Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ümbrikupalgast ja töötaja vastutusest
Valdavas osas kõneldakse ümbrikupalga negatiivsest mõjust ettevõtjate poolt vaadatuna, ümbrikupalga vastuvõtmisel tekkiv töötaja vastutus on jäänud tahaplaanile. Millega siis riskib ümbrikupalga vastuvõtja?
Kuigi Maksu – ja Tolliamet on teinud aastate jooksul aktiivset teavituskampaaniat ümbrikupalga negatiivsete tagajärgede kohta, on viimasel ajal sel teemal tulisemalt arutlenud avalikkuse ees just ettevõtjad.
Maksu- ja Tolliameti andmetel on töötamise registri loomise järgselt deklareerinud 2015. aastal esmakordselt töötasu 20 000 inimest, kes varasemalt ei olnud sissetulekut deklareerinud ning riigi maksutulu suurenes 10,25 miljoni euro võrra.[1] Kuigi statistiliselt on ümbrikupalga maksmine vähenenud, on probleem jätkuvalt aktuaalne.
Valdavas osas kõneldakse ümbrikupalga negatiivsest mõjust ettevõtjate poolt vaadatuna konkurentsile ning töötajate vaatenurgast sotsiaalsetele tagatistele ja hüvedele. Maksuhaldur viib maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks läbi menetluse tavaliselt ettevõtja suhtes. Ümbrikupalga vastuvõtmisel tekkiv töötaja vastutus on jäänud tahaplaanile.
Töölepingu seadusest ja maksuseadustest tulenevalt on tööandjal kohustus kinni pidada kõik tasumisele kuuluvad maksud, mistõttu võib jääda ekslik mulje, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel ei kaasnegi töötajale vahetuid negatiivseid tagajärgi.
Ümbrikupalga maksmine ei vabasta palgasaajaid ehk töötajaid tulumaksu tasumisest.
Seaduse järgi vastutavad ümbrikupalga teadliku vastuvõtmise korral nii töötaja kui ka tööandja solidaarselt tekkinud tulumaksukohustuse osas. Tulumaksuseaduse järgi maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
Füüsilised isikud on kohustatud oma tulu deklareerima igal kalendriaastal hiljemalt 31. märtsil. Maksuhaldurile esitatav tuludeklaratsioon peab kajastama õigeid andmeid. Kuigi paljude füüsiliste isikute tuludeklaratsioonid on e-maksuametis juba eeltäidetud, ei vabasta see isikut seadusest tulenevast kohustusest deklareerida õigeid andmeid. Isegi kui töötaja saab töötasu viisil, et tööandja jätab maksud deklareerimata, lasub töötajal kohustus andmed enda tuludeklaratsioonil õigesti deklareerida. Kui tööandja on jätnud tulumaksu tasumata, siis on töötaja kohustatud tasuma tööandja tasumata jäetud tulumaksu summa.
Seega peab ümbrikupalga saaja arvestama, et teatud juhtudel võib tal endal tekkida kohustus tulumaksu tasumiseks. Töötajal võib ühe kuu lõikes tasumisele kuuluv tulumaksusumma tunduda väiksena, kuid 12 kuu lõikes enam ilmselt mitte.
Lisaks tuleb töötajal arvestada, et kui ta otsustab Maksu- ja Tolliametile ebaõigeid andmeid esitada, siis rikub ta maksukorralduse seadusest tulenevaid kohustusi esitada õigeid andmeid. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine on väärtegu, mille toimepanemise korral võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (ehk kuni 1200 eurot).
Seega toob ümbrikupalga vastuvõtmine töötaja jaoks kaasa tulumaksu tasumise riski ja ebaõige tuludeklaratsiooni esitamine rahatrahvi määramise riski.
Lahendused töötaja jaoks, kui tööandja soovib töötasult riiklikud maksud maksmata jätta
Hetkel kuum
Esmajärjekorras tuleks töötajal kontrollida töölepingut (milline on palk, kes tasub maksud). Suulise töölepingu korral tasub tingimused üle täpsustada e-kirja teel.
Töötajal tasub kontrollida e-maksuameti kaudu tema töötasult makstavate maksude deklareerimist ja tasumist. Juhul kui töötaja avastab, et hoolimata meeldetuletustest ei tasu tööandja tema töötasult riiklikke makse, võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda.
Sageli esitavad töötajad ise tööandjale ettepaneku ümbrikupalga tasumiseks. Sel juhul saab tööandja keeldumist põhjendades välja tuua ka töötaja enda riskid ja vastutuse.
Ümbrikupalkade maksmise lõpetamine eeldab nii töötajate kui ka tööandjate koostööd. Kuigi maksuhaldur teeb teavituskampaaniaid, on maksuvaba töötasuga nõustumise põhjuseks enamjaolt töötajate puudulik informeeritus ümbrikupalkadega kaasnevast vastutusest. Võimalike ohtude ja karistuste teadvustamine aitab ehk muuta ka töötajate otsuseid ümbrikupalga vastuvõtmise osas.
Autor: Epp Lumiste, advokaadibüroo LEADELL Pilv vandeadvokaat Häli Jürimäe, advokaadibüroo LEADELL Pilv vandeadvokaat
Enimloetud
2
3
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
4
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele