Efektiivne tööohutusalane juhendamine

Kristi Jõeorg
Kristi Jõeorg annab nõu tööohutusalase juhendamise kohta

Ohutusalane juhendamine on mõneti justkui tüütu kohustus, aga ettevõtluse poolelt vaadates on see puhas investeering töötajatesse ja seeläbi ka majandustulemustesse. Sisukas ja efektiivne juhendamine on peamisi tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetajaid.

„Tihtipeale ootavad töötajad ohutusalast juhendamist nagu hambaarsti juurde minekut, aga tegelikult peaksid nad seda ootama kui jõuluvana tulekut,” kirjutab üks tööohutusalane raamat. Juhendamiste üldine nõue tuleb määrusest „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord”. Tööinspektsiooni igal aastal väljaantavast töökeskkonna ülevaatest on samuti näha, et üks peamisi õnnetuste põhjusi on ebapiisav juhendamine ja ohutusalane väljaõpe töökohal.

Ammu on teada, et tervete ja motiveeritud töötajateta pole edukas ettevõtlus võimalik. Kui töötajad vigastavad end ja viibivad seetõttu töölt eemal, on see tööandjale puhas kulu. Miks siis mitte ennetada seda kulu, investeerides selleks aega ning tagada töötajatele vajalikud ohutusalased teadmised?

Juhendamine jaguneb kaheks: sissejuhatav juhendamine ja esmane juhendamine, sh riskianalüüsi tutvustamine. Juhendamise osaks on ka täiendjuhendamine, väljaõpe ja iseseisvale tööle lubamine, aga sellest räägime juba teistes artiklites.

Juhendamise tulemusena peaks töötaja tundma töökoha ohutusreegleid. Seega peaks olema viidud miinimumini ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste esinemine.

 Sissejuhatav juhendamine

Töötaja sissejuhatava juhendamise teeb töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud sissejuhatava juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. Sissejuhataval juhendamisel peab töötajale tutvustama ka töökorralduse reegleid.

 Sissejuhatav juhend peab sisaldama järgmist informatsiooni:

 1) Töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku (TKS, TKV), esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmed. Soovitav on panna juhendisse viide TKS ja TKV kontaktandmetele, näiteks: kontaktid leiad ettevõtte infostendilt. Kui ettevõttes on töökeskkonnanõukogu, siis tuleb tutvustada ka nõukogu tegevust.

2) Töötaja kohustused ja õigused vastavalt õigusaktides sätestatule. Peamised punktid on töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

3) Töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamine. Siin võib kirjeldada ettevõtte ennetustegevust, nt koostatud riskianalüüs riskide tuvastamiseks, tööohutuse juhtimissüsteem, sisekontroll probleemide varajaseks avastamiseks, lahendamisel olevate puuduste puhul peetakse tegevuskava, korraldatakse ohutusalaseid täiendjuhendamisi jms.

4) Juhised käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral.

5) Juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks.

6) Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide sisu. Kindlasti ei ole hea juhendit väga pikaks venitada määrustest informatsiooni kopeerimisega. Fakt on see, et keegi ei suuda liiga pikka dokumenti lugeda. Pigem tuleb välja tuua määruste loetelu. Olenevalt sellest, kes juhendamisel osaleb, võib määruse avada otse Riigi Teatajast ning tutvustada seda.

Mõni sissejuhatav juhend sisaldab palju n-ö üldhariduslikku juttu: müra, vibratsioon, ruumidele esitatavad nõuded jms. See on tegelikult kõik see, mida tööandja peab ise teadma ja tundma ning olema juba kujundanud ohutu töökeskkonna. Loomulikult on hea, et töötaja oskab avastada töökeskkonna probleeme ja pöörata neile tähelepanu, aga selleks on olemas sisekontroll, mille käigus võimalikke puudusi tuvastatakse. Sisekontrolli võib alati kaasata ka töötajaid.

Sissejuhatav juhend tuleb hoida nii lühike ja asjakohane kui võimalik. Kui töötajale on tehtud sisukas esmane juhendamine, siis see on töötaja jaoks alus töökeskkonnas olevate puuduste avastamiseks ja tööandja teavitamiseks.

Esmajuhendamine töötamiskohal

Töötaja esmajuhendamist töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, teeb tööandja määratud pädev isik. Pädevaks isikuks ei pea alati olema töökeskkonnaspetsialist, vaid mõni kogenud töötaja või vahetuse vanem, kes tunneb väga hästi neid tööprotsesse, mida uus töötaja täitma asub. Kui kogenud töötaja teeb töökohal esmajuhendamist, parandab see ka ettevõtte ohutuskultuuri, sest ta peab ise taas kogu ohutuse läbi käima ning seda näevad kõrvalt teised kolleegid.

Esmajuhendamise eesmärk on tagada töötajale teadmised ohutuks tööks. Ei tasu koostada ohutusjuhendit vaid selleks, et saada linnuke kirja. Ülesandeks on anda juhendi sisu edasi nii, et see meelde jääks. Töötajat tuleb teavitada ka riskidest töökohal, selleks tuleb tutvustada töökohal tehtud riskianalüüsi.

Õpeta töötajat enne töö alustamist tegema „5 minuti riskianalüüsi”. Selle käigus hindab ta planeeritavate tööülesannetega kaasnevaid võimalikke riske, millega tuleb arvestada. Näiteks alustab töötaja tööd ketaslõikuriga, millega võib aga kaasneda sädemete või muude tükikeste silma sattumine – seega tuleb kasutada kaitseprille. Või hakatakse troppima ning töötajal tuleb siinkohal veenduda, et teisaldusvahend oleks terve ning purunemine välistatud. Iga tööga kaasnevad võimalikud olukorrad, mis võivad lõppeda õnnetusega. Kui töötaja mõtleb enne töö alustamist enda tööprotsessi läbi ohutuse mõttes, vähendab ta märkimisväärselt ka võimalikke tööõnnetusi.

Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta.

Koostada tuleks kolm tabelit:

• kasutatavate töövahendite/seadmete kohta (seadme nimi, kasutusjuhendi olemasolu, ohutusjuhendi olemasolu, seadme kasutajad);

• ametikohtade ja tehtavate tööde kohta (amet, ametikohal tehtavad tööd, tehtavatele töödele vastavad ohutusjuhendid);

• kasutatavate kemikaalide kohta (kemikaali nimetus, ? 1% koostisosad, ohutunnused, vajalikud isikukaitsevahendid, kemikaali kasutajad jne).

Kasutatavate seadmete ja tööülesannete kohta on vaja koostada ohutusjuhendid. Ohtlike kemikaalide puhul tuleb tagada kemikaali ohutuskaardi olemasolu (selle saab kemikaali tarnijalt).

Ohutusjuhendi võib üles ehitada järgmiste teemaplokkidena: mida teha enne tööd, töö ajal ja pärast tööd?

1) Selgita välja kasutatava seadmega seotud peamised füüsikalised, füsioloogilised, keemilised, bioloogilised ja psühholoogilised ohud ning too välja nendesse ohtudesse sattumise ennetamise meetmed. Kajasta ohutusjuhendis ohte, mis päriselt esinevad.

2) Kirjelda, kuidas töötajal on võimalik vältida tööprotsessi ajal tervise kahjustamist. Näiteks, kuidas kasutada mõnd sobivat isikukaitsevahendit, mismoodi reguleerida töölaud sobivale kõrgusele, hoida liikumisteed puhtana, mitte eemaldada seadmega töötamisel kaitseseadist või kasutada piisavat valgustust.

3) Ennetusmeetmed tervisekahjustuse tekkimise vältimiseks.

4) Ohuteguritele vastavate isikukaitsevahendite kasutamine. Too välja isikukaitsevahendi kaitseomadus, s.t milleks seda kaitsevahendit kasutatakse.

5) Füsioloogiliste ohutegurite all ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted.

6) Töötajale ettenähtud töökorraldus. Pausid on olulised mis tahes ametikohal töötavale inimesele: meie keha ja vaim vajavad võimalust pingest taastuda. Puhanud ja efektiivne töötaja on ettevõtte suurim väärtus.

Näide. Näita ohutusjuhendis pauside ajad või vahemikud ära lihtsa mudeliga: iga 20 minuti pikkuse töö järel on 20 sekundit paus, mis võimaldab selga sirutada või istuva töö puhul püsti tõusta. Sellise intervalliga on töö mitu korda efektiivsem ja tööandjana kaotad igas tunnis vaid ühe tööminuti. Lisaks on puhkepausidega saavutatav võit pikaajaline.

7) Tule- ja elektriohutusnõuded. Tõenäoliselt piisab viitest mõnele teisele ohutusjuhendile (nt sissejuhatav juhend), kus need juba kajastust leiavad. Viidates väldid info asjatut kordamist ja suunad lugeja õige juhendi juurde. Pea meeles, et tule- ja elektriohutuse nõuded tuleb alati ohutusjuhendis esitada siis, kui need nõuded on tavapärastest nõuetest erinevad ja töö või töövahendi iseloom seda nõuab.

Esmajuhendamise käigus tuleb töötajale anda infot selle kohta, kus asuvad:

• hädaabitelefon,

• esmaabivahendid,

• tulekustutusvahendid,

• töökohal kasutatavad ohumärguanded,

• evakuatsioonipääsud ja -teed.

 Kuidas paremini juhendada?

1) Võta juhendamiseks aega! Planeeri endale aeg, kus sa ei pea kiiresti järgmisele koolitusele vms jooksma. Kiirustades antud info ei jää kindlasti inimesele meelde. Kuidas seda teha? Juhenda prooviks üht töötajat ning vaata, kui kaua aega selleks kulub, seejärel arvesta iga kord ühele juhendamisele sama ajamaht.

2) Vali viis mõtet! Mõtle läbi, millest hakkad töötajale rääkima. Teame ju, et pikki ohutusjuhendeid ette lugeda ei ole mõistlik, sest inimene suudab jutust meelde jätta vaid väga väikese osa – seega vali sõnu, mida töötajale ütled. Edasta vaid olulisi mõtteid ja rõhuta ning korda üle tähtsamad osad.

3) Likvideeri segajad! Korralda juhendamine (sissejuhatav juhendamine ja mingi osa ka esmasest juhendamisest) segajatevabas töökeskkonnas. Segajateks võivad osutuda mööda kõndivad töötajad, müra, palavus jms. Sinu eesmärk on see, et inimene keskenduks vaid sinu jutule ning tunneks end mugavalt. Inimene õpib paremini, kui ta tunneb ennast hästi. Paku enne juhendamist töötajale kohvi, vett, küpsist vms.

4) Arutle töötajaga! Korralda juhendamine arutelu vormis. Arutle inimesega, millised on tema varasemad tööohutusalased kogemused ning seejärel räägi, kuidas sinu ettevõttes on ohutus korraldatud. Loomulikult on oluline kasutada suunavaid küsimusi, et vältida mitmetunnist arutelu.

5) Räägi lugusid! Inimestele meeldib huvitavaid ja lõbusaid lugusid kuulata. Too välja mõni oluline punkt ja räägi seda punkti illustreeriv lugu. Nii jäävad olulised punktid paremini meelde. Illustreerivad lood võivad olla juhtunud tööõnnetused või head kogemused teie enda töökeskkonnast. Praktiline elu on see, mis tegelikult köidab. Keegi ei viitsi kuulata juttu stiilis: „peab … peab …”

6) Koosta head ohutusjuhendid! Koosta juhendid, mille alusel ka ise sooviksid saada juhendatud. Peamised märksõnad on: lühike, visuaalne ja kompaktne.

Töötaja juhendamine registreeritakse päevikus, juhendamise kaardil või andmebaasis. Töötaja kinnitab juhendamist oma allkirjaga.

Kokkuvõetult:

• koosta ülevaade, milliste seadmete või tehtavate tööde puhul on töötajaid vaja juhendada;

• koosta tehtava töö ja kasutatavate töövahendite/seadmete ohutusjuhendid;

• korralda töötajatele juhendamine;

• registreeri juhendamised.

Osale arutelus

  • Kristi Jõeorg, Riskianalüüs OÜ tööohutuse spetsialist

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad