Mida toob uus investeerimisfondide seadus

Investeerimisfondide seadus
Ardo-Heiki Ingar tutvustab uut investeerimisfondide seadust

Majanduse sujuva vereringe jaoks on oluline, et raha pakkujatel ehk investoritel oleks võimalikult mugav ja turvaline raha ettevõtjatele pakkuda. Mida sujuvamalt on raha kaasamine kapitaliturul korraldatud, seda kergem on ettevõtjatel leida rahastust ning investoritel sobivaid investeerimisobjekte.

Investeerimisfondi eesmärk ongi kollektiivses vormis koguda investorite raha ja investeerida see võimalikult tulusalt eelnevalt kokkulepitud viisil, näiteks mõnda suure kasvuväljavaatega ettevõttesse. Investeerimisfondi haldab üldjuhul eraldiseisev isik ehk fondivalitseja.

Eesti majandus ja ettevõtted on suhteliselt väikesed, mistõttu on siia keeruline kaasata suurematest rahapaigutustest huvitatud välisinvestorite kapitali. Seetõttu on oluline just kohaliku kapitalituru arendamine, mis aitab paigutada kohalike investorite raha siinsesse majandusse. Kohaliku kapitalituru üheks kõige olulisemateks investoriteks on pensionifondid, mis on samuti investeerimisfondid. Seega aitab investeerimisfondide uus seadus ka pensionikogujate raha siinsetesse ettevõtetesse investeerida.

Uus investeerimisfondide seadus:

  • toetab laiema investeerimisfondide valiku kaudu fonditeenuste ärivaldkonna arengut;
  • vähendab investeerimisfonde haldavate fondivalitsejate halduskoormust;
  • suurendab pensionifondide turule sisenemisbarjääride langetamise abil konkurentsi.

Viimased aastad on Eesti fondituru kasvu toetanud

Fondituru võib jagada laias laastus kaheks: avalikkusele ehk jaeinvestoritele suunatud fonditurg ning kutselistele (professionaalsetele) investoritele suunatud fonditurg.

Eesti avalikust fonditurust lõviosa ehk 82% moodustavad pensionifondid: kohustuslike pensionifondide maht oli 2016. aasta alguses 2,6 miljardit eurot, mis on võrreldav Tallinna börsi kapitalisatsiooniga ning mis moodustab Eesti sisemajanduse kogutoodangust ligi 10 protsenti. Aktsiafondide maht oli 300 miljonit eurot (9% fonditurust) ja kinnisvarafondide maht 224 miljonit eurot (7% fonditurust). Täpsem avaliku fondituru ülevaade on leitav Finantsinspektsiooni turuülevaatest.

Mitteavalikest ettevõtetesse investeerivatest fondidest on viimastel aastatel oluliselt kasvanud riskikapitalifondide arv ja mahud. Riskikapitalifonde ühendava Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (ESTVCA) andmetel oli riskikapitalifondide maht 2015. aastal 464 miljonit ja see on kavas 2020. aastaks tõsta ühe miljardi euroni. Selline märkimisväärne kasv on võimalik eelkõige tänu riigi ning Euroopa Investeerimisfondi ja erasektiori osalusega fondidele, milleks on Balti Innovatsioonifond ja Estfund. Täpsem riskikapitalituru ülevaade on leitav ESTVCA veebilehelt.

Laiem investeerimisfondide valik toetab fonditeenuste ärivaldkonna arengut

Uus seadus laiendab investeerimisfondide valikut, mida saab Eestis asutada. Uued fonditüübid võimaldavad Eesti fondivalitsejatel paremini konkureerida teiste riikide fondivalitsejatega ja aitavad kaasa fondihalduse kui ärivaldkonna arengule. Rahvusvahelise praktikaga kooskõlas olev regulatsioon ja konkurentsivõimelised teenuste hinnad loovad eelduse selleks, et ka välisinvestorid kaaluksid fondide asutamist Eestis. See omakorda tõstab Eestis fondihalduse ärivaldkonnaga hõivatud inimeste arvu (fonditeenuste pakkujad, audiitorid, raamatupidajad, advokaadid jne), mis avaldab suurenevate maksulaekumiste kaudu positiivset mõju ka riigieelarvele.

Uus seadus annab võimaluse asutada Eestis esmakordselt usaldusfonde ehk usaldusühingu vormis tegutsevaid fonde. Usaldusfondide asutamiseks tuleb need registreerida äriregistris ning anda nende kohta mõningast teavet finantsinspektsioonile. Usaldusfondiga kaasneb ka eraldi maksurežiim ? nn maksuläbipaistvuse režiim. Fondi maksuläbipaistvus tähendab, et fond ise ei ole maksukohustuslane ning fondi investoreid maksustatakse sama moodi nagu siis, kui nad oleksid teinud vastava investeeringu sihtettevõttesse otse, ilma fondi vahenduseta. See võimaldab saavutada neutraalse maksutulemi, sh vältida investori tulu topeltmaksustamist.

Eesti on otsustanud võtta usaldusfondi kasutusele suurendamaks oma turu atraktiivsust investorite silmis. Seni on era- ja riskikapitaliinvestorid tihtipeale valinud oma fondide asutamiseks teisi riike, kuna Eestis ei olnud usaldusfondi asutamine võimalik. Muudatusega soovitakse tuua siinne kapital Eestisse tagasi ning meelitada ligi ka välisinvestoreid. Sellist lootust annab asjaolu, et usaldusfondide potentsiaalsete investorite taust ja päritolu on väga rahvusvaheline ning ka fondi investeerimistegevus ulatub reeglina erinevatesse riikidesse.

Uue seaduse jõustumisel saab võrreldes senisega asutada lihtsamini aktsiaseltsifondi, mille peamiseks eripäraks tavalise aktsiaseltsiga on see, et tal puudub fikseeritud aktsiakapital (nn muutuva aktsiakapitaliga aktsiaseltsifond). Praktika on näidanud, et fikseeritud aktsiakapitali kasutamine fondide puhul on osutunud liiga jäigaks: see ei võimaldanud fondidel aktsiad välja lasta ja osta neid tagasi vastavalt investeerimistsüklile või investorite soovile, aktsiakapitali muudatusi tuli heaks kiita ja registreerida äriseadustikus sätestatud korras.

Aktsiaseltsifondi kontseptsiooni väljatöötamisel lähtuti teiste riikide kogemusest, kus selliste fondide loomine on üsna levinud (Luksemburg, Saksamaa, Malta ja näiteks ka Leedu). Loodetavasti annab see uuendus investoritele põhjust kaaluda oma uute fondide registreerimiskohana Eestit. See parandab meie positsiooni rahvusvahelisel investeerimismaastikul.

Uuel aktsiaseltsifondil on võrreldes tavalise aktsiaseltsiga veel mitu erinevust.

Näiteks:

  • peab aktsiaseltsifondil olema fondivalitseja, kes tegeleb fondi vara valitsemisega (täpsemalt investeerimisega) ? tavalise aktsiaseltsi puhul sellist nõuet ei ole;
  • aktsiaseltsifond loetakse asutatuks siis, kui finantsinspektsioon kooskõlastab põhikirja ja fond kantakse äriregistrisse ? tavalise aktsiaseltsi puhul piisab kandest äriregistrisse;
  • aktsiaseltsifondi aktsiad ei pea olema registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris, aktsiaraamatut võib pidada juhatus ? aktsiaseltsi puhul sellist valikut ei ole;
  • aktsiaseltsifondi nõukogu võib anda oma pädevuse teatud ulatuses edasi juhatusele ? tavalise aktsiaseltsi puhul see lubatud ei ole.

Avalike ja mitteavalike fondide suurem eristamine vähendab fondivalitsejate halduskoormust

Võrreldes kehtiva seadusega eristatakse uue seadusega selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fondid ? nn avalikud ja mitteavalikud fondid. Viimastele esitab uus seadus senisega võrreldes vähem nõudmisi, seega väheneb bürokraatia professionaalsete investorite jaoks. Finantsjärelevalve roll selliste fondide tegevuse kontrollimisel väheneb oluliselt. Teiselt poolt tähendab see seda, et investorid peavad ise edaspidi olema hoolikamad oma fondiinvesteeringute jälgimisel.

Uus seadus jagab fondivalitsejad sisuliselt kolmeks:

  • täistegevusloaga fondivalitsejad;
  • lihtsustatud tegevusloaga fondivalitsejad;
  • registreerimiskohustusega fondivalitsejad.

Üksnes täistegevusloaga fondivalitsejad võivad valitseda pensionifonde ja muid avalikkusele suunatud fonde (eurofonde). Lihtsustatud tegevusloaga fondivalitsejad võivad valitseda aga professionaalsetele investoritele suunatud fonde (eelkõige on need riskikapitalifondid). Registreerimiskohustus on neil fondivalitsejatel, kes juba täna tavalise osaühingu kaudu teatud ringi investorite raha kaasavad ja seda edasi investeerivad.

Fondivalitsejana tegutsemiseks tuleb taotleda tegevusluba või oma tegevus finantsinspektsioonis registreerida. Finantsinspektsiooni tähelepanu on eelkõige suunatud täistegevusloaga fondivalitsejatele. Teiste fondivalitsejate puhul on järelevalveline koormus tunduvalt väiksem.

Pensionifondide turule sisenemisbarjääride langetamine suurendab konkurentsi pensionifondide turul

Pensionifondide muudatuste eesmärgiks on konkurentsi suurendamine pensionifondide pakkujate turul; erineva investeerimispoliitikaga pensionifondide loomine ning tööandja kolmandasse pensionisambasse maksete tegemise soodustamine.

Kõige olulisemaks konkurentsi suurendavaks muudatuseks on fondivalitseja aktsiakapitalinõude vähendamine. Kapitalinõuded alanevad seniselt kolmelt miljonil eurolt ühe miljoni euroni II sambas ja 0,73 miljonilt eurolt 0,5 miljoni euroni III sambas. Samuti alanevad täiendavate omavahendite ja omaosakute kaasamise nõuded seniselt 1%-le, sõltuvalt fondi mahust kuni 0,02%-ni. Selle tulemusena muutub fondide valitsemine oluliselt odavamaks, mis suurendab ka konkurentsi.

Teiseks konkurentsi suurendavaks muudatuseks on osakute tagasivõtmistasu piirmäära vähendamine – senise 1% asemel saab tagasivõtmistasuna rakendada maksimaalselt 0,05% konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1% teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi. Kui investori pensioniportfelli suurus on näiteks 50 000 eurot, siis fondi vahetamiseks peab ta praegu maksma fondivalitsejale 500 eurot, eelnõu kohaselt tuleks pensionifondi vahetamiseks maksta kas 50 või 25 eurot ja see summa läheb fondivalitseja asemel tehingukulude katteks fondile.

Kolmandaks konkurentsi suurendavaks muudatuseks on võimalus teiste riikide fondivalitsejatel Eestis filiaali kaudu tegutseda ehk siin pensionifondide valitsemiseks ei pea enam Eestis aktsiaseltsi asutama.

Uus seadus lihtsustab ka erineva investeerimispoliitikaga pensionifondide loomist (nt elutsüklifondid või indeksfondi tüüpi fondid). Pensionifondivalitseja võib valitseda pensionifonde, mille aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal on 0%, 25%, 50% või 75%. Eelnõuga muutub mitme pensionifondi valitsemine paindlikumaks. Kui varem võisid ühel fondivalitsejal olla ühesuguse maksimaalse aktsiainvesteeringute osakaaluga pensionifondid vaid siis, kui need erinesid muude, seaduses loetletud investeerimispiirangute poolest, siis uue seaduse kohaselt piisab sellest, et nende fondide investeerimispoliitika on fondivalitseja hinnangul lihtsalt piisavalt erinev. Samuti toob uus seadus 0%, 25%, 50% ja 75% pensionifondide kõrval eraldi välja nn elutsüklifondid, kuna sätestab, et  lubatud on luua ka selliseid pensionifonde, mille investeerimispoliitika näeb ette aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalse osakaalu muutumise vastavalt pensionifondi osakuomanike vanuse muutumisele.

Lisaks eelnevale soovime suurendada tööandjate motivatsiooni teha oma töötajate eest sissemakseid III pensionisambasse. Kui seni on tööandja saanud teha oma töötajate eest III samba fondidesse sissemakseid ja seadus lubab ka eraldi tööandja pensionifondi loomist koostöös pensionifondivalitsejaga, siis uus seadus loob võimaluse lasta olemasolevates III samba pensionifondides välja mitut liiki osakuid. Siiani olid III samba pensionifondidel vaid ühte liiki osakud. Seaduse muudatus võimaldab tööandjatel kokkuleppel fondivalitsejaga luua endale sobivad tingimused nende osakute kasutamisel, näiteks lubada osakuid realiseerida alles pensionieas vms. Muudatus annab tööandjale kindluse, et III sambasse makstavat raha kasutatakse sihipäraselt pensioniks ja töötaja ei võta seda raha niiöelda palgalisana kohe välja.

Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud ja Riigikogule esitatud eelnõu on leitav siit.

Allikas: Rahandusministeeriumi blogi

Osale arutelus

  • Ardo-Heiki Ingar, rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad