leevendamine ja uute strateegiate väljatöötamine

IFRS 16 uuendustega kaasnevad ulatuslikud mõjud, mida tuleb maandada ja hallata ning millest nii mõnigi võib tulla üllatusena. Osa neist mõjudest on edasilükkamatud, teised aga vähem kiireloomulised. Lisaks võib uus standard esile kutsuda vajaduse luua „rendistrateegia”. Selleks, et vastu võtta põhjendatud ja mõistlikke otsuseid ning vältida uue standardi rakendamisel üllatusi, on oluline kaasnevaid mõjusid varakult hinnata. IFRS 16 toob kaasa vajaduse uuesti üle vaadata juba olemasolevad rendilepingud ning teostada järelevalvet rendistrateegia rakendamise üle.

Tõenäoliselt saab rendiarvestusest koosolekute päevakorra oluline teema, kuna ettevõttele kinnisvara rentimise tingimused mõjutavad finantstulemusi märkimisväärselt. Võtmekohaks saab rendilepingu olulisimate tingimuste, nagu kestuse ja lepingu muudatuspõhimõtete või pikendamiste, läbi rääkimine.

IFRS 16 heidab uut valgust rendilepingute rendi- ja maksetingimustele. Analüüsides rendilepingute tingimusi, et teha kindlaks nende mõju raamatupidamisarvestusele, on ettevõtetel soovitatav teha kokkuvõtteid selle kohta, kas lepingute sõlmimise kord ja tingimused on järjepidevad ja ühtsed ning vastavad ettevõtte vajadustele.

Osale arutelus

  • Monika Peetson, Deloitte Eesti vandeaudiitor
    Kadri Joosu, Deloitte Eesti auditi ja finantsarvestuse konsultant

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Uudised