Kärt Siilats soovib panustada maailma muutmisse

Kärt Siilats
Finantsekspert Kärt Siilats panustab arengusse

Kärt Siilats elab ja töötab Londonis, kus juhib investeerimisfondi haldamisega tegelevat ettevõtet Mojo.Capital. Tal on finantsalaseid kogemusi mitmest riigist ja ettevõttest - investeeringutega seonduvas tunneb Kärt end kui kala vees.

Nüüdseks pea kaks aastat tagasi asutas Kärt Siilats koos partneritega professionaalset investeerimisfondi haldamise teenust pakkuva ettevõtte Mojo.Capital, mille eesmärk on leida professionaalsetele investoritele efektiivne rahapaigutus Euroopa uuendusmeelsetes kasvuettevõtetes.

Fond on seadnud kursi suurte tulevikuväljavaadetega idufirmadele, kelle puhul on alust arvata, et hiljemalt kümmekonna aasta pärast saab neist asja. „Kogu tsükkel kestab umbes kümme aastat ning see on periood, mille jooksul pean igale investorile tagastama tema poolt „suurde rahapatta” panustatud raha,” selgitab Kärt. Kõikide mängus osalejate motiiv on selle kümmekonna aasta jooksul võimalikult palju kasumit teenida, mis sõltub täielikult ettevõtte edust, mille arengule on oma finantsidega õlg alla pandud. „Minu kui fondihalduri missioon on raha kokku koguda ning kui kõikide osapooltega kokkulepitud summa on koos, loetakse fond avatuks. Seejärel asun läbi rääkima nii võimalike iduettevõtetega kui ka teiste selle ettevõtte investoritega,” räägib Kärt. Kui lepinguline investeerimisperiood ehk kümme aastat läbi saab, tagastatakse investoritele nii investeeritud summa kui ka kokkulepitud proportsioonis kasum, mis üldjuhul tuleb investeeritavate ettevõtete müügisummast. Ülejäänud kasumi jätab fondihaldur endale, et halduri huvid oleks investori huvidega seotud ja tasustamine õiglane, erinevalt enamikust börsiaktsiatega kauplevatest fondidest, kus tasu võetakse ka kahjumi korral.

Üldjuhul investeeritakse neisse iduettevõtetesse sellesama kümne aasta vältel erinevates etappides, vastavalt ettevõtte reaalsele kasvule ja investeerimisvajadusele.

Alati on mängus isiklik reputatsioon

„Et seda vajadust kindlaks teha, loetakse ridamisi aruandeid ja raporteid ning suheldakse pidevalt omavahel,” sõnab Kärt ning toonitab, et üks olulisemaid märksõnu sellisel tasandil koostöö puhul on usaldus. „Ilma selleta ei oleks võimalik, sest kõikidel osapooltel on mängus üpriski palju – investoritel raha, iduettevõtetel parim võimalik areng ja rahastus ning minul kui professionaalsel fondihalduril oma isiklik hea nimi ja maine turul,” räägib noor ja ettevõtlik naine, kes on enda erialaseks tõestamiseks juba jõudnud pisut nime teha.

Kärdi esimene valik oli omal ajal inglise filoloogia – alates aastast 1998 õppis ta sel erialal kaks aastat, ent jätkas seejärel haridusteed Ühendriikides Harvardi ülikoolis, kus ta aastal 2002 lõpetas psühholoogia eriala. Inglise keel oli oluline, et suuta Ameerikas õppetempoga kaasa minna, aga ka seetõttu, et Kärti on alati väga paelunud kirjandus. Tema lemmikkirjanikud on Haruki Murakami ja Terry Pratchett. Hiljutisemad lugemiselamused on Anthony Doerri „The Shell Collector”, Kate Atkinsoni „Life After Life” ja Dave Eggersi „Heroes of the Frontier”.

Psühholoogia oli karjääri seisukohast natuke mõttetu valik, aga samas on see nii läbirääkimistel kui ka äriarenduses kasuks tulnud. Samuti hakkab tehnoloogia üha rohkem kasutama kognitiivse neuroteaduse saavutusi ja see oli Kärdi põhiline õppesuund. Järgnesid õpingud majanduse ning kitsamalt investeeringute alal mitmes hea mainega kõrgkoolis nagu INSEAD ja Barcelona Graduate School of Economics.

„Tõtt-öelda ei ole kitsalt investeeringud kui valdkond minu otseselt õpitud eriala, ent suurpankadel on spetsiaalsed graduate-programmid, millesse nad võtavad igal aastal paarsada äsja ülikooli lõpetanud noort ükskõik mis erialalt, ja usuvad, et suudavad neile kolmekuise koolitusprogrammiga kõik tööks vajaliku selgeks teha. Samuti olen läbinud CFA eksamid, mis on globaalne mõõdupuu,” räägib Kärt ja lisab, et tollal läks enamik Ameerika ülikoolide lõpetanuid pankadesse või konsultatsioonifirmadesse sellistesse programmidesse. „Tänapäeval minnakse pigem idufirmadesse,” sõnab ta.

Võeti mängu otse koolipingist

Kärt meenutab, et kuigi ta polnud varem balance sheet’i või income statement’i oma silmaga näinudki, suutis ta end mingil moel sisse rääkida Citigroupi investeerimispanganduse analoogsesse programmi Londonis. „Lisaks väga tugevale tiimitöö põhjale sain sealt ka siiani parimad sõbrad,” lausub ta. Kärt on Citigroupile väga tänulik, et nad teda toona noore ja rohelisena usaldasid. „No eks ma tegin ka meeletult tööd, et seda usaldust väärida,” poetab ta.

Investeerimispangandus on Kärdi hinnangul päris hea ja lai põhi, saamaks aru firmade ja varade väärtusest ja selle hindamisest ning sellest, kuidas see kõik börsihindadega suhestub. Veel õppis ta seal ära majandusaruannete lugemise ja analüüsimise ning nende põhjal teataval määral tuleviku ennustamise.

„Ent tegelikult on see kõik ikkagi oma olemuselt müügitöö ehk sell-side, mis mulle väga hästi ei istu, samuti on lisaks meeletule tempole tegemist eetiliselt kaunikesti küsitava väärtusega rolliga,” avaldab Kärt. Teda olla toona isegi hoiatatud, et kauemaks kui kaheks aastaks ei tasu sellele tööle jääda.

Nii lahkuski ta Citigroupist täpselt kahe aasta pärast ning asus tegema MBA-d selge sooviga õppida juurde majanduse ja raamatupidamise teoreetilisemat poolt. „Unistasin saada tööle buy-side’i poolele ehk siis investeerimisotsuseid tegema, millega olengi sellest ajast saadik viimased kümme aastat tegelenud,” sõnab Kärt.

Rahandus on Kärdi sõnul tohutult lai ala ning eri suundadel on vaja erinevaid oskusi. „Ühisosa on ehk tähelepanu detailidele, süvenemis- ja analüüsioskus, kliendi vajaduste prioriteediks seadmine ja võime õigel hetkel tervet talupojamõistust kasutada,” loetleb ta. Veel on oluline jääda iseendaks ning mitte minna massidega kaasa.

Valdkonnavahetust pole seni kaalunud

Kärdile ei meenu, et talle oleks tulnud pähe kaaluda valdkonna suhtes kannapöördeid. „Nagu ütlesin, on finantsalal väga palju erinevaid suundasid, seega juba üksnes ühest harust teise liikumine on tegelikult millegi sootuks erineva tegemine,” märgib Kärt ja kinnitab, et tegelikult on ta rahandusmaailma sees kannapöördeid teinud küll. Kuid seda ikka ja alati selles suunas, mis talle tegelikult hingelähedane on – pikemaajalise väärtuse tekitamine tegeliku innovatsiooni ja kasvu kaudu, mitte lihtsalt kauplemise, finantsvahenduse ja lõhkilaenamise teel. „Seetõttu olen rahul, et saan praegu investeerida tehnoloogilisse innovatsiooni ja firmadesse, mille kohta ma tõesti usun, et nad maailma arengusse positiivselt panustavad. Need on ettevõtted, kes tegelikult ka meie maailma muudavad,” lausub ta.

Kärdi sõnul on sellistesse firmadesse investeerimisel üks selge oht. „Pidevalt käib kaasas kiusatus ise käed külge panna,” tõdeb ta. Viimati tekkis tal enda sõnul tõsisem kripeldus siis, kui Eesti tehnoloogiafirma Starship oma toote avalikkuse ette tõi. „See on midagi, millest ma usun, et tuleb järgmine väga suur asi, ning tiim, kes seda arendab, on fantastiline,” räägib Kärt.

„Olen rahul ka sellega, et see tegevus tõi mu tagasi Eesti juurde. Kui Eesti valitsus otsustas osaleda Euroopa Investeerimisfondi algatuses Baltic Innovation Fund ja sellega ka Eestis professionaalsete erafondide ja erafondihaldurite turgu tekitada, õnnestus saada Euroopa Investeerimisfondi selle programmi juurde tööle ning kuidagi juhtuski, et päris suur osa sellest Balti riikide rahast maandus põhiliselt Eestis. Selle programmi käigus sain tuttavaks väga toredate inimestega, kes Eestis idufirmade ja erainvesteeringute maastikku arendavad, nii era- kui ka avaliku sektori poolelt. Hoolimata sellest, et ma Eestis avalikku sektorit endiselt pisut nõustan, siis avalikku sektorisse tööle enam tagasi ei läheks. Omaenda ettevõtte loomine on palju põnevam, eks ma olen selle pisiku oma vanematelt pärinud. Isa on mind mu ettevõtte algusaegadel päris palju nõustanud.”

Eesti ja Briti ärikultuur erinevad Kärdi sõnul ikka üksjagu. Näiteks polevat ta Inglismaal alustades arugi saanud, kui tal midagi teha kästi. „Kõik käsud kaeti selliste viisakusavaldustega, et jäi mulje, et tegemist on millegi vabatahtliku ja isikliku teenega küsijale,” naerab Kärt. Hiljem selgus, et oodati siiski käsu täitmist.

Suveks kodumaale mõisapreili ametisse

Seda, et spordiga tegelemiseks kõigi nende tegemiste kõrvalt enam suurt aega ei jäägi, lausub Kärt teatava nukrusega hääles, sest sport on talle väga palju andnud – alates distsipliinist ja enesekindlusest ning lõpetades esimeste mentoritega treenerite näol. Ta lisab siiski kiirelt, et sellele vaatamata on tema elus olemas see miski, mis teeb hingele pai ja millega ta on viimasel ajal nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt seotud olnud – see miski on Kernu mõis, lausub ta mõtliku, ent pisut kavala moega.

Kärdi sõnul on tema emapoolsel suguvõsal Kernu mõisaga üsna ulatuslik kokkupuude. Lapsena on ta sealkandis palju aega veetnud, sest perekonnal oli seal esivanemate talu, mis praeguseks suvekoduna taastatud. „Nii aastajagu tagasi asus mu ema seda mõisa taastama, tänavu maikuus avasime mõisa külastajaile ametlikult,” räägib ta ja lisab, et Kernu mõis oli nõukogude ajal aastakümneid tervishoiuasutus ning suurem osa mõisale iseloomulikust sisekujundusest, nagu lage kaunistanud ornamendid jms, olid aastakümneteks paksu krohvi- ja värvikihi alla maetud. „Ega me osanud neid laekaunistusi siit esialgu loota, töö käigus tulid lagedale,” poetab Kärt.

Nüüdseks on mõis taas mõisale väärilise moega, kaasa arvatud Inglise kuningannale kuulunud sisekujunduselemendid nagu kardinad ja vaibad koosolekuruumides, kus peetakse ka pulmapidusid ja õhtusööke peakoka koostatud menüüdega. Siin on avatud armas kohvik ning varasuvest alates toimuvad mõisa küünis teatrietendused. „Püüame omal moel elavdada piirkonna majandus- ja kultuurielu, mõisa asukoht on näiteks Tallinnast tulevale teatri- või konverentsikülastajale ideaalne,” räägib ta. Tänavu suvel mängiti mõisas R.A.A.A.M teatri esituses vaatajate seas kiirelt tuntust kogunud „Libahunti” ning augustikuus mängiti sama teatri esituses, ent Jakuutia lavastaja käe all Tammsaare „Põrgupõhja uue Vanapagana” ainetel valminud üle kahe tunni pikkust, kohati piiripealse huumoriga ning äärmiselt mitmekihilist ja teravat etendust „Vanapagan”.

Värvikamaid fakte Kärt Siilatsi tegemistest 

Tulnud 2001 kõrgushüppes USA üliõpilasmeistriks.

  • Võitnud 1995–2004 Eesti välismeistrivõistlustel kõrgushüppes kuus kulda, ühe hõbeda ja ühe pronksi ning sisemeistrivõistlustel neli kulda, ühe hõbeda ja ühe pronksi.
  • Võitnud kaugushüppes Eesti sisemeistrivõistlustel ühe kulla ja ühe pronksi.
  • Püstitanud kolm Eesti kõrgushüpperekordit.
  • Töötanud 2004–2006 firma Citigroup Londoni peakontoris finantsanalüütikuna.
  • Töötanud 2007–2010 investeeringutele suunatud ettevõttes Barclays Wealth.
  • Olnud septembrist 2011 märtsini 2013 Londoni investeerimisfirma Citigroup asepresident.
  • Töötanud 2013–2014 Luxembourgis Euroopa Investeeringute Fondis piirkonnajuhina.
  • Londonis tegutseva investeerimisettevõtte Mojo.Capital üks asutajaid ja investeerimiskomisjoni liige.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad