Raamatupidaja stereotüüp on muutunud

Kairi Oja
Ajakirjanik Kairi Oja küsitleb majandusarvestuse tudengeid

Arusaam moodsa aja raamatupidaja stereotüübist on muutumas ning praegused majandusarvestuse tudengid näevad valdkonda märksa avaramalt, kui seda tajuti ehk veel paar kümnendit tagasi. Samuti on valdkonna populaarsus aja jooksul kasvanud.

Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis kolmandal kursusel majandusarvestust õppiv Eveli Sarap räägib, et ega tal keskkooli ajal veel suuremat aimu olnud, mida oma elus teha tahab. „Mulle pakkus huvi majandus, kuid samas mõtlesin rohkem juuksuriameti peale,” meenutab Eveli. Kuna ta ei suutnud otsustada, kumb enam istub ja mida siis lõpuks õppima minna, võttis neiu pärast keskkooli aastaks aja maha, et saada selgusele, mida tegelikult teha tahab. Majandusarvestus jäi viimaks siiski peale. „Mõistsin, et laiem majandusharidus annab rohkem võimalusi edasiõppimiseks ja arenguks,” sõnab Eveli ning on siiani oma valikuga väga rahul. „See kõik läks nõnda just seetõttu, et ma ei läinud kohe pärast keskkooli edasi õppima. Olen üsna kindel, et sel juhul oleksin teinud vale valiku,” leiab ta tagantjärele.

Oma asjadega tuleb ise hakkama saada

Koolis polnud matemaatika sugugi otseselt tema lemmikaine, kuid ometigi meeldis see talle märksa rohkem kui näiteks kirjandus või ajalugu. „Mingit kindlat lemmikut mul tõtt-öelda polnudki,” kostab Eveli, kelle hobideks on hoopiski käsitöö ja kunst. „Mulle meeldib asju ise teha või neid täiendada. Ma joonistan, maalin, meisterdan kaarte-karpe ja õmblen lihtsamaid asju. Ühesõnaga teen kõike, mis meeldib, on ilus ja mida saab ise teha,” räägib avatud olemisega Eveli.

Vanemad on talle õpetanud iseseisvat lähenemist kõiges – oma asjadega tuleb ise hakkama saada ning elus tuleb ka vaeva näha, sest midagi ei saavutata lihtsalt. Oma tulevikku näeb neiu kindlasti vähemalt osaliselt finantsvaldkonnas. „Praegu juba töötan raamatupidajana väikeses ettevõttes, kus saan oma esimesed erialased kogemused,” sõnab ta.

Väikelinnast Tallinna praktikale

Eveli sõnul on noortel, kel varasem töökogemus valdkonnas puudub, kooli lõpetades väga raske tööd leida. „Seda eriti väikestes linnades – väga suurt rolli mängivad ka tutvused ja lihtsalt õnn olla õigel ajal õiges kohas. Kui erialaõpe sisaldab ka praktikat, on töö leidmine lihtsam, sest vähemalt mingi kogemus on juba olemas ja avaneb võimalus end potentsiaalsele tööandjale heast küljest näidata,” kõneleb Eveli. Erialal, kus õppekavas praktika puudub, on töö leidmine Eveli sõnul tunduvalt raskem. „Tean mitut inimest, kes on lõpetanud ülikooli, mõni isegi magistrantuuri, kuid pole siiani leidnud erialast tööd, sest kogemused ja praktika puuduvad,” ütleb ta tõsinedes.

Ettevõtteid, kes annavad noortele võimaluse kätt proovida, on Eveli sõnul ikka väga vähe ja enamik neist asub suuremates linnades. „Oma kogemusest võin öelda, et väiksemas linnas on isegi praktikakoha leidmine juba väga suur töö, sest läbi tuleb käia kümneid ettevõtteid ning seejärel loota, et keegi on nõus praktikanti võtma,” jätkab ta. Kuna Eveli oma kodulinnas praktikakohta ei leidnudki, pidi ta praktikale minema pealinna, kus leidiski kiiresti sobiva koha. „On muidugi ka erandeid,” poetab ta.

Eveli plaanib kindlasti hiljem õpinguid jätkata, kuid esialgu suundub neiu tööturule ning soovib enda sõnul minna ka pikemale reisile, et pisut maailma näha ja oma silmaringi avardada.

 Muutunud stereotüüpidega finantsmaailm

Tänapäeva raamatupidaja ei ole Eveli sõnul kindlasti enam range ja üdini ametlik proua. Üha rohkem huvituvad sellest erialast aktiivsed ja energilised noored. „Tänapäeva raamatupidaja käib kaasas infotehnoloogia pideva arenguga, nõustab ettevõtte juhte ja aitab neid otsuste langetamisel. Ta on laia silmaringiga ja täiendab pidevalt oma teadmisi,” kirjeldab Eveli. Samuti on raamatupidamine suuresti digitaalseks muutunud ning see lubab tööd teha väljaspool kindlat töökohta või kontorit, mis muudab raamatupidaja varasema ajaga võrreldes märksa liikuvamaks.

Kõike seda on Eveli nüüdseks oma kodulinnast Rakverest 40 kaugusel asuval töökohal juba vahetult kogenud – tema tööandja võimaldab tal igati paindlikult töötada kooli kõrvalt. „Kui olin kevadel uuesti praktikakoha otsinguil, läbi käinud kümneid ettevõtteid ja saanud kõigist eitava vastuse, mõtlesin juba, et pean uuesti minema praktikale pealinna,” räägib ta. Juhuslikult nägi ta aga Facebooki kaudu jagatud töökuulutust, kus otsiti raamatupidajat. „Mõtlesin proovida – kui ka tööle ei võeta, saan vähemalt praktikale. Vestlusel selgus, et olen ilmselt sobiv kandidaat – ja siin ma nüüd olen,” rõõmustab Eveli.

Töökoht on noore naise sõnul väga hea: lisaks raamatupidamisele saab ta aimu kogu ettevõtte toimimisest, koostada erinevaid aruandeid, teha eelarvestamist ja palju muud. „Kõik on siin väga huvitav ning mulle antakse võimalus ennast arendada ja täiendada. Teen kõike suure huvi ja pühendumusega – nagu teeks iga kooli lõpetanud noor, kes on oma erialast huvitatud ja tahab tööd teha. Noortele tuleks anda rohkem võimalust ennast tõestada!”

Tänavu kevadel võitis Eveli Sarap majandusarvestuse koolisisesel võistlusel esimese koha, vabariiklikul kutsevõistlusel aga kaheksanda koha. Uut erialast infot leiab Eveli enda sõnul nii Google’ist kui ka Raamatupidamise ja Maksuinfo portaalist, samuti mitmesugustest ajalehtedest ja ajakirjadest, EMTA-st ning raamatutest.

 Pärast kooli kohe raamatupidajaks

Christine Savisaar õpib TTÜ-s viimasel kursusel ärindust ning on spetsialiseerunud majandusarvestusele. Naine jõudis rahanduseni tänu emale, kes töötas tütre keskkooliõpingute ajal maavalitsuse rahandusosakonnas revidendina. „Just ema soovitas mul pärast gümnaasiumi lõpetamist raamatupidaja eriala õppida, aasta oli siis 1993. Mulle see idee ei meeldinud, sest mul olid tulevikuks teised mõtted,” meenutab Christine. Vaatamata sellele läks ta ikkagi Mõdriku Põllumajandustehnikumi raamatupidamist õppima. „Seal oli väga tore seltskond koos, õppimine läks kiiresti ja pärast kooli sain kohe tööle raamatupidajaks,” jätkab ta.

Kuus aastat pärast kooli lõpetamist kandideeris Christine pearaamatupidaja ametikohale. „Kuigi mu senine töökogemus ei olnud kaugeltki piisav, et pearaamatupidajana töötada, võeti mind sinna tööle,” muigab naine tagantjärele. Ettevõttes olnud toona tema sõnul väga vastutulelikud inimesed ja endine pearaamatupidaja, kes jäi samasse asutusse raamatupidajana tööle, õpetas teda üksjagu. „Ajad olid ka hoopis teised ja ka nõudmised olid hoopis teistsugused kui nüüd,” tähendab ta.

 Muutunud nõudmised veensid taas koolipinki asuma

Kuna Eesti sai ajapikku Euroopa Liitu, majandus arenes tormiliselt ja ettevõtete nõudmised raamatupidajale kasvasid hüppeliselt, tundis Christine ühel hetkel, et teadmistest jäi puudu ning sellest ajendatuna asus ta 2012. aastal TTÜ-sse ärindust õppima. „Kooli valisin hea maine järgi, kuna tean, et TTÜ-s omandatud haridus on hinnatud,” sõnab ta. „Kohustuslikud ained on mul kõik praeguseks juba läbitud, teha on veel lõputöö ning loodan, et saan selle tänavu ka tehtud,” ütleb Christine.

Kuna TTÜ on spetsialiseerunud enamjaolt insenerierialadele, on rahandusvaldkond Christine hinnangul suhteliselt tugeval järjel, sest majandusaineid oli neil tema sõnul ikka tublisti.

Christinel ei olnud matemaatika koolis valik number üks. „Kuna tegelesin palju spordiga, oli lemmikute seas pigem kehaline kasvatus, kuid meeldisid ka keemia ja ajalugu,” meenutab ta.

Elukestev õpe on raamatupidamise valdkonnas Christine sõnutsi enam kui loomulik, sest kogu aeg peab midagi juurde õppima, lugema ja seadustega kursis olema.

Vabal ajal võlub Christinet endiselt sport. „Käin jooksmas, rulluisutamas ja kepikõndi tegemas. Tegelen heategevusega, kuulun LC8 tegevliikmete hulka,” märgib ta.

Christine sõnul on elus olulisim seada endale eesmärgid ja nendest siis ka lähtuda. „Tuleb tegeleda sellega, mis meeldib ja hingerahu pakub. Siis ei tule stressi ega motivatsioonikriisi. Tasub kuulata oma südamehäält, kuid samas olla valmis ka riskima, sest me ei tea kunagi päris lõpuni, mis on õige ja mis vale valik. Sellest saame enamasti alles palju hiljem teada,” lausub ta elutargalt.

Erialavalik on end õigustanud

Christine töötab siiani pearaamatupidajana ega ole tehtud valikut kordagi kahetsenud. „Kõik on tulnud just õigel ajal,” leiab ta. Kuna Christine karjäär raamatupidajana on kestnud tegelikult juba paarkümmend aastat, siis teab naine oma kogemustest, et kohe pärast kooli lõpetamist (näiteks TTÜ majandusarvestuse diplomiga) pearaamatupidaja kohta nõutada oleks liig. „Sellega on tõesti nii, et bakalaureus on küll justkui olemas, kuid kogemustest jääb siiski veel puudu. Tuleb alustada altpoolt, sest tervikpildi saab vaid kogemustega,” räägib ta ja lisab, et eks muidugi olene paljuski ka inimesest. „Mida suurem ja rahvusvahelisem ettevõte, seda keerulisem on, ning siis on juba vaja suuremat kogemust,” lausub ta.

Üldiselt usub Christine, et ettevõtted ikka enamasti annavad äsja kooli lõpetanud noortele võimalusi. „Minu kogemus on, et kõik sõltub ikkagi inimesest. Kui noor näitab õpihimu ja tahet erialaseid oskusi täiendada, siis on tal kõik teed lahti. Kuid tihti on nii, et noor läks midagi õppima, kuid ise ka ei saa hästi aru, mis see on, ning kui huvi samuti eriti pole, siis arengut ei toimu,” teab ta.

Tavaraamatupidaja peaks tulevikus olema ka finantsjuht

Christine plaanib pärast bakalaureusekraadi omandamist kindlasti veel magistriõppesse minna. Põnev ja atraktiivne väljakutse on tema jaoks audiitori amet. „Kuna olen nüüdseks väga kaua erinevates ettevõtetes seda ametit pidanud, siis tean sellest kõike üksipulgi,” sõnab ta.

Ka Christine on seisukohal, et raamatupidaja ei ole enam ammu ainult kaheksast viieni töötav kontoritöötaja, sest tööd saab teha kus iganes. „Programmid on internetipõhised ja head. Tavaraamatupidaja peakski tulevikus olema ka finantsjuht, sest ettevõtte efektiivne juhtimine eeldab häid finantsteadmisi,” kostab ta.

Christine soovitab noortel majandusarvestust õppida, sest kui olla usin õppija ja end pidevalt arendada, ei tohiks tööpuudust kunagi tulla. Tema sõnul tasuks iga aasta mitmel maksukoolitusel käia ning usinasti lugeda raamatupidamist kajastavat kirjandust. „On palju ajakirju ja netilehekülgi, nt „Maksumaksja” või raamatupidaja.ee. Neid lugedes peaks üldiselt enamiku uuendustega kursis olema,” ütleb ta.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad