Kuidas noortel õnnestub erialast tööd leida?

Raamatupidamisvaldkonna tööotsingud
Kuidas noortel raamatupidajatel õnnestub tööd leida

Enamik tööandjaid kipub uute töötajate värbamisel eelduseks seadma valdkonnapõhist kogemust. Ent kui on olemas vaid erialateadmisi kinnitav diplom, aga tahe end tõestada suur, siis on kõik võimalik.

Kohe pärast kooli lõpetamist oma erialal tööd leida pole sugugi lihtne, seda kinnitavad paljud raamatupidamist õppivad noored. Kuid lisavad kohe, et tegelikult sõltub kõik ikka iseendast ning ennekõike saab määravaks noore inimese tahe ja enesekindlus.

Ajaplaneerimise oskus on erialaste teadmiste järel olulisim

Raamatupidamisteenust osutava ettevõtte Pallas & Partnerid OÜ tegevjuht Helari Pallas räägib, et töölepingut on ettevõte seni pakkunud neile, kes vastavad firma poolt otsitava kandidaadi nõudmistele ja läbivad testi rahuldavalt. „Ka varem oleme tööle võtnud äsja kooli lõpetanuid. Kandidaadilt eeldame suurt soovi õppida ning areneda raamatupidamise ja maksunduse vallas,” ütleb ta ja lisab, et tingimused on ettevõttes kõikidel töötajatel võrdsed ehk töötasu sõltub töötaja tulemustest. Pallase sõnul on senised kogemused olnud enamasti positiivsed, kuid siiski on olnud isikuid, kes ei ole olnud valmis raamatupidamise vallas töötama.

„Raamatupidamisteenust osutavas ettevõttes on oluline, et töötaja suudaks lisaks teadmistele raamatupidamisest oma aega planeerida, olla meeldiv suhtluspartner klientidele ning taluda tähtaegadega seotud pinget ja kohustusi,” sõnab ta.

Kooli lõpetanu ei ole Pallase sõnul enamasti valmis iseseisvalt raamatupidajana töötama. „Koolis saadud teadmised ja praktikal läbitu ei valmista piisavalt ette reaalseks eluks,” märgib ta. Märksa paremini saavat hakkama need kandidaadid, kel on endal suur huvi valdkonna vastu, kes käivad ringi lahtiste silmadega ning ammutavad teadmisi kõrvalt juurde. „Kindlasti on oluline see, kus ja millises mahus praktika läbiti. Töötamine raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes on enamasti kandidaadile väga heaks kooliks,” täheldab Pallas, kelle sõnul on nende ettevõttes läbiv hoiak, et ka tulevikus võetakse tööle noori, kes soovivad areneda ja õppida ning pakkuda parimat teenust oma klientidele. „Raamatupidamisbüroos on samas alati võimalik küsida abi kogemustega kolleegidelt ja otseselt juhilt,” lisab Pallas ning toonitab, et kindlasti on oluline lisaks koolis õpetatule ka ise lugeda erialakirjandust ja valdkonda puudutavaid uudiseid.

Kogemuseta noorte juhendamine võtab aega

Sinihobu Raamatupidamisbüroo, OÜ Sinihobu juhatuse liikme ning raamatupidaja Laura Sultsi ütlust mööda ollakse nende ettevõttes kogemusteta noorte töötajate palkamise suhtes positiivselt meelestatud. „Oluline on eelkõige inimene, tema isiksuseomadused, üldine intelligentsus ja haritus ning silmaring,” ütleb Sults. Raamatupidamisteenuse pakkumisel on need omadused äärmiselt olulised, sest kliente on tema sõnul n-ö seinast seina ja nende tegevusest arusaamine võib muidu raskeks osutuda. „Kuna tööd alustatakse lihtsamatest ülesannetest, saab konkreetseid tööoskusi harjutada küll ja küll,” leiab Sults.

Üldiselt on tingimused noorte palkamisel Sultsi sõnul ka Sinihobu Raamatupidamisbüroos ikka samad, mis kogemustega töötaja puhul. „Ainus erinevus on palgas – seal peegeldub kogemuse olemasolu või selle puudumine päris kindlasti,” märgib ta ja täpsustab, et kui töökogemust ette näidata ei ole, siis tunnevad nad huvi ka hinnete vastu. „Sajaprotsendilist kindlust need loomulikult ei anna, kuid mingisuguse pildi saab siiski kätte,” lisab ta. Samas näeb Sults kogemuseta noorte palkamisel ühte selget „aga” – noor vajab enda kõrvale juhendajat-abistajat.

Lõplik aeg, kui kaua kellegagi läheb, sõltub Sultsi sõnul mõistagi inimesest, kuid ilma selleta ei saa. „Seetõttu aga suureneb esialgu töökoormus. Kogemuseta inimene ei ole ka esialgu see töötaja, kes suudab teha tööd sama kiirelt ja kvaliteetselt kui vaja, seetõttu ei saa temaga kui täielikult iseseisva töötajaga arvestada. See aga nõuab põhjalikku personali planeerimist ja ülesannete jagamist,” sõnab Sults. „Parajasti on meil just tööl üks inimene, kelle erialaõpingud on pooleli ning peab ütlema, et puuduolevad teadmised teeb ta tasa innukuse ja kohusetundega,” ütleb Sults.

Kui tööülesannete jagamisel arvestada võimete ja teadmistega, on kasu tema sõnul mõlemapoolne. „Tunnen ka lihtsalt heameelt, kui saan kaasa aidata esimeste kogemuste hankimisele ja loodan, et vastutasuks saan värskeimad teoreetilisi teadmisi,” sõnab Sults ning soovitab noortel, kellel kogemust pole, olla aktiivsed ja innukad. „Ei maksa olla pettunud, kui esialgu on töölepingus kirjas assistent ning ei lubata suurt palka ja maailma kõige põnevamaid ülesandeid. Ajapikku, kui näidata välja kohusetunnet, intelligentsust ja õppimistahet, tuleb ka suurem palk ja rohkem vastutust,” lubab Sults.

Testivad uusi töötajaid juba 15 aastat

Enno Lepvalts raamatupidamisbüroost Vesiir OÜ ütleb, et ka nemad on varasema töökogemuseta raamatupidamise eriala lõpetanute töölevõtmisel üldiselt avatud olnud. „Meie olulisem tingimus on hariduse omandatus, teeme kõikide väljavalitud kandidaatidega testid, et näha, kas tööotsija on koolist meie jaoks vajaliku taseme ka reaalselt omandanud,” sõnab Lepvalts ning lisab, et ajas tagasi vaadates tuleb koguni tõdeda, et 90 protsenti OÜ Vesiiri palgatud raamatupidamiseriala kõrgkooli tasemel lõpetanuist on varasema raamatupidamisalase töökogemuseta.

Lepvalts meenutab, et ettevõtte tegevuse algusaegadel nad veel teste ei teinud ning siis oli ka tegelike teadmisteta ja ettevõttele seega kasutuid töötajaid rohkem – umbes pooled juhtumid olid siis ebaõnnestumised. „Testinud oleme nüüdseks pea 15 aastat, mil enne töölepingu sõlmimist on juba selgelt teada olnud, et palgataval töötajal on meile vajalikud oskused olemas. Ülejäänu puhul selgub sobivus Lepvaltsi sõnul pikema aja jooksul ja ka selles vallas on kogemused head olnud.

Täiesti ilma kogemusteta on raamatupidamisalal Lepvaltsi sõnul keerulisem firma ainukeseks raamatupidajaks tööle saada. „Muidugi on ka raamatupidamisfirmad erinevad, mõnes eeldatakse mitmeaastast töökogemust. Tundub, et palju sõltub ka raamatupidamisfirma sisemisest töökorraldusest,” ütleb Lepvalts. Ta lisab, et ettevõtte jaoks ei ole kogemuseta noorte spetsialistide puhul ei agasid ega ka dilemmasid. „Peaasi, et koolis õpitu oleks kenasti külge jäänud,” on tema selge seisukoht.

Väärtustatakse eelkõige inimest ja tema töötahet

Raamatupidamisteenust pakkuva rahvusvahelise ettevõtte 1Office tegevjuhi Ragnar Everesti sõnul on 1Office nooruslik ettevõte, kus väärtustatakse eelkõige inimest ja tema professionaalset töötahet. „Oleme tööle võtnud noori ka otse koolipingist, kui oleme näinud, et inimesel silm särab ja tahe on suur. 1Office’i raamatupidamisosakonnad on üles ehitatud viisil, mis soodustab töötajate ettevõttesisest arengut. Värskel koolilõpetanul või veel koolis käijal on Everesti sõnul võimalik 1Office’is alustada raamatupidaja assistendina. „Seejärel võib saada nooremraamatupidajaks, raamatupidajaks, vanemraamatupidajaks või miks mitte ka raamatupidamisosakonna juhatajaks,” loetleb ta perspektiivis terendavaid võimalusi. Everest jätkab, et töötajate arenguks on ettevõttesiseselt loodud mitmeid hoobasid. „Näiteks lisaks tavakoolitustele on 1Office’i kontorite ülesel rahvusvahelisel maksustamise meeskonnal lisaks klientide nõustamisele eesmärk viia ammutatud teadmisi ka kõigi meeskonda mittekuuluvate raamatupidajateni,” kostab ta.

Everest kinnitab, et senised kogemused noorte palkamisel on olnud üpris positiivsed, sest inimesed, kes tulevad koolipingist, on veel igati õppimislainel ning võimelised arenema koos ettevõttega. „Kuna meie ettevõte areneb väga kiiresti, siis ei hakka töötajatel meil kohe kindlasti igav ning tänu sellele suudame ühtlasi pakkuda pidevat arengut karjääriredelil,” sõnab ta ja kinnitab, et loomulikult on kogu ajaloo vältel ka mitte nii positiivseid kogemusi, kus pärast ettevõtte suurt panust teed siiski lahku on läinud. „Kuid sellisel juhul on jäänud asi peamiselt ikkagi inimese enda tahtmise taha ning õnneks on neid olnud väga vähe,” sõnab ta.

Ilmselgelt ongi noorte palkamisel ainus suurim probleem tegelike oskuste puudus, sest koolides õpitakse pigem teooriat ning praktiline õpe algab tööandja juures sisuliselt nullist. „Ettevõtte vaatest on muidugi suurim risk see, kas selline panustamine hiljem ka ära tasub ehk siis, kas on ikka õige inimene ja kas sobitakse üksteisega. Meil üldiselt on läinud õnneks ja enamik, kes meiega koolipingist liitunud, on meiega ka jäänud.”

Everest soovitab noortel kindlasti pöörata tähelepanu võõrkeeltele, sest ühiskond muutub üha rahvusvahelisemaks ning hea keeleoskusega raamatupidaja on alati kõrges hinnas. „Meie ettevõttes näiteks on vaja igapäevaselt lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keelt ning kasuks tuleb ka soome ja rootsi keele oskus,” ütleb ta.

Veel soovitab Everest tulevastel raamatupidajatel, kellel tõesti kirg oma eriala vastu, alustada karjääri pigem teenusettevõttes. „Jah, ilmselt tempo on rajum, kuid see-eest teemade ring, millega kokku puututakse, on mitu korda suurem, millest tulenevalt on ilmselgelt rohkem eeldusi tahtmise korral saada oma ala tõeliseks tegijaks.”

Vahel ei piisa ka mitmest kõrgharidusest

Mitmekülgseid raamatupidamisteenuseid osutava ettevõtte Arbalans OÜ finantsjuht ja juhatuse liige Helja Ojamaa kõneleb, et neil seotakse hea meelega ettevõttega noori, kes on omandanud raamatupidamise põhitõed, on ettevõtlikud ja õpihimulised, kes on võimelised vastutust võtma ning iseseisvalt mõtlema ja otsuseid langetama.

Ojamaa ütlust mööda on kogemused noortega vägagi mitmesugused. „Äärmiselt positiivne on olnud see, kui alles eriala õppiv noor tuleb meile praktikale ning on omandatud teadmistepagasi põhjal juba valmis ja võimeline ka reaalselt kliente teenindama,” lausub ta. „Ehk et koolis õpitule tuleb vaid lisada teadmisi „teisest kirjaoskusest” ja juba on võimalik võtta enda teenindada mõni väiksem klient.” Samas on tema sõnul olnud kahjuks ka juhtumeid, kus mitme kõrgharidusega inimene ei suuda ära teha imelihtsat testikest, mis näitab, et tegelikult on raamatupidamise algtõed omandamata. „Siis tekib küll õigustatud küsimus: mida koolis õpetatakse ja kuidas on võimalik, et sellised inimesed diplomi saavad?”

Ojamaa sõnul on noortel sageli raske alustada, kuna kogemusi on vähe, aga tahaks juba hirmsasti raha teenida. „See tähendab, et esialgu, sisseelamise etapis, peab varuma kannatust ja endale selgeks tegema, kuidas ja milliseid töövõtteid kasutades jõuab kõige efektiivsemalt soovitud tulemuseni.Iseseisvalt oma äri alustades on paraku kõige raskemaks osutunud uute klientide leidmine,” räägib ta.

Paraku tuleb ju kuskilt alustada ning seega kehtib Ojamaa sõnul kindlalt käibetõde, et iga algus on raske. „Kes selle raske aja üle elab ja suudab eneseõpingute käigus meie pakutava infotulva töösse rakendada, siis nagu elu on näidanud, ei ole edaspidi mingit probleemi teenida enda valitud erialal väga korralikku tasu. „Kui on soov tegeleda vaid põhitöö ehk raamatupidamisega, mitte kulutada oma energiat näiteks turunduse ja müügi peale, siis on mõistlik liituda meiesuguse firmaga, kes hoolitseb selle eest, et kliendiportfell oleks täidetud,” märgib ta.

Kõige lihtsam ongi Ojamaa sõnul alustada mõne büroo kaitsva tiiva all. „Samas võib alati proovida ka ise oma äri püsti panna, see eeldab aga muidugi nii julgust kui ka söakust,” lisab ta.

Arbalans OÜ on Ojamaa sõnul välja töötanud sõbraliku töökeskkonna, mis aitab raamatupidajatel oma aega mõõta, seega saab ettevõte anda õiglase hinnangu töö tulemuste kohta. „Hinnang saadakse ühtlasi selle kohta, kas teenindatav klient maksab õiglast hinda. Ega asjata öelda, et aeg on raha. Kui mõõdad aega, siis on ka rahanumbrid kontrolli all,” selgitab ta. Samuti pakub Arbalans oma meeskonna raamatupidajatele klientide teenindamise võimalust kodukontorites. „Eelduseks on korralik internetiühendus. Klientidega kohtutakse büroodes. Muidugi ei ole keelatud ka büroos kohapeal käia, kuid kohustust ei ole. „Meie kodulehel on kirjas meiega liitujatele esitatud nõudmised, muu hulgas nõutakse eelnevat töökogemust raamatupidaja ametikohal,” lausub ta ja kiirustab lisama, et pigem on see siiski soovituslik, sest kust siis noor, kes alles alustab töörindel, peaks neid kogemusi saama. „Kusagilt tuleb ju alustada!” on Ojamaa kindel.

Noortel jagub tahtmist ja motivatsiooni

Kristina Mägi raamatupidamisbüroost Dmforect OÜ ütleb, et tema büroos on tulevikus kindlasti vajadus uute raamatupidajate järele. „Praegu töötan iseseisvalt ja koormus on täiesti ühe raamatupidaja kanda, aga tulevikus on kindlasti plaanis otsida abiline,” sõnab ta ning lisab, et tema võtaks tööle just ennekõike noore raamatupidaja, kes värskelt kooli lõpetanud. „Arvan, et sellistel noortel on palju tahtmist ja motivatsiooni.”

Mägi soovitab kogemusteta noorele lõpetajale alustada oma teekonda raamatupidajana kogemustega raamatupidaja kõrval, kes suunaks ja vajaduse korral abistaks. „Kogemus on kindlasti väga tähtis sel erialal, sest koolis saadu on baasiks, praktiline pool aga hoopis midagi muud,” lausub ta.

Valivad uusi meeskonnaliikmeid hoolega

RAKO Raamatupidamise Büroo juhataja Karin Zeiger kinnitab, et nii nende ettevõttes kui ka raamatupidamisbüroodes laiemalt valitakse inimesi üldiselt hoolega, sest vastutus on suur. „Tegelikkuses loeb aga enim inimene ise, mitte niivõrd tema vanus. Kõige tähtsam on huvi ja õppimisvõime,” leiab Zeiger. Kindlasti sõltub noorte, n-ö otse koolipingist tulijate palkamine tema sõnul ettevõtte vajadusest ja kindlasti on ka nende ettevõtte valmis noori inimesi palkama. „Kui inimene on hea ning arvutiga sina peal, ei näe ma mingit takistust,” sõnab Zeiger ja lisab, et noortel inimestel ongi arvutioskus üldiselt parem, niisamuti võõrkeeleoskus. Ta lisab, et töökogemus ja haridus koos on mõlemad küll ideaal, kuid reaalsuses on selles valdkonnas „valmis professionaale” harva ja heade töötajate leidmise nimel tuleb olla veidi paindlikum.

Zeigeri sõnul on tihtipeale levinud stereotüüpne profiil „vana hea raamatupidaja”, ent reaalsuses kipuvad sellise tüübi esindajad tihtipeale olema kinni sissejuurdunud lähenemistes ega vaevu niisama lihtsalt uuendustega kaasa minema. „Juba pelgalt selle näite varal ei ole vanus kuigi kriitilise kaaluga,” nendib ta.

Zeiger püüab enda sõnul võtta asju eelarvamusteta. „Raamatupidamine on valdkond, kus praktika on määravaim. On neid, kes pärast teatava kogemuse omandamist saavutavad vilumuse ja iseseisvuvad, kuid on ka neid, kes jäävadki teise käe alla,” teab ta. Zeiger lisab, et kohe kindlasti ei ole mõeldav olla pearaamatupidaja rollis, kui iseseisvust ja otsustamisjulgust jääb puudu. „Pearaamatupidaja on nagu keskastmejuht. Tihtipeale on tal meeskond, tema vastutada on tervik,” sõnab Zeiger.

Noorte puhul jääb Zeigeri sõnul sageli vajaka ka vastutustundest. „Tullakse koolipingist ja arvatakse, et osatakse ja teatakse kõike. Tihti ei mõisteta, et algul on vaja pingutada ja end tõestada,” sõnab ta ning lisab, et nende ettevõttes on olnud nii altminekuid kui ka võite. Selge on see, et võimalusi tuleb ikka anda!

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

Uudised

Tööriistad