Tööaeg

Heli Raidve
Heli Raidve annab ülevaate tööajaga seotud otsustest

Anname ülevaate olulisematest tööajaga seotud otsustest. Kõik artiklis viidatud otsused on kättesaadavad Heli Raidve Tööõigusabi kodulehel rubriigis „Tasuta materjalid” (sisestage otsingusse otsuse number).

Tükitöö vs. ajatöö

Kohtupraktikast nähtub, et nn puhta tükitöö kokkulepe on igati seaduslik, kuid sellisel juhul tuleb töötasu arvutamisel sellest süsteemist ka lähtuda.

Viru Maakohtu 9.04.2015 otsus 2-15-812

Töölepingus oli kokku lepitud tööaeg 40 tundi nädalas, töö tasustamise süsteemiks tükitöö.

Kohus: kokkulepe maksta töötasu tegelikult tehtud töö eest (st tükitöö) ei ole seadusega vastuolus ega tühine (vt riigikohtu otsus 3-2-1-6-08). Samas on tõenditest näha, et tööandja arvestas töötasu, sh ületunnitöö tasu, tegelikult ikkagi ajatasu alusel, lähtudes tööaja normidest ja vähendades koefitsiendi alusel töötaja tegelikku tööaega.

Kuna tööandja arvestas töötasu ajatasu alusel, on täistööajaga töötaval töötajal õigus saada vähemalt miinimumtasu, sõltumata tehtud töö mahust.

Viru Maakohtu 17.04.2015 otsus 2-15-2210

Töötaja väitel oli kokku lepitud ajatasu. Tööandja väitel oli kokkuleppeks tükitöö, kusjuures ei kohaldu täistööajaga töötamisel maksta kohustus miinimumtasu. Töölepingus on kirjas, et  tööajanorm on 40 tundi nädalas, tükitöö, tasu tegeliku töö järgi normtundide alusel (tükile kehtestatud ajanorm, tükkide arv × normaeg × 2,13 eurot).

Kohus: töölepingu seadus ei keela leppida kokku tükitöötasus. Riigikohtu selgituste kohaselt võivad pooled tükitöö hinde kokkuleppimisel arvestada töötamisega üle tööaja normide või puhkepäevadel. Samas ei ole tööandja selliselt kokku leppinud ja on tasustanud ületunnitöö ajatasu alusel. Pooled võivad küll kokku leppida ajatöö või tükitöö alusel tasustamise, kuid mõlemal juhul ei või makstav tasu olla väiksem kui miinimumpalk. 

Tööajaarvestus

Eelmise aasta septembris pälvis ajakirjanduses palju tähelepanu Euroopa Kohtu tööaja olemust käsitlev otsus. Kohtu selgituste kohaselt jaguneb töösuhtes aeg vaid kaheks ? tööajaks ja puhkeajaks, vahepealset varianti ei ole. Seega tekib Eesti tööõigust analüüsides küsimus, kas nt valveaeg ning lähetusse sõidu ja sealt tagasisõidu aeg on tööaeg või puhkeaeg. Eesti kohtupraktikast väärivad tähelepanu otsus haiguslehe ajal töötamisest ja ületunnitöö olemusest.

Euroopa Kohtu 10.09.2015 otsus C-266/14

Tööandja likvideeris ühes linnas oma kontori. Töötajad sõitsid esimese kliendi juurde kodust (ei arvestatud tööajana) ja pärast viimase kliendi juures töö lõpetamist sõitsid tööandja autoga koju (ei arvestatud tööajana).

Euroopa Kohus: tööaeg on iga ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi kooskõlas riigisiseste õigusaktide ja/või tavadega. Mõistet „tööaeg” tuleb käsitada vastandina mõistele „puhkeaeg”, sest need kaks on teineteist vastastikku välistavad. Direktiiv ei näe ette vahepealset kategooriat töö- ja puhkeaja vahel.

Inimese võimalus hallata oma aega oluliste piiranguteta ja pühenduda oma huvidele viitab sellele, et kõnealune aeg ei kujuta endast tööaega. Olles teel kodust esimese kliendi juurde, ei ole võimalik oma aega hallata ja huvidele pühenduda, seega on töötaja tööandja käsutuses.

Direktiiviga oleks vastuolus, kui kindla või tavapärase töökohata töötajate puhkeaega vähendatakse sellega, et elukoha ja kliendi vahel liikumiseks kuluv aeg arvataks tööaja mõistest välja. Seega tuleb kindla või tavapärase töökohata töötajatel käsitada tööajana aega, mille nad kulutavad iga päev, et liikuda oma elukohast tööandja määratud esimese kliendi juurde ja tööandja määratud viimase kliendi juurest oma elukohta tagasi.

Oluline, et direktiiv reguleerib üksnes tööaja korralduse teatud aspekte ja seda ei kohaldata töötasule. Töötajate töö tasustamine, mida otsuses on käsitletud, kuulub liikmesriigi õigusnormide kohaldamisalasse.

Harju Maakohtu 20.11.2015 otsus 2-14-56647

Töötaja tööajaarvestuse kohaselt oli ta töötanud 120 tundi, tõenditeks tankimispäevik ja tunnistajad. Töötaja esitas enda koostatud tööajagraafiku, mille kohaselt töötas ta osaliselt ka töövõimetuse ajal.

Tööandja arvestuse kohaselt töötas töötaja 68 tundi. Tööandja hinnangul töövõimetuse perioodil töötaja tööd ei teinud.

Kohus: kohtule jääb lõpuni arusaamatuks, kuidas on tekkinud erinevad tööajagraafikud, kuid hinnates tõendeid kogumina, tuleb lähtuda töötaja esitatud graafikutest. Eluliselt on usutav, et töötaja viibis ka ekskavaatorit tankides tööl. Kohtu hinnangul saab eeltoodu alusel lugeda tuvastatuks ja tõendatuks selle, et töötaja töötundide arv oli 120 tundi, nagu see on märgitud töötaja esitatud tööajagraafikus.

Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2015 otsus 2-13-35498

Finantsjuht manipuleeris teadlikult tööajaga, nõudes ületunnitöö eest tasu (kuigi tegelikult ei töötanud). Kuna tööandja seda välja ei maksnud, esitas töötaja erakorralise ülesütlemisavalduse põhjendusel, et tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud, mh on töötasu välja maksmata.

Kohus: töötaja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks, või et tööandja oleks andnud töötajale korralduse teha ületunnitööd. Töötaja poolt tööandjale töövälisel ajal saadetud kaks e-kirja ei tõenda, et tööandja ületunnitööd nõudis või poolte vahel oli kokkulepe teha ületunnitööd. Töötaja pole ka tõendanud, et ta on ületunde teinud. Tööaja koondtabelit täitis töötaja ise, selle puudulikule täitmisele on tööandja korduvalt tähelepanu juhtinud, seega ei saa töötaja enda täidetud tööaja arvestus olla täielikult õige. Tööandja raamatupidamisprogrammi kasutamise logi kohaselt on töötaja teinud tööd kokkulepitust vähem. 

Summeeritud tööaeg

Riigikohtu 16.12.2015 otsus 3-2-1-143-15

Kui tööandja on töötaja ajutise töövõimetuse ajaks jõudnud koostada tööajakava, tuleb summeeritud tööaja arvestuse korral ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes konkreetse töötaja ajakava kohasele tööajale langeva ajutise töövõimetuse aja võrra.

Kui tööandja ei ole töötaja ajutise töövõimetuse ajaks jõudnud tööajakava koostada, arvatakse arvestusperioodi tööajast välja üksnes tööpäevad, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu. Sellisel juhul lähtutakse täistööajaga töötamise korral tööaja kindlakstegemiseks TLS-i § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldusest, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas.

Tartu Maakohtu 04.09.2015 otsus 2-15-6147

Töölepingus on kokkulepe: tööaeg graafiku alusel, tööaega arvestatakse 7-päevase ajavahemiku kohta ja see ei tohi ületada keskmiselt 52 tundi kuni 4 kuu pikkuses arvestusperioodis. Tööandja väidab, et kuna lund ei olnud, töötas töötaja summeeritud tööajaga ja kokkulepitust vähem, seega ei ole tal õigust täistasule.

Kohus: töölepingus ei ole märget osalise tööaja kohta, seega eelduslikult oli seadusest tulenevalt täistööaeg. Ka summeeritud arvestuse korral tuleb tagada tööaeg keskmiselt 40 tundi 7-päevasel ajavahemikul. Summeeritud tööaja korral on tööaega võimalik veidi vabamalt jagada (st panna isik mõneks nädalaks tööle väiksema kui 40-tunnise koormusega ja siis mõnel nädalal suurema koormusega). Töölepingu seaduse kohaselt tuleb töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksta keskmist tasu ka siis, kui tööd anda ei ole. Tööandjal on kohustus kontrollida, kas töötaja tööl viibib.

 

Artikkel on avaldatud ajakirja Personali Praktik septembrinumbris. 

 

 

Osale arutelus

  • Heli Raidve, magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad