Ettevõtte juhtimisarvestuse kvaliteet oleneb juhist

Ülle Pärl
EBS-i dotsent Ülle Pärl arutleb ettevõtte juhtimisarvestuse kvaliteedi üle

25 aasta jooksul, mil Eesti on liikunud reguleeritud plaanimajanduselt liberaalsesse turumajandusse, on toimunud mitmed muutused: maailm on läinud tunduvalt „väiksemaks” ehk siis normaalsuseks on internetipõhised 24/7 toimivad ülemaailmsed ettevõtted ja ettevõtmised.

Riigipiirid ei takista enam ettevõtete tegutsemist ja inimeste liikumist. Konkurents on üleilmastumisega läinud tunduvalt teravamaks ning eduka konkureerimise peamisi eeldusi on innovatsioon – ehk siis asjade teistmoodi nägemine ja tegemine. Neid muutusi võimaldab ja tekitab kiire infotehnoloogia areng. Maailm elab ja toimetab suuresti pilvepealses ruumis, ettevõtted on võrgustunud ning maailm on läbipaistev ja mitmekesine.

Võime julgelt väita, et elame infoajastul. Andmed, nendest saadav info ning teabe kasutusoskus ja -võimalused on saanud tähtsaks äriressursiks. Kuna info puhul on tegemist väga „pirtsaka” ressursiga, saab seda kasutada sageli piiratud aja jooksul, sest see võib „rikneda”. Info kasutusväärtus võib sõltuda paljuski konkreetsest situatsioonist ja kontekstist. Infol on väärtus ainult juhul, kui see on kättesaadav inimestele, kes oskavad ja saavad seda kasutada. Samadel andmetel võib eri situatsioonides, ettevõtetes ja keskkondades ning erinevate inimeste valduses olla täiesti erinev väärtus ja tähendus.

Maailm liigub hüperreaalsusse

Koos globaliseerumise ja võrgustumisega liigub maailm nn hüperreaalsusse. Üha enam ostetakse ja müüakse kuvandit, mitte asja. Aina rohkem kaubeldakse emotsioonide ja arvamustega. Järjest enam levib arusaam, et maailm sellisena nagu meie seda näeme, on konstrueeritud meie peas koosmõjus meid ümbritsevate inimeste, keskkonna ja meediaga. Seega, ühelt poolt on infotehnoloogia ja majanduse areng viinud meid maailma, kus asjad paistavad inimestele erinevalt, teiselt poolt aga igasugune andmete kogumine ja nendest info tekitamine on muutunud ja muutub üha enam kiirenevas tempos odavamaks ning seetõttu kättesaadavaks kõigile ja kõikjal.

Kuigi elame hüperreaalsuse maailmas, muutub aina olulisemaks tõendus- ehk infopõhine juhtimine, et leida andmete ja info põhjal tugipunkte situatsiooni analüüsiks ja interpreteerimiseks ning otsuste toetamiseks.

Järjest rohkem saadakse aru, et tähtis on olemasoleva info alusel esitada „õigeid” küsimusi – st näha asju teisiti ja erinevalt, kui et leida „õigeid” vastuseid. Andmete kasutuses ja infos nähakse üha enam innovatsiooni võimaldajat ning selle mootorit ja toetajat.

Seega on andmete ja info väärtus ettevõtte ressursina tugevasti kasvanud. Selle põhjal võib öelda, et juhtimisarvestus selle laiemas tähenduses – andmete kogumine, info pakkumine ja info kasutamine innovatsiooniks ning inimeste suunamiseks ja juhtimiseks – on aina tähtsam ettevõtte jätkusuutlikus ja edukas toimimises. Tihenenud konkurentsis, suurenenud määramatuses ning infopõhises maailmas vajavad ettevõtete juhid ja töötajad komplekssemat, integreeritud, parema tasemega juhtimisinfot.

Juhtide infokasutus mõjutab majandustulemusi

Mitmed Eestis ja mujalgi tehtud uuringud on näidanud positiivset korrelatsiooni ettevõtte juhtide infokasutuse taseme ja ettevõtte majandustulemuste vahel. Nii 2000-ndate alguses Eestis tehtud kui ka lähiaja uuringud lubavad järeldada, et edukamate ettevõtete juhid kasutavad kõrgema tasemega integreeritud juhtimisinfot. Näiteks kasutavad edukamate ettevõtete juhid võrreldes vähem edukatega rohkem kliendibaasi analüüsi (kulud ja kasum klientide ja kliendirühmade lõikes), samuti rohkem mittefinantsilisi, kvaliteediga seotud ning ettevõttest väljapoole suunatud näitajaid.

Väidetakse, et saamaks igakülgset ja seostatud ülevaadet ettevõtte protsessidest ja ressurssidest vajatakse vähemalt 13–15 eri liiki näitajaid. Estonian Business Schoolis (EBS) 2016. aastal tehtud uuringu tulemus näitab, et ainult ligikaudu 40 protsenti Eesti ettevõtetest kasutab juhtimisarvestuse süsteemi, mis vastab sellele kriteeriumile. Suur osa väikeettevõtteid kasutab igapäevases juhtimistegevuses ainult 4–8 liiki mõõdikuid, mis annab piiratud ülevaate ettevõtte ressursside kasutusest ja protsessidest. Juhtimisarvestuse kasutuse mahajäämust tehnoloogiliste võimalustega võrreldes näitab ka fakt, et endiselt suur osa (ligi 80%) Eesti väike- ja keskettevõtete juhtidest peab tavalisi finantsaruandluse tarvis kogutud näitajaid (kasum, käive jms) väga olulisteks ning sageli ka piisavaks otsuste tegemisel. Uuringu tulemusel võib siiski väita, et Eesti suured ettevõtted kasutavad oma igapäevases juhtimistegevuses ligikaudu 17–19 liiki mõõdikuid, mis on piisav ülevaate saamiseks ettevõtte protsessidest ja ressursikasutusest.

Andmete ja info töötlemise võimekus on viimastel aastatel plahvatuslikult suurenenud just väike- ja isegi mikroettevõtete jaoks. Kuigi tänapäeva pilvetehnoloogia võimaldab ka väikeettevõtetel kasutada moodsaid andmekogumise ja -analüüsi vahendeid, on tänapäevased juhtimisinfo süsteemid siiani põhiliselt suurettevõtete pärusmaa.

Sarnastele tulemustele on jõutud ka hiljuti CIMA tellitud uuringus. Märkimist väärib asjaolu, et CIMA meelest on pilvetehnoloogia kasutuselevõtt väike- ja keskettevõtete jaoks lausa eluliselt oluline. Väide põhineb asjaolul, et suurettevõtted on võimelised arendama firmasiseseid andmekogumis-, arvestus- ja analüüsiplatvorme. Väike- ja keskettevõtete jaoks on konkurentsis püsimise ainuke võimalus pilveteenuste kasutamine. Samas toob uuring välja, et ainult 25 protsenti väike- ja keskettevõtetest kasutas pilvetehnoloogia võimalusi. Ka rahvusvahelises uuringus leitakse, et ettevõtete juhid pelgavad kontrolli kadumist ja andmete lekkimist ehk siis peamise riskina nähakse turvalisust (66% vastanutest tõi pilveteenuste mittekasutamise põhjuseks andmete turvalisuse probleemi). Samas uuringus osalenud eksperdid juhivad aga tähelepanu asjaolule, et väike- ja keskettevõtted ei suuda kindlasti tagada sellist turvalisuse taset nagu pakutakse ja kindlustatakse pilveteenuste puhul. Seega taandub ka rahvusvahelises vaates pilveteenuste rakendamise probleem (ja seeläbi juhtimisinfo kvaliteet) ettevõtte juhtide teadlikkusele. Vähem teadlikud ettevõtete juhid näevad tonti seal, kus seda tegelikult ei ole ning jätavad seetõttu olulise konkurentsieelise või isegi konkurentsis püsimise eeltingimuse kasutamata.

Konkureerimise eeltingimus on kaasamine

Infopõhises maailmas konkureerimise oluline eeltingimus on kaasamine. Ka infosüsteemide ja hea kvaliteediga infopõhise juhtimise arendamise ühe olulise tegurina tuuakse esile (vt CIMA raport 2016) koostööd ettevõtte tippjuhtkonna ja töötajate vahel. Kahjuks aga näitab 2015. aastal Eestis tehtud juhtimisuuring, et madalamate juhtimistasandite ja töötajate kaasamine on viimaste aastate jooksul pigem vähenenud. Uuringu tulemusel väidetakse, et spetsialistide, kesk- ja esmatasandi juhtide kaasamine strateegilise planeerimise protsessi on märkimisväärselt vähenenud.

Sama, 2015. aastal tehtud juhtimisuuring toob murettekitava asjaoluna välja, et ettevõtete juhid on jõudnud n-ö mugavustsooni. Vähe tegeldakse uuenduste, õppimise ja koostööga. Kuigi kahel eelmisel aastakümnel arenesid Eesti ettevõtted ja ka majandus kiiresti, siis viimase viie aasta jooksul on areng pidurdunud, seda ka juhtimisinfo süsteemide ja juhtimisinfo kasutuses. 2010. aastal tehtud uuringu tulemuste alusel heidetakse juhtidele kõige enam ette lühiajalist planeerimist ja mitteintegreeritud infokasutust. Samadele järeldustele jõutakse ka 2015. aastal tehtud uurimistulemuste analüüsi põhjal. Mõlema uuringu tulemusena võib öelda, et suur osa ettevõtete juhtidest püüavad juhtimisinfot saada kohustusliku finantsaruandluse vormis esitatud aruannetest väheste näitajate põhjal.

Eelneva kokkuvõtteks võib väita, et juhtimisarvestuse areng ja infopõhise juhtimise edukus olenevad ettevõtte tippjuhi taustast, haridusest ja infotehnoloogilistest teadmistest. Samuti valmisolekust kaasata ettevõtte spetsialiste ja eri tasandite juhte ning töötajaid nii planeerimise kui ka andmete analüüsi ja otsustusprotsessi.

Hariduse ja kogemuse roll infoajastu ettevõtte juhtimisel on oluline, sest mitmed uuringud nii Eestis kui ka mujal on selgelt näidanud, et ettevõtte juhtimisinfo tase ja selle kasutamine organisatsioonis sõltub just tippjuhtkonna toetusest, kompetentsete spetsialistide olemasolust ja juhtide infonõudlusest.

Kuna enamik Eesti ettevõtteid on väike- või mikroettevõtted, siis on juhtide ettevalmistus veelgi olulisem. Seda kahel põhjusel: väike- ja keskettevõtete infokasutuse võimalused on viimastel aastatel avardunud ning teiseks, väikeettevõtte juhi omadused ja võimed on ettevõtte edukaks toimimiseks palju tähtsamad. Seega võib väita, et Eesti ettevõtete juhid, ja just väikeettevõtete juhid, peaksid edukaks konkureerimiseks olema teadlikumad info kasutamise võimalustest, paremini orienteeruma „pilvemaailmas” ning tegema rohkem koostööd infosüsteemide loomisel ja kasutamisel kaastöötajatega. Seega just väikeste (ka mikro-) ja keskmiste ettevõtete infokasutusalane ettevalmistus ja harimine peaks olema võtmeküsimuseks Eesti majanduse jätkusuutlikus arengus ja edukas konkurentsis.

OSKA raames on põhjalikult analüüsitud ja ettepanekuid tehtud arvestusspetsialistide kutseoskuste ja hariduse vajaduste ning muutuste kohta. Toodi välja kasvav vajadus nii analüütiliste oskuste kui ka infotehnoloogia kasutusvõimaluste tundmise järele, samuti koostöö ja suhtlusoskuste oluline roll. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et arvestusvaldkond on ettevõttesisene teenus ning selle teenuse osutamise tase sõltub enamasti (või peaasjalikult) juhtkonna nõudlusest. Arvestusvaldkonna spetsialistide koolitamine ja arendamine loob valmisoleku nõudluse tekkimiseks, kompetentsete arvestusspetsialistide olemasolu suurendab kindlasti ka nõudlust informatsiooni järele, kuid võtmeroll juhtimisarvestuse ja integreeritud infopõhise juhtimise arengus on siiski ettevõtete juhtidel. Juhul kui ettevõtete juhid on nn targad tellijad, st oskavad küsida integreeritud infot, toetavad igati süsteemide loomist ning vastava teadmise ja teadmuse tekkimist organisatsioonis – siis ja ainult siis saab kodumaiste väikeettevõtete juhtimine liikuda infoajastu tasemele. Ainult sellisel juhul on Eesti väikeettevõtted võimelised edukalt konkureerima üleilmselt ning võimelised üles leidma, ära tundma ja rakendama majanduslikult mõttekaid ärivõimalusi ja -mudeleid.

 

 

Osale arutelus

  • Ülle Pärl, EBS-i dotsent ja Majandusarvestuse Õpetajate Kogu (www.arvestusharidus.ee) eestvedaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad