Firmajuhtide ja raamatupidajate hinnangud raamatupidaja pädevusele

Siiri Luts
Majandusarvestuse lektor Siiri Luts tutvustab Survey-uuringut

Raamatupidaja kutsestandardit, ametinimetusi ja muud praktikat on käsitletud erinevates artiklites. Selles artiklis tutvustame Survey-uuringut, millega firmajuhid ja raamatupidajad hindasid raamatupidaja 5. ja 6. taseme kompetentside olulisust Likerti skaalal.

Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu kinnitas 2012. aasta 7. juunil uued raamatupidajate kutsestandardid, mis rakendusid 2013. aastast. Uue rahvusvahelise kaheksatasemelise standardite süsteemi järgi on raamatupidamise kutsevaldkonnas kolm taset:

  • 5. tase kutsenimetusega raamatupidaja,
  • 6. tase kutsenimetusega vanemraamatupidaja,
  • 7. tase kutsenimetusega juhtivraamatupidaja.

Uuringu eesmärk

Uuringu eesmärk oli selgitada välja, millise tasemega raamatupidajaid tööturg vajab. Selleks analüüsiti nii ettevõtjate/firmajuhtide hinnanguid kui ka raamatupidajate subjektiivseid hinnanguid raamatupidajatele vajalike pädevuste kohta. Uuringul pakkus erilist huvi, kuidas hindavad ettevõtjad ja raamatupidajad raamatupidaja 5. ja 6. taseme pädevusi – nende tasemete puhul eeldatakse kutseerihariduse või kõrghariduse (kas bakalaureuse või rakenduskõrghariduse) olemasolu. Nimetatud tasemetel korraldab Eesti Raamatupidajate Kogu kutseeksameid ja antakse välja tunnistusi.

Kutsestandardi tööosadest (kompetentsid) olid uuringu aluseks:

  • finantsarvestus,
  • maksuarvestus,
  • juhtimisarvestus.

Kutsestandardi isiksuseomadused ja tegevusnäitajad ehk pädevused on võetud küsimustiku koostamise aluseks. Oluline erinevus tasemete vahel on asjaolu, et 5. taseme pädevusi rakendab raamatupidaja juhendamisel ja 6. taseme omasid rakendab raamatupidaja iseseisvalt. Eelneva põhjal võib järeldada, et 5. taseme raamatupidaja peaks töötama raamatupidaja assistendina (kutsestandardi 4. tase), mis on vastuolus kutsestandardi tasemetega.

Uuringu sisu

Uuringus osales 107 firmajuhti, respondendid saadi mugavusvalimi meetodi abil. Uuringust selgub, et 41 protsenti vastanutest on mikroettevõtete juhid, 34 protsenti väikeettevõtete juhid, 18 protsenti keskmise suurusega ettevõtete juhid ja 7 protsenti suurettevõtete juhid. Vastanute esinemissageduse jagunemist ettevõtte suuruse järgi saab pidada loogiliseks, sest teadaolevalt on Eestis registreeritud kõige enam mikroettevõtteid ja kõige vähem suurettevõtteid.

Uuringust selgusid ametinimetused, mida ettevõtetes/asutustes kasutati. 45 korral on finantsspetsialisti ametinimetuseks pearaamatupidaja ja 40 korral raamatupidaja. Kolmel korral on raamatupidajaks juhatuse liige ja kahel korral on öeldud, et ettevõte ostab raamatupidamisteenust sisse. Eelnevast võime teha järelduse, et raamatupidamisega tegelevad valdavalt raamatupidajad, kuid on ka ettevõtteid, kus eraldi raamatupidajat palgatud ei ole. Üldistatult võib öelda, et ettevõtetes eelistatakse traditsioonilisi ametinimetusi, mis enamasti ei kattu vastava taseme ametinimetustega kutsestandardis, v.a raamatupidaja (esines 40 korda) ja vanemraamatupidaja (esines kaks korda). Üheski ettevõttes juhtivraamatupidaja ametinimetust ei kasutatud.

Raamatupidajate haridustaset analüüsides selgub, et mikro-, väike- ja keskettevõtete juhid peavad oluliseks rakenduskõrghariduse olemasolu. Samas suurettevõtete juhid eeldavad, et raamatupidajatel on akadeemiline kõrgharidus.

Mikroettevõtete juhid eeldavad raamatupidaja kõrgemat haridustaset kui keskmise suurusega ja väikeettevõtete juhid. Uurija arvates on see hea märk, sest väiksemates ettevõtetes töötab tavaliselt üks finantsala spetsialist, kellel peakski olema kõrgema taseme pädevused, et täita kõiki nõudeid, mis tulenevad raamatupidamise heast tavast, maksuseadustest jt õigusaktidest ning olema juhile konsultandiks ja nõuandjaks finantsjuhtimise valdkonnas.

Raamatupidajaid vastas ankeetküsimustikule 144.

Ametinimetus ja haridustase

Uuringust selgub, et enamiku finantsala töötajate ametinimetusena on kasutatud raamatupidaja (45% ehk 65 vastajat) ja pearaamatupidaja (41% ehk 59 vastajat) traditsioonilist nimetust. Vastajatest üks protsent nimetas ennast juhtivraamatupidajaks. Uuringu põhjal saab öelda, et praktikas ei ole veel omaks võetud kutsestandardist tulenevaid ametinimetusi. Loodetavasti vastavad raamatupidajate ametinimetused tulevikus kutsestandardis toodud ametinimetustele.

Valimis moodustasid rakenduskõrgharidusega raamatupidajad enamuse – 46 protsenti, akadeemilise kõrgharidusega raamatupidajaid oli 17 protsenti ja kutseharidusega 15 protsenti. Valimis oli esindatud ka üks magistrikraadiga raamatupidaja. Erialane koolitus oli läbitud 35 vastajal. Ainult töö- ja praktikakogemusega oli kolm vastajat. Saadud andmete põhjal võib hinnata uuringus osalenud raamatupidajate kutsealast ettevalmistust kõrgeks, sest erialane tasemeharidus oli üle 2/3 vastajatest. Ilmselt mõjutab vastajate haridustase ka nende hinnanguid kompetentsusnõuetele.

Uuringust selgusid raamatupidajate hinnangud kutsestandardites nõutud isiksuseomadustele. Kõige olulisemaks peeti ausust (4,95) ja täpsust (4,93), järgnes vastutusvõime, sh usaldatavus, korrektsus, kohusetunne ja enesedistsipliin (4,88). Juhtimisoskusele antud hinnang on 3,89 ehk kõige madalam. Saadud tulemused on ootuspärased ja igati põhjendatud. Juhtimisoskus on kindlasti vajalik 7. taseme raamatupidajal.

Hinnangud kompetentside olulisusele

Vaadeldes firmajuhtide ja raamatupidajate antud hinnanguid kompetentside olulisusele võib väita, et kõigile kompetentsidele antud hinnangud on suhteliselt sarnased. Huvitav on välja tuua, et kutset läbivaid ja juhtimisarvestusest tulenevaid oskusi hindavad firmajuhid kõrgemalt kui raamatupidajad. Raamatupidajad omakorda hindavad maksu-, finantsarvestuse ja isiksuseomadusest tulenevaid oskusi kõrgemalt. Tõenäoliselt lähtuvad nad hinnangu andmisel igapäevasest kutsetegevusest. Mõlemad uuringurühmad on vajalikumaks pädevuseks hinnanud maksuarvestuse kompetentsi/tegevusnäitajaid, kus juhtide antud hinnangute keskväärtus oli 4,64 ja raamatupidajate antud hinnangute keskväärtus oli 4,67. Tulemus on ootuspärane, sest vigase maksuarvestusega kaasnevad sanktsioonid on rahalised ning nendest püütakse hoiduda. Järgnes isiksuseomadustele antud hinnang, juhid 4,56 ja raamatupidajad 4,62. Viimasest võib järeldada, et töötajate isiksuseomadusi hindavad mõlemad respondentide rühmad kõrgelt.

Kolmandana hinnati finantsarvestuse pädevuste olulisust, keskväärtused vastavalt 4,40 ja 4,38. Kõige madalama hinnangu said juhtimisarvestuse pädevused, keskväärtused vastavalt 4,05 ja 3,97. Huvitav on siinjuures asjaolu, et juhid on hinnanud raamatupidajate juhtimisarvestuse pädevuste olemasolu kõrgemalt kui raamatupidajad ise. Sobilike isiksuseomaduste olemasolu on juhid ja raamatupidajad hinnanud suhteliselt sarnaselt ja väga kõrgelt.

Ausust ja vastutusvõimet hinnatakse kõige kõrgemalt, madalam hinnang on antud juhtimisoskusest tulenevatele isiksuseomadustele. Võib väita, et juhtide rolliootused langevad kokku raamatupidajate rollikujutlusega/tegelikkusega.

Finantsarvestuse kompetentside hindamisel anti kõrgeim hinne oskusele koostada iseseisvalt raamatupidamise aruandeid. Nimetatud oskus vastab 6. taseme nõuetele. Raamatupidajad on seda oskust pidanud olulisemaks (4,80) kui firmajuhid (4,63). Madalamalt on raamatupidajad hinnanud oskust koostada aruandeid juhendamisel (4,2), mis vastab 5. taseme nõuetele, kusjuures juhid on sama oskust hinnanud kõrgemalt (4,40). Huvitav oleks teada juhtide säärase hinnangu põhjendust. Selgelt eristuvad raamatupidajate hinnangud kompetentsile koostada aruandeid juhendamisel (4,0) või koostada aruandeid iseseisvalt (4,8). Autori arvates peaks ettevõtte juhte huvitama just aruannete koostamise oskus, sest aruanded on suunatud firmavälistele infotarbijatele.

Väga kõrgelt hindavad nii juhid kui raamatupidajad maksuarvestuses maksudeklaratsioonide koostamise ja selle vastavuse võrdlemise oskust maksuseadustega. Uurija arvates on see seletatav praktilise lähenemisega, sest maksude vale ja ebakorrektne arvestus toob kaasa rahalised sanktsioonid. Veidi madalamalt on hinnatud maksuarvestuse analüüsi ja nende planeerimise oskust (vastavalt 4,25 ja 4,40). Uurija arvates võib see hinnang tähendada, et eelarvestamist ei peeta nii oluliseks kui finantsarvestust ja maksuarvestust. Siiski on maksuarvestuse kompetentsidele antud hinnangud väga kõrged, mis selles valdkonnas on ka loogiline ja õige.

Kõige rohkem erinesid hinnangud juhtimisarvestuse kompetentside olulisusele. Kõige vähem oluliseks peavad raamatupidajad oskust koostada, analüüsida ja täita eelarveid. Üllatavalt tähtsaks peavad nii juhid kui ka raamatupidajad kuluarvestuse meetodite tundmist ja rakendamist, siin oli hinnangute keskväärtus 4,2. Samas hindavad juhid finantsanalüüsi olulisust kõrgemalt kui raamatupidajad. Statistiliselt kõrgeks hinnanguks peetakse viiepallisel skaalal keskväärtust 4. Kui lähtuda kompetentside sisust, siis tekib küsimus: miks tulemus on madalam võrreldes enamiku teiste kompetentsidega?

Kutset läbivate kompetentside olulisusele antud hinnangud langevad mõlemal rühmal kokku ning jäävad 4,5 ja 4,0 vahele. Kõige kõrgema hinnangu sai oskus osaleda meeskonnatöös ja kõige madalam oli raamatupidajate antud hinnang kultuurilise ja keelelise erisuse mõistmise oskusele, kusjuures firmajuhid on hinnanud nimetatud pädevust olulisemaks kui raamatupidajad.

Hinnangute võrdluse tulemused

Võrdluse kokkuvõtteks võib öelda, et üldiselt langevad firmajuhtide ja raamatupidajate hinnangud kompetentside olulisuse kohta kokku. Siit saab järeldada, et sarnaste ootuste puhul peaks koostöö hästi sujuma.

Selgus, et mikro-, väike-, ja keskettevõtete juhid peavad tähtsaks, et raamatupidajal oleks rakenduskõrgharidus. Samas suurettevõtete juhid eelistavad, et raamatupidajatel oleks akadeemiline kõrgharidus. Raamatupidajate kompetentsuse olulisuse hinnangud on kõrged, jäädes viiepallisel skaalal 3,88 ja 4,89 vahele. Kõige madalamalt oli hinnatud statistiliste aruannete koostamise oskuse olulisust ning kõige kõrgemalt maksuarvestusega seotud õigusaktide tundmise ja vastavate deklaratsioonide koostamise kompetentsi olulisust.

Isiksuseomaduste olulisuse võrdlusel selgus, et ausust ja vastutusvõimet hinnatakse kõige kõrgemalt, madalam hinnang on antud juhtimisoskusest tulenevatele isiksuseomadustele. Finantsarvestuse pädevuste olulisuse hindamisel anti kõrgeim hinne oskusele koostada iseseisvalt raamatupidamise aruandeid, mis vastab 6. taseme nõuetele. Madalaim hinne anti oskusele koostada aruandeid juhendamisel, mis vastab 5. taseme nõuetele.

Suurimad erinevused olid juhtimisarvestuse kompetentside olulisuse hinnangutes. Kõige vähem oluliseks peavad raamatupidajad eelarvete koostamise, analüüsimise ja täitmisega seonduvat kompetentsi, juhid seevastu ootavad raamatupidajatelt juhtimisarvestuses suuremat kompetentsust. Firmajuhtide ja raamatupidajate hinnangute võrdlusest selgus, et need langesid üldjoontes kokku.

Uuringu põhjal võib väita, et juhtide ja raamatupidajate ootused raamatupidajate kompetentsusele on ootuspäraselt kõrged, vastates suuremas osas 6. taseme raamatupidaja kompetentsusnõuetele. Seega eeldatakse raamatupidajalt kõrgharidust.

Meeldivat juhtide ja raamatupidajate koostööd!

 

Osale arutelus

  • Siiri Luts, MA, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestuse lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad