Muutub riigi raamatupidamise üldeeskiri

Riigi raamatupidamise üldeeskiri
Muutub riigi raamatupidamise üldeeskiri

Riigi raamatupidamise üldeeskirja muutmine on tingitud arvestuspõhimõtete muutmisest, täpsustamisest ja kontoplaani täiendamisest, aga ka Raamatupidamise seaduses seisuga 01.01.2017 jõustuvate terminite muutustest. Ühtlasi saab üldeeskiri endale uue nimetuse.

Raamatupidamise seaduses tehtud muudatuse tulemusena kuulub üldeeskiri alates 01.01.2017 Eesti finantsaruandluse standardi (endise nimetusega Eesti hea raamatupidamistava) paketti koos teiste Raamatupidamise Toimkonna (edaspidi toimkond) poolt väljaantavate juhenditega, mille koostab ja esitab rahandusministrile kinnitamiseks toimkond.

Muuhulgas muudetakse ka üldeeskirja pealkiri. Uueks pealkirjaks alates 01.01.2017 on „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“. Lähtudes uutest nõuetest kinnitas toimkond üldeeskirja kehtiva redaktsiooni ja otsustas esitada käesolevad üldeeskirja muudatused kooskõlastamiseks avaliku sektori üksustele vastavalt Raamatupidamise seaduse § 34 lõigetele 1 ja 2.

Kokkuvõte muudatustest

  • Määruse § 1 punktide 1 ja 5 kohaselt asendatakse alates 01.01.2017 määruse senine nimetus „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ nimetusega „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“.

  • Määruse § 1 punkt 2 sätestab normitehnilise muudatuse, millega täpsustatakse üldeeskirja kehtestamise aluseid. Kuna üldeeskiri muutub hiljemalt alates 01.01.2017 toimkonna juhendiks, siis laienevad sellele ilma erisäteteta nõuded, et üldeeskiri peab lähtuma rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditest ja olema nendega kooskõlas ning et selles võib põhjendatud juhtudel ette näha erisusi, mille korral peab neid üldeeskirjas kirjeldama ja põhjendama.

  • Määruse § 1 punktiga 3 asendatakse üldeeskirjas kasutatud väljend „Eesti hea raamatupidamistava“ väljendiga „Eesti finantsaruandluse standard“.

  • Määruse § 1 punkti 4 kohaselt asendatakse üldeeskirjas mõiste „kohustus“ läbivalt mõistega „kohustis“, k.a liitsõnades. Muudatus vastab raamatupidamise seaduse muudatusele. Mõiste „kohustis“ võeti kasutusele seetõttu, et eristada seda mõiste definitsioonis kasutatud sõnast „kohustus“. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 3 mõistetakse kohustiste all raamatupidamiskohustuslase eksisteerivaid kohustusi, mis tulenevad mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.

  • Määruse § 1 punktidega 6–8 muudetakse üldeeskirja § 11 „Majandusaasta aruanne“ lõiget 1, tühistatakse sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 ja tehakse senisele praktikale tuginev korrastav muutus lõikes 7. Muudatused kehtivad riigiraamatupidamiskohustuslaste kohta, mitte ülejäänud avaliku sektori üksuste kohta. Seisuga 01.01.2016 riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruannete kohta jõustunud sätted kehtestasid nn lihtsustatud majandusaasta aruande, mis koosnes mitmesugustest aruannetest, millel olid erinevad esitamise tähtajad. Leiame, et antud sätteid on võimalik ilma aruandluse taset kahjustamata veelgi lihtsustada.

  • Määruse § 1 punktiga 9 muudetakse üldeeskirja § 18 „Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste asutamised, lõpetamised ja ümberkorraldamised“ lõige 4 3 . Muudatus puudutab õiglase väärtuse leidmist varade üleandmisel ühelt avaliku sektori üksuselt teisele juhul, kui vara üleandmise eesmärk on tagasirent ja kui rendileping sõlmitakse samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega. Muudatuse tulemusena loetakse sel juhul õiglaseks väärtuseks vara üleandja bilansis olev raamatupidamisväärtus. Muudatus lähtub eelkõige konsolideeritud aruandes vara kajastamisest, kus vara tuleb edasi kajastada endises raamatupidamisväärtuses.

  • Määruse § 1 punkti 10 alusel täiendatakse üldeeskirja § 25 „Toetuste kajastamise üldpõhimõtted“ lõiget 8. Lõige puudutab riigiraamatupidamiskohustuslasi ja nende üksusi, kes saadud toetustega seoses tõstavad kaudsed kulud, mida ei pea dokumentaalselt tõestama, selleks eraldi avatud kulukontodel 508000 ja 555000 ümber, muutes eelarve liiki. Lõiget täiendatakse, kuna praktikas esineb olukordi, kus lisaks välistoetuste kaudsetele kuludele oleks otstarbekas arvestuse liigse keerukuse vältimiseks samamoodi eelarve liiki muuta muudel juhtudel.

  • Määruse § 1 punkti 11 alusel täiendatakse üldeeskirja § 32 „Muud tegevuskulud“ lõigetega 4 ja 5, millega kehtestatakse riigiasutustele täiendavad nõuded maismaasõidukitega seotud tehingute kajastamiseks. Lõiked kehtivad ainult riigiraamatupidamiskohustuslastele, kes kasutavad riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP. Need ei kehti teistele avaliku sektori üksustele.

Tegemist on halduskoormust lisava nõudega, mis tuleneb vajadusest seirata senisest paremini maismaasõidukitega seotud kulutusi ning teha ettepanekuid majanduslikult otstarbekamate lahenduste leidmiseks transpordikulude valdkonnas. Selleks seatakse nõue kasutada riigiasutuste omandis oleva või renditud või tasuta kasutusse saadud sõidukite korral ressursi/kulukoha koodi. Siiani on koode kasutatud vabatahtlikkuse alusel. Ressursi/kulukoha kood luuakse SAPis tunnusega MS, sellele järgnevad asutuse kolmekohaline tunnus, sidekriips ning sõiduki riiklik registreerimisnumber.

Lisaks ressursi/kulukoha koodi kasutamisele muudetakse kohustuslikuks SAPis olevad mõningad allkontod (8-kohalised kontod).

  • Määruse § 1 punktide 12 ja 15 kohaselt muudetakse üldeeskirja § 41 „Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus“ lõiget 1 ja lisatakse §-i 58 uus rakendussäte lõikena 15. Sellega tõstetakse materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara arvelevõtmise piirmäär 5 000 euroni ilma käibemaksuta. Põhivara soetusmaksumusega alla 5 000 euro kantakse hiljemalt seisuga 31.12.2016 bilansist välja. Seni kehtis piirmäär 2 000 eurot ilma käibemaksuta. Piirmäära ei rakendatud ega rakendata ka edaspidi maa objektidele või maa komponentidele (kinnisvarainvesteeringute korral), mis tuleb võtta põhivarana arvele olenemata maksumusest.

    Vabatahtlikult ei ole piirmäära rakendamine kohustuslik ka mälestiste ja muude kunstiväärtusega asjade, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega asjade 7 korral, mille väärtus aja jooksul ei vähene ning teavikute korral nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks.

    Piirmäära tõstmine toimub kooskõlas riigieelarve koostamisel kehtivate põhimõtetega ning see on eelnevalt läbi räägitud Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolliga. Alates 2017. aastast on riigieelarve koostatud lähtudes 5 000 euro suurusest investeeringute soetuse piirmäärast (ilma käibemaksuta). Rakendussätte alusel tuleb põhivara soetusmaksumusega alla 5 000 euro kanda hiljemalt 31.12.2016 bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikulude grupis (kontoklassis 61).

  • Määruse § 1 punktide 13 kuni 15 alusel muudetakse üldeeskirja § 48 „Kohustused ja saadud ettemaksed“ lõige 101 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 102 , tehes muudatuse ühises konsolideerimisgrupis rendilepingute klassifitseerimisel. Seni kajastatud kapitalirendilepingute ümberklassifitseerimiseks lisatakse §-i 58 rakendussäte lõikena 16. Muudatuse eesmärk on sätestatud üldeeskirja § 48 lõike 101 muudetud sõnastuses. Nimelt hakatakse ühises konsolideerimisgrupis arvestuse lihtsustamise eesmärgil kajastama renditehinguid kasutusrendina. Praktiline vajadus on tekkinud riigiasutuste poolt RKASile vara üleandmisel, kus riskid jaotatakse riigiasutuste kui rentnike ja RKASi kui rendileandja ja vara korrashoiu eest vastutava üksuse vahel.

Kuna siiamaani on ühises konsolideerimisgrupis osa rendilepingutest olnud kajastatud kapitalirendina, siis lisatakse rakendussäte rendilepingute arvestuspõhimõtte muutmiseks tagasiulatuvalt, kasutades saldoandmikes rahavoo koodi 28. Arvestuspõhimõtte muutmisega ei kaasne vajadust muuta rendilepingu tingimusi.

  • Määruse § 1 punkti 16 alusel kehtestatakse üldeeskirja lisa 1 „Kontode koodid“ täismahus, kusjuures see võtab arvesse kõiki aasta jooksul toimunud muudatusi. Kontoplaani lisatakse kontod 413600 ja 413610 tulenevalt 01.07.2016 kehtima hakanud töövõimetoetuse seadusest, et eristada uusi sotsiaaltoetuste liike. Kontosid kasutab Töötukassa. Kontoplaani lisatakse uus käibemaksukulu konto 601005, et eristada käibemaksu finantseerimistehingutelt, sh kapitalirendi põhiosalt, mis riigieelarveseaduses kajastub koos kapitalirendi põhiosaga eelarve kontol 206. Lisaks muudetakse kontode nimetused, asendades läbivalt sõna „kohustus“ vastavas käändes sõnaga „kohustis“, k.a liitsõnades.
  • Määruse § 1 punkti 17 alusel kehtestatakse üldeeskirja lisa 2 „Tehingupartnerite koodid“ täismahus. See võtab arvesse kõiki aasta jooksul toimunud uute tehingupartnerite lisandumisi ja olemasolevate muutusi, sh ühise koodi kasutamisele üleminekuid, asutamisi, soetusi, likvideerimisi, müüki jne.
  • Määruse § 1 punkti 18 alusel kehtestatakse üldeeskirja lisa 3 „Tegevusalade koodid“ täismahus. Ainsa muudatusena lisatakse hiljemalt alates 01.01.2017 uus kood 05101 - Avalike alade puhastus. Ettepaneku tegevusala koodi lisamiseks tegi Keskkonnaministeerium, kes soovib koodilt 05100 – Jäätmekäitlus (sh prügivedu) eraldada eraldi tegevusala koodile 05101 seni koodil 05100 kajastatud järgmised avalike alade puhastamisega seotud kulud: suvine ja talvine teede ja tänavate, parkimisplatside, ühistranspordipeatuste, sildade, viaduktide, parkide, väljakute, turgude jm avalike alade puhastus, sh olmeprügi kogumine, lume- ja libedusetõrje, abrasiivmaterjali, olmeprügi ja lume äravedu, kastmine, avalike aladega piirneva (näit teemaal oleva) haljastuse hooldus koos olmeprügi koristamisega.
  • Määruse § 1 punkti 19 alusel kehtestatakse uues versioonis üldeeskirja lisa 5 „Rahavoo koodid“. Muudatus tuleneb vajadusest asendada läbivalt sõna „kohustus“ vastavas käändes sõnaga „kohustis“, k.a liitsõnades. 

Määrus jõustub osaliselt alates raamatupidamise seadusesse viidud muudatuste kehtimahakkamisest ning muus osas tavakorras.

Allikas: Eelnõude infosüsteem

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Veebiseminarid 24/7

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad