Emotsioonid mõjutavad otseselt meie efektiivsust

Ülli Kukumägi
Psühholoog Ülli Kukumägi kirjutab emotsioonide mõjust meie käitumisele

Emotsioonid koordineerivad meie käitumist ja psühholoogilisi seisundeid nii eluohtlikult ekstreemsetes olukordades kui ka meile meeldivates situatsioonides.

Reageerime alateadlikult välisimpulsile murdosa sekundi vältel, olgu siis impulsiks kahtlase isiku märkamine pimedal tänavanurgal, ebameeldiva töökaaslase ruumi sisenemine või kriitiline situatsioon liikluses. Uuringutes, mis tehti Wimbledoni turniiril osalevate tennisistide reaktsiooni kiiruse kohta mängu ajal, tuvastati reaktsiooni kiiruseks isegi alla 0,13 sekundi. Teadlikult välisteguritele reageerimisest hoiduda on peaaegu võimatu. Seega reageerime alati, soovime seda või mitte.

Pinge mõjub väsitavalt

Ebameeldiva või ähvardavana tunduvate isikute/situatsioonide/tegurite/uudiste puhul meie keha pingestub, valmistudes võitluseks või põgenemiseks. Meeldivate impulsside korral tunneme end hästi ja lihaskond lõdvestub (isegi meeldiva ärevuse korral, näiteks kohtumisel meile sümpaatse vastassoo esindajaga tunneme end mõnusalt).

Iga pinge, nii füüsiline kui mentaalne, väsitab. Pidevalt ebameeldivat pinget taluv organism murdub varem või hiljem, põhjustades haigusi. Seega – mida paremini end tunneme, seda tervemad oleme.

Ameerika Ühendriikides tehtud uuring (Gallup) konstateerib, et vaid 13 protsendile töötajatest meeldib nende töö ja töökoht. Aastas läheb see USA firmadele maksma ligi 450–550 biljonit dollarit. Eestis tehtud uuring töötajate rahulolu kohta töö ja töökohaga näitas analoogseid tulemusi. Need faktid räägivad enda eest ja peaksid panema iga firmaomaniku ja tööandja mõtlema, mida ja kuidas muuta, kui eesmärgiks on kasumit teenida.

Professor Andrew Oswald Warwicki ülikoolist, kes uuris kasumlikkuse ja rahulolu/õnnetunde suhet töökohal, leidis, et töötajad, kes on rahul töö ja töökohaga, on ligi 12 protsenti tootlikumad, samal ajal kui tööga rahulolematute töötajate produktiivsus viib ligi 10-protsendilise tootlikkuse languseni.

Shawn Anchor, raamatu „The Happiness Advantage” autor, esitab fakte selle kohta, kuidas meie aju töötab loovamalt, lahendab esilekerkivaid probleeme efektiivsemalt, näeb laiemat perspektiivi, kui protsessi kaasatud inimesed tunnevad end rõõmsatena.

Miks see nii on? Olukordades, mis tekitavad meis ohutunnet või on ohtlikud, keskendub meie aju ellujäämisele, kõrvaldades kõik segavad tegurid. See omakorda muudab meie mõtlemise kitsapiiriliseks. Aju, otsides lahendusi, n-ö lingib eksisteeriva info baasist kogemusi/teadmisi jms, mille abil olukorda lahendada. Alateadvus omakorda ajab segi oleviku ja mineviku. Just seetõttu võtab sageli möödunud aegadest pärinev kogemus juhtimise üle, tekitades meis seisundeid/ettekujutusi jne, mis ei haaku autentselt hetkeolukorraga.

Aju lahendab efektiivsemalt üht ülesannet korraga. Pikka aega käibel olnud arvamus, nagu suudaksid mõned meist lahendada korraga mitut ülesannet või suurepäraselt toime tulla mitme asjaga paralleelselt, ei vasta tõele. Me võime küll kuidagi toime tulla, kuid kindlasti kannatab sellistel puhkudel soovitav lõpptulemus.

Emotsioonid töökohal

Meie otsuseid mõjutavad pidevalt välised tegurid. Kogenud müügimehed teavad, kuidas ilm ostjate otsuseid mõjutab (paremas tujus olles anname lahkemalt raha välja). Positiivselt mõjuvad meile heatujulised inimesed, sõbralik keskkond, meeldiv muusika, soojad toonid, rahulik hääletämber jms, mis kõik kokkuvõttes määravad, kuidas me end tunneme, mõjutades otseselt meie suhtumist ja mõtteid.

Negatiivseid, ärritavana tajutavaid tegureid, nagu kõva lärm, tülitsevad inimesed, kriiskavates toonides mustrid jms, üritame vältida, neist eemale saada. Samamoodi käitume inimeste puhul, kes meile ebameeldivalt, hirmutavalt, ärritavatena tunduvad. Kui meil puudub võimalus neid vältida, on osa meie tähelepanust hajutatud, tegeledes ebameeldivana tunduva teguriga ning seetõttu kogu meie tegevus nõuab rohkem aega, sest meil on raskem keskenduda.

1997. aastal Bondi ülikoolis tehtud uurimuse „Emotsioonid töökohas: mida inimesed tunnevad ja kuidas saaksime seda mõõta?” (Emotions at Work: What Do People Feel, and How Should We Measure It?) kohaselt on kõige tavapärasemad negatiivsed tunded, mida töötajad tunnevad töökohas: frustratsioon, muretsemine, närvilisus, viha, agressioon, ebameeldivus, pettumus ja õnnetu olemine.

Meie põhivajaduste hulka kuuluvad lisaks turvatundele, tähelepanuvajadusele, emotsionaalse läheduse ja privaatsuse vajadusele ning sotsiaalsesse gruppi kuulumise vajadusele ka tahe tunda end kompetentsena ja saavutada eesmärke.

Samuti soovime, et nii meie olemasolul kui ka tööl oleks mõte ja laiem eesmärk. (Griffin, J. and Tyrrell, I. (2004) Human Givens: A new approach to emotional health and clear thinking. Human Givens Publishing)

Kui eirata mõnd nimetatud vajadustest, tekitab see meie elus puudujääke, mis kaugemas perspektiivis viib mentaalsete ja seejärel füsioloogiliste haigusteni.

Depressiooni kogevate inimeste arv kasvab aasta-aastalt. Üks põhjus on hirmutunne, mis pidevalt kogetuna tekitab psüühilisi kõrvalekaldeid ja haigusi, näiteks sotsiaalne ärevushäire, posttraumaatiline stressihäire (PTSD), vältiv isiksushäire, generaliseerunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD).

Stabiilne liider on tõeline väärtus

Hirmu allikaks töökohas on sageli kas otsene ülemus või sotsiopaadist töökaaslane, kes enda üleoleva, põlgliku, otsese või kaudse agressiivse käitumisega (näiteks tagaselja kuulujutte, inetuid vihjeid jms levitades) õõnestab meie enesehinnangut, tekitab pidevat stressi ning lõpptulemusena sunnib meid töökohta vahetama. Levinumate hirmude hierarhias on tipus kriitikahirm ja sotsiaalse staatuse kaotamise hirm, mis mõjuvad meile kõige hävitavamalt. Miks? Me identifitseerime iseennast meile oluliste inimeste arvamuse kaudu. Kahtlemata on ülemuse hinnang meie tööle tähtis, määrates nii meie kompetentsi. Gruppi kuulumise vajadusele on aga otseseks ohuks laimujutud, ebamäärased vihjed meie kohta, rääkimata otsestest põlglikest väljaütlemistest ja häbistamistest teiste ees. Seega tasub hoolega valida, kelle alluvuses ja kellega koos töötame.

Iga grupi liider on otsekui töökohas valitseva sisekliima termomeeter. Tema meeleolud mõjutavad enim grupi meeleolu.

Mida paremas mentaalses seisukorras on juht, seda tervem ja motiveeritum on valitsev tööõhkkond. Firma omanike seisukohalt vaadatuna on n-ö kaasasündinud juhiomadustega psüühiliselt stabiilne liider tõeline väärtus.

Kas seda osatakse hinnata? Rahvusvaheliselt otsitakse kõikjal n-ö innovatiivseid, inimlikke juhte. Autoritaarne juhtimisstiil hakkab tasapisi edu kaotama. Seda just seetõttu, et tempokalt arenevas turukeskkonnas on hinda tõusmas lahenduskeskselt mõtlevad, ideid genereerivad, kontsentreeritult töötavad, erialale pühendunud spetsialistid, keda keeldude-käskudega juhtida pole võimalik ning juhi teadmised käitumisest peavad olema laiemad kui kunagi varem.

Mida võiks sellest loost meelde jätta? Nii nagu abielludes üritame hoolikalt valida enda kõrvale seda õiget, peaks ka töökohta valides uurima mitte ainult palganumbreid, vaid pigem organisatsioonis valitsevat sisekliimat, juhi isikut ja meeskonda, kellega koos töötama hakkame. Hiljem vigu parandada on keerulisem, kui neid vältida.

Juhtidele soovituseks – mida vähem negatiivsust teie meeskonnas esineb, seda tõhusamalt töötab meeskond.

Kuidas inimesele omaseid põhivajadusi juhtimises paremini kasutada, sellest juba järgmistes artiklites. Neile aga, kes soovivad süvitsi omandada teadmisi grupikäitumise eripäradest ning teada, kuidas mitteverbaalse käitumise baasil moodustada parimaid tiime erinevate ülesannete täitmiseks, pakume võimalust osaleda uuenduslikus juhtidele mõeldud koolitusprogrammis Natural Leadership. Täpsem info: www.bodylanguageacademy.ee.

Osale arutelus

  • Ülli Kukumägi, psühholoog ja koolitaja, www.bodylanguageacademy.ee

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad