Edu kutsemeistrivõistlusel seob erialaga emotsionaalselt

Natalja Lepašina
Raamatupidajate kutsemeistrivõistluste võitja 2016 Natalja Lepašina

Kutseõppekeskused korraldavad igal aastal kutsemeistrivõistlusi, mis innustavad noori jätkama valitud erialal. Raamatupidamise erialal jõudsid tänavu esikolmikusse Natalja Lepašina Narva Kutseõppekeskusest, Marge Arjakas Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist ja Merilin Kaja Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist.

Raamatupidamise eriala kutsemeistrivõistlustel esikohale tulnud Natalia Lepašina lõpetas tänavu kevadel Narva Kutseõppekeskuses raamatupidamise erialal esimese kursuse, õppida jääb tal veel üks aasta. „Teine kursus on kõikide õpilaste jaoks kohustuslik, kui nad tahavad saada kutseharidust,” selgitab Lepašina ja lisab, et nüüdseks on tal olemas raamatupidaja 5. tase ning teine kursus tuleb põhimõtteliselt digitaalne. „No seda mitte täies ulatuses, kuid peamiselt küll. Loodan, et õpetajad mõistavad ja lubavad mul teha vajalikud ülesanded arvuti taga,” sõnab Lepašina.

Matemaatika polnudki ainus lemmik

Neiu sõnul polnud matemaatika kooli ajal kaugeltki mitte tema ainus lemmik, teda võlunud aineid oli märksa enam. „Lemmikute hulgas on lisaks matemaatikale veel geograafia ja kehaline kasvatus,” ütleb Lepašina.

Ettepaneku kutsevõistlustel osaleda tegi talle tema raamatupidamise õpetaja Irina Malkus.Tavaliselt võtavad Lepašina sõnul konkursist osa ainult teise kursuse õpilased, kaks inimest. Õpetajal oli valikus vaid üks kandidaat, ta nägi tüdrukus potentsiaali ning pakkus talle võimalust osaleda. „Mulle pakuti võimalust osa võtta ehk proovida ja vaadata, kuidas see toimub, et siis järgmisel aastal uuesti osaleda ja võita siis juba üks kolmest esimesest kohast,” naerab Lepašina. Ent läks hoopis teisiti.

Kõige keerulisem oli Lepašina sõnul pingeolukorras oma emotsioone kontrollida. „Näiteks esimene pool tundi ei kuulanud mu käed mind ja lausa tudisesid. Aga hiljem hingasin sügavalt sisse ja ütlesin endale: „Rahulikult, sa tead, mida teha, sa jõuad kõik õigel ajal!” Ja ma tegin! Lahendasin võistlusülesanded kõige kiiremini ? kahe tunniga ettenähtud kolmest tunnist,” räägib neiu õhinal ja varjamatu uhkusenoodiga hääles ning jätkab, et teda toetasid võistlusteks ettevalmistusel lähedased inimesed. „See oli minu jaoks suur töö, sest võistlusel oli ülesandeid, mida asume läbi võtma alles teisel kursusel,” räägib Lepašina.

Neiu on kõik oma elu senised suuremad otsused teinud iseseisvalt, seepärast on need teda ka üksjagu õpetanud ja kogemustega karastanud. Tervelt 16 aastat on ta osalenud aktiivselt rahvatantsuansamblis Suveniir. „Selle aja jooksul olen viiel korral osalenud Eesti laulu- ja tantsupeol,” sõnab Lepašina, kes tahaks enda sõnul kindlasti jätkata raamatupidajana. „Praegu jään ma veel turul alla kogemustega raamatupidajatele, samuti töötan praegu natuke erinevas valdkonnas, kuid kavatsen kolida Tallinna ja olen avatud tööpakkumistele. See ei ole reklaam,” naerab Lepašina. Ta toonitab samas, et kindlasti on noorel ja töökogemuseta inimesel oma õpitud erialal alguses raskem tööd leida kui kogenud töötajal. „Kuskil pole otseselt vaja kogemust, oluline on, et sa saad oma tööga hästi hakkama. Aga enamasti nõutakse tööpakkumistes vähemalt kahe-kolmeaastast kogemust. Ma tean, et Euroopas on noorte inimeste hulgas suur töötusemäär,” lausub Lepašina ja loodab, et on siiski olemas tööandjaid, kes annavad võimaluse ka noortele. Ta paneb ette, et valitsus võiks koguni anda sellistele tööandjatele mingi soodustuse sotsiaalmaksu koormuses. „No näiteks 33 protsendi asemel 20 protsenti,” sõnab ta.

Lepašina jätkab õpinguid digitaalselt, mis võimaldab tal aktiivselt tööturul osaleda. „Võimaluste kohta võib öelda, et kõik sõltub meist endist. Kõik on meie kätes. Kui tahad töötada, siis leiad tööd ja saad ka töötada,” ütleb Lepašina ning tundub, et tal on õigus.

Sugulase jälgedes raamatupidamist õppima

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õpilane Merilin Kaja saavutas tänavustel kutsemeistrivõistlustel kolmanda koha. Majanduse vastu oli tal enda sõnul huvi juba põhikoolis ning keskkoolis õppis ta juba majanduskallakuga klassis. „Pärast keskkooli lõpetamist polnud mul tegelikult selge, kuhu peaksin täpselt õppima asuma, ent selles, et see saab olema majandus, ma ei kahelnud,” räägib Kaja. „Valikus olnud õppekavadest köitis mu tähelepanu enim majandusarvestus, tõuke selle valiku puhul andis ka sugulane, kes õppis sama eriala,” meenutab Kaja toonast valikut.

„Kõik läks täpselt nii nagu pidi, ei olnud mingeid viperusi ja kõik sobis laitmatult,” lisab ta.

Matemaatika hinne oli tal enda sõnul põhikooli ajal läbivalt viis, kuid maakoolist linna keskkooli õppima asudes oli alul veidi raske küll. „Kuid hindest neli allapoole asi ei läinud, ja nüüd, kõrgkoolis, on taas hinne viis,” naerab Kaja ja lisab, et numbrid on talle alati meeldinud.

Kajal on jäänud õppida veel üks aasta. „Kohe kooli alguses, esimesel kursusel sain ma väga hea praktikakoha ? olen saanud asendamas käia ja vahepeal tööd teha, ka suveperioodil olen  asendaja. Käin siis, kui on vaja,” räägib ta rõõmsa enesekindlusega. Ta usub, et võiks soovi korral selles ettevõttes ka jätkata, sest ettevõte on tore ja kõik on hea. „No päris täpselt nad praegu veel ei tea, ootavad ära, kuni kool lõpetatud on,” avaldab ta.

Enne keskkooli ei olnud matemaatika Kaja jaoks absoluutne lemmik – teda võlusid veel kirjandus ja eesti keel, kuid keskkoolis loksus kõik iseenesest paika.

Teist ja kolmandat kohta lahutasid vaid nüansid

See, et kutsemeistrivõistlustel saab osaleda ning et see võimalus avaneb teisel kursusel, oli talle juba kooli algusest peale teada. Kutsemeistrivõistlustele soovitas tal minna juba varem LVRKK õppejõud Malle Kasearu. Hiljem korraldati ka koolisisene võistlus, kus selgitati välja kaks parimat, kes saadeti edasi kutsevõistlusele, nende seas ka tema. „Kutsevõistluse tulemusi kuuldes olin positiivselt üllatunud, kuna konkurents oli väga tugev ja tulemused suhteliselt tasavägised. Näiteks minu ja teise koha punktid olid täpselt samad ning kohtade väljakuulutamisel said otsustavaks kõik väiksemadki pisiasjad,” selgitab ta. „Tulemusega olin muidugi väga rahul,” lisab ta kiirelt.

Enne võistlusi tuli lugeda ikka virnade viisi materjale ja lahendada hulganisti ülesandeid. „Tööd oli palju, mis selleks pidi tegema,” poetab Kaja.

Koolist anti kindlad materjalid, mis pidi läbi töötama, kokku kulus sellele Kaja hinnangul ligikaudu kuu. „Kui mõnes ülesandes tuli viga sisse, pusisime ikka väga kaua, enne kui sotti saime,” meenutab ta.

Kõige raskem oli Kaja hinnangul võistlusel n-ö nipikohtadest arusaamine. „Sellel aastal oli rahavoogude aruande ülesandes sees nipikas, mida ükski võistleja tähele ei pannud. Ülesanded ise olid jõukohased ja otseselt raskusi ei valmistanud, tähtis oli iga ülesanne mõttega läbi lugeda, et saada täpselt aru, mida ülesande koostaja lahendusena ootab,” selgitab Kaja, kelle sõnul pole tal kindlat hobi, millega pidevalt tegeleda, kuid ta loeb palju raamatuid, sõidab ratta või rulluiskudega ning kuna elab maal, siis on ka kodus askeldamist küllaga. „Hindan väga aega oma lähedaste ja sõpradega. Mulle meeldivad äkkideed ja spontaansed tegevused, kuna aeg on näidanud, et nende kaudu tulevad kõige toredamad ja meeldejäävamad kogemused ning mälestused,” teab ta.

Tüdruku vanemad on talle õpetanud, et elus ei tule miski kergelt kätte ning kui tahad midagi saavutada, pead selleks vaeva nägema. Ja seda on ta ka teinud.

Kaja teab, et sisetunnet peab alati usaldama. „Seda eirates olen nii mõnegi vale otsuse teinud,” lausub ta. Samuti tuleb julgeda võtta riske. „Kurnav on jäädagi kordama peas küsimust, et mis siis, kui? Tuleb proovida ? kui põrud, saad kogemuse võrra rikkamaks, kui mitte, saadab sind edu,” räägib ta. Veel teab ta, et kaugeltki mitte kõiki ei saa a priori usaldada – kindlasti tuleks anda kõigile võimalus näidata, millised nad on, aga lõpuni välja alguses ja inimest süvitsi tundmata usaldada ei saa. „Tuleb õppida ennast usaldama, kuna vaid ise tead, mis sulle on parim,” lausub Kaja.

Ta usub, et tema sõbrad ja koolikaaslased kirjeldaksid teda kui sõbralikku ja head kuulajat ning suhteliselt avatud inimest. „Kursusekaaslastega on meil läbisaamine väga hea, kuna meil on ühised huvid ja eesmärgid,” lisab ta.

Usub, et kutsevõistlusel saavutatust on tulevikus kasu

Kaja ütluse kohaselt ei ole ta veel reaalseid tööpakkumisi saanud, ent usub, et kutsevõistlusel saavutatud edu ja kutsetunnistuse omamine aitab kindlasti tulevikus sellele kaasa. „Kutsetunnistus annab nii tööandjale kui ka endale suurema kindlustunde teadmiste tasemest,” leiab ta.

Kaja sõnul ei ole noortel erialast tööd just lihtne leida, kuna otsitakse tavaliselt suure kogemustepagasiga töötajat, aga äsja kooli lõpetanul selline kogemus veel puudub. „On raske reaalset töökogemust omandada, kui selleks võimalust ei anta. Praktika aitab küll koolis õpitut kinnistada ja annab kogemust juurde, kuid tihti ei ole see piisav, et tööturul läbi lüüa,” teab ta. Noortele peaks Kaja sõnul antama võimalus ennast tõestada, kuna nad on võimelised kiiresti kohanema uute olukordadega ja tahavad ennast proovile panna ning anda oma panuse ettevõtte tegevusse. „Mina näiteks olen oma praktikakohaga väga rahul, kuna ettevõte asub suhteliselt ligidal, meeskond on tore ning raamatupidaja laseb mul alati võimalikult palju erinevaid asju ise teha. Aeg-ajalt käin ka praktikaväliselt raamatupidajat asendamas,” jätkab ta. „Aga kursusekaaslastega sel teemal rääkides on selgunud, et suhteliselt raske on just väiksemas piirkonnas endale sobivat praktikakohta leida. Tihti on ka antud ülesanded praktikal suhteliselt piiratud – praktikandil lastakse korrastada arhiivi ja eemalt tutvuda, kuidas ettevõttes raamatupidamine korraldatud on, kuid endal reaalselt midagi läbi teha ei lasta,” avaldab ta.

Piirkonniti olevat see olukord muidugi erinev. „Näiteks Tallinnas, kus on palju rohkem ettevõtteid, on kergem endale leida nii sobiv praktika- kui ka töökoht,” märgib Kaja.

Praeguse seisuga on Kaja plaaninud kooli ära lõpetada ning suunduda tööturule. „Mida varem sobiva töökoha leian, seda parem. Eriti hea oleks töökoht juba kooli kõrvalt leida. Kunagi on kindlasti plaanis ka magistriõppesse suunduda, aga eks siis paistab, kuhu ja mida,” sõnab ta.

Raamatupidaja stereotüüp on muutumas

Kaja hinnangul ei ole tänapäeva raamatupidaja kindlasti enam range ja üdini ametlik proua, kes istub vaikselt üksi oma laua taga. „Üha rohkem huvituvad sellest erialast ka noored. Praegusel ajal ma kirjeldaksin raamatupidajat kui isikut, kes on nõuandja oma kolleegidele ja ettevõtte klientidele, tal on suur teadmistepagas ja lai silmaring. Kui tihti peetakse raamatupidajaid vaikseteks ja tagasihoidlikeks, siis tegelikult on raamatupidaja erialal hea suhtlusoskus väga tähtis,” räägib Kaja.

Raamatupidajal lasub Kaja sõnul suur vastutus, ta peab tagama, et kogu ettevõtte raamatupidamine oleks korraldatud nõuete ja seaduste kohaselt. „Raamatupidaja peab olema loogilise mõtlemisega ning suutma kohaneda ühiskonnas toimuvate muutustega. Üha enam nõutakse, et peale kõrghariduse ja töökogemuse oleks raamatupidajal ka võõrkeelte (inglise/vene) oskus,” teab ta.

Raamatupidajaks olukorra sunnil

Marge Arjakas Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist tuli võistlusel teisele kohale. Tema ei olnud enda sõnul varem raamatupidamisest kui erialast otseselt unistanud ega seda ise valinud. „Olin sunnitud sellega tegelema hakkama, kui abikaasa asutas perefirma,” räägib Arjakas, kes läbis algkursused ja õppis ise töö käigus. „Algus oli raske, kohati võiks öelda, et isegi läbi pisarate, ja võtsin seda vaid kohustusena. Seda perefirmat nüüdseks enam polegi, aga pakuti tööd raamatupidajana mujal, nii olengi jätkanud,” ütleb ta.

Ent ajapikku hakkas töö talle järjest enam meeldima ning pärast töötuks jäämist ja vahepeal teisele tööle asumist sai naine aru, et nautis raamatupidaja tööd ja soovis sellele erialale tagasi. „Edasiõppimisele olin varemgi pealiskaudselt mõelnud, aga ei näinud selleks võimalust ? kasvatasin-koolitasin üksi lapsi ja enamat lihtsalt ei jaksanud, samuti oli keskkoolist palju aega möödas ning seega uuesti kooli sisseastumiseks eksamite-katsete tegemine näis üsna lootusetu,” räägib Arjakas. Ent vahepealne töötu staatuse kogemine majanduskriisi lõpuajal ning uuesti meelepärase, raamatupidamistöö leidmine tekitasid temas motivatsiooni ikkagi uuesti õppima asuda. „Tundsin, et enam mitte lihtsalt kursustele, vaid kooli,” meenutab ta.

Õppima 49-aastaselt

Leiduski sobiv kool töö kõrvalt õppimiseks, tööandja võimaldas õppesessioonidel käimist ning nii asus Arjakas õppima Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli 2014. aastal, ja seda 49-aastasena. „Muide, mu ema jäi pensionile 50-aastaselt, kuid ajad ju muutuvad,” poetab ta. Praeguseks naudib Arjakas oma tööd raamatupidajana St Peterburgi hotellis (RT Hotellid OÜ).

Arjakas lõpetas Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli 2016. aasta juunis, õppeaeg kokku oli kaks aastat. Keskkoolis õppis Arjakas matemaatika-füüsika eriklassis (C. R. Jakobsoni nim Viljandi 1. keskkool). „Sinnagi sattusin juhuslikult, ise ei astunud sinna klassi, olin selleks liiga tagasihoidlik, aga õpetajad tõstsid mu dokumendid enne 1. septembrit ringi, ja ma olen neile selle eest väga tänulik,” meenutab hakkaja naine.

Ka Arjakas kuulis kutsevõistlustest erialaõpetajalt. „Töö kõrvalt õppides võistlusteks eraldi valmistuda ma ei jõudnud. Tulemuste suhtes suuri ootusi polnud samuti, osalevad ju selle eriala kõigi koolide parimad,” poetab ta tagasihoidlikult. Aga uudishimu oma  teadmisi pingeolukorras teistega võrrelda oli suur. „Viimaseks jääda ei tahtnud, aga koht esikolmikus oli tõeline üllatus – ja no muidugi väga meeldiv,” naerab ta.

Ülesanded polnud tema jaoks rasked ? kõik koolis õpitud teemad. „Nüansid olid muidugi erinevad, nagu elus ikka,” lisab ta. „Aega midagi välja mõelda polnud, ainult kirjutasin, kirjutasin, kirjutasin,” meenutab ta. „Kaotasin punkte viimases ülesandes just ajalimiidi lõppemise tõttu ? olen rahulikuma loomuga ja seega oligi kõige raskem võistluse ajal tempot hoida. Küllap määraski ajalimiit võistluste tulemused,” leiab ta.

Arjakas kirjeldab oma perekonda kui hoolivat, ühtehoidvat, abivalmis ja töökat. „Pere on meile oluline, koos saame hakkama ja lihtsalt on hea. Elus ettetulevad raskused püüame koos lahendada ja mõelda positiivselt. Kurjale kurjaga ei vasta, see muserdaks vaid iseennast,” teab Arjakas.

Pärast võistlust on Arjakase sõnul talle küll mõni tööpakkumine tulnud, kuid ise pole otsinud. „Pärast kutsevõistlust jätkus veel kool ja tööalastest muutustest pole olnud mahti mõeldagi, praegu jätkan ikka oma endisel töökohal,” sõnab ta naerdes. 

Sügisest ootab Arjakast taas koolipink ? ta jätkab õpinguid Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis majandusarvestuse erialal. „Sedapuhku siis eesmärgiks rakenduskõrgharidus. Ikka töö kõrvalt, mis ei saa kindlasti kerge olema, aga ma väga tahan selle läbi teha,” kinnitab söakas naine ning lisab, et on tänulik senisele koolile, et sai võimaluse õppida ja kuhjaga motivatsiooni jätkata. „Tänan ka tööandjat paindliku tööaja võimaldamise eest,” sõnab ta ja mainib, et lähiajal ootab teda veel ees tööandja tunnustusena kingitud puhkusereis. „Kasvõi palmi alla,” poetab ta tagasihoidliku, ent südamest tuleva naeratusega.

Kommentaar

Irene Janter, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool

majandusarvestuse juhtõpetaja

Noorte kutsemeistrivõistlusi koordineerib Eestis aastast 2006 SA Innove, et panna kutseõppurid omavahel mõõtu võtma. Võistlustel loeb kiirus, täpsus ja oskus teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada. Nagu igal kevadel, toimusid ka tänavu 14. aprillil raamatupidaja 2016 kutsevõistlused.

Iga vastavat eriala õpetav kool sai võistlema saata kaks inimest, kes oma koolis olid häid tulemusi näidanud. Sageli korraldati valiku tegemiseks eelnevalt koolisisesed võistlused.

Võistlejatel tuli vastata valikvastustega testile ja lahendada ülesanded, milleks oli aega kokku kolm tundi. Võistluse võitsid loomulikult parimad.

Suureks innustajaks noortele oli Eesti Raamatupidajate Kogu väljapandud auhind: kõik kolm võidukohta said raamatupidaja 5. taseme kutsetunnistuse, mis on lisaboonuseks tööturul.

Raamatupidajate õpetajana on mul öelda ainult seda, et lausa rõõm on juhendada ja õpetada selliseid inimesi nagu Marge, kellel on läbimõeldud otsus asuda eriala õppima ning kes teevad selleks tööd, et oma eesmärki saavutada.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad