21. juuli 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vautšerite maksustamise uus direktiiv 2016/1065

Foto: pixabay.com
Vautšerite maksustamisest on Euroopa Liidus räägitud juba ligi kümme aastat. Kuna liikmesriigiti on praktika küllaltki erinev, siis on Euroopa Liidu Nõukogu püüdnud vautšerite käibemaksuga maksustamist Euroopa Liidus ühtmoodi reguleerida. See pikk protsess on jõudnud nüüd omamoodi finišisse või vähemalt vahefinišisse.

Vastuvõetud direktiiviga reguleeritakse edaspidi ainult selliseid vautšereid, mis lunastatakse selleks, et kaupu või teenuseid saada/tarbida. Välja jäetakse vautšerid, mis annavad omanikule õiguse allahindlusele, kuid ei anna õigust selliseid kaupu ja teenuseid saada. Vautšereid käsitlevad sätted ei tohiks kaasa tuua muudatusi sõidupiletite, kino- ja muuseumipiletite, postmarkide või muu sarnase käibemaksuga maksustamises. Direktiivi eesmärk on sätestada, mis on vautšer ja kuidas seda eristada makseinstrumentidest. Samuti tuleb eristada eri liiki vautšereid: direktiivis eristatakse ühe- ja mitmeotstarbelist vautšerit.

Vautšer on direktiivi mõistes instrument, mille puhul on kohustus see vastu võtta tasuna või osana tasust tarnitavate kaupade või osutatavate teenuste eest ning mille puhul tarnimisele kuuluvad kaubad või osutamisele kuuluvad teenused või nende potentsiaalsete tarnijate või osutajate isikud on märgitud kas instrumendil endal või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise instrumendi kasutamise tingimustes.

Siit tekib kohe küsimus, kas Eestis laialt kasutusel olevad erinevad kinkekaardid on selle direktiivi mõistes vautšerid. Praeguse sõnastuse kohaselt pigem mitte, tavalistel kinkekaartidel (näiteks raamatukaupluse kinkekaart) ei ole reeglina peale kirjutatud, mida selle eest soetada saab, ja veel vähem on need nimelised. Meil on tavaliselt tegemist kaupluse või kauplusteketi kinkekaardiga ning selle omanik vaatab ja otsustab ise, kas ja millal ta selle realiseerib. Ilmselt saabub täpsem selgus siis, kui rahandusministeerium uue direktiiv Eesti siseriiklikku õigusesse integreerib.

Üheotstarbeline vautšer on vautšer, mille puhul vautšeriga seotud kaupade tarnimise või teenuste osutamise koht ja nendelt kaupadelt või teenustelt sisse nõutav käibemaks on vautšeri väljastamise ajal teada. Näitena võib siin tuua näiteks riidepoe tähtajalist kinkekaarti. Riidepoes müüakse ainult riideid ja riided on Eestis kõik 20% käibemaksuga maksustatud. Vautšerit saab lunastada ainult selles kaupluses teatud aja jooksul.

Mitmeotstarbeline vautšer on muu vautšer kui üheotstarbeline vautšer. Siin võib näitena tuua raamatukaupluse kinkekaardi. Raamatupoes müüakse meil nii 20% kui ka 9% maksumääraga kaupu. Seega kinkekaardi väljastamisel ei ole teada, millist kaupa selle omanik kunagi lunastab, ja seega pole teada, millise käibemaksumääraga see kaup saab hiljem maksustatud. 

Kui põhitehinguks oleva kaupade tarnimise või teenuste osutamise käibemaksukäsitluse saab kindlalt määratleda juba üheotstarbelise vautšeri väljastamisel, tuleks käibemaks sisse nõuda üheotstarbelise vautšeri igal üleandmisel, sealhulgas selle väljastamisel. Kaupade tegelikku üleandmist või teenuste tegelikku osutamist üheotstarbelise vautšeri eest ei tohiks käsitada sõltumatu tehinguna. Mitmeotstarbeliste vautšerite puhul on vaja selgitada, et käibemaks tuleks sisse nõuda vautšeriga seotud kaupade tarnimise või teenuste osutamise ajal. Seda arvesse võttes ei peaks mitmeotstarbeliste vautšerite eelneva üleandmise suhtes käibemaksu kohaldama.

Kui üheotstarbeliste vautšerite väljastajaks või turustajaks on teise isiku nimel tegutsev maksukohustuslane, ei tuleks seda maksukohustuslast käsitada põhitehingus osalejana. Käibemaksuga tuleks maksustada üksnes vahendusteenus või eraldi osutatavad teenused nagu turustus- või müügiedendusteenused. Seega kui maksukohustuslane, kes ei tegutse enda nimel, saab vautšeri üleandmisel eraldi tasu, peaks nimetatud tasu olema maksustatav vastavalt tavapärasele käibemaksukorrale.

Üheotstarbelise vautšeri iga üleandmist enda nimel tegutseva maksukohustuslase poolt käsitatakse vautšeriga seotud kaupade tarnimise või teenuste osutamisena. Ehk siis teiste sõnadega see on igal üleandmisel käive. Kaupade tegelikku üleandmist või teenuste tegelikku osutamist üheotstarbelise vautšeri eest ei käsitata sõltumatu tehinguna, mis tähendab, et kaupade üleandmine või teenuse osutamine ei ole enam siis käive, sest enne on juba vautšeri igakordne üleandmine maksustatud.

Kaupade tegelik üleandmine või teenuste tegelik osutamine mitmeotstarbelise vautšeri eest, mille kaubatarnija või teenuseosutaja võtab vastu tasuna või osana tasust, maksustatakse käibemaksuga, samas kui kõnealuse mitmeotstarbelise vautšeri kõiki eelnevaid üleandmisi käibemaksuga ei maksustata.

Tähelepanu vääriv mõte direktiivis on see, et uut direktiivi ei kohaldata olukordades, kus lõpptarbija ei lunasta mitmeotstarbelist vautšerit selle kehtivusaja jooksul, ning sellise vautšeri eest saadud tasu jääb müüjale. Ehk siis kui ostetakse mitmeotstarbeline vautšer ja seda ei lunastatagi kunagi, siis ei ole vautšeri eest makstud raha käive.

Ei julge väita, et uue direktiivi vastuvõtmisega kõik vautšerite maksustamise probleemid imeväel kaovad, aga vähemalt mingi selgus on saabunud. Kindlasti jäävad üles veel küsimused, mis saab siis, kui ka näiteks üheotstarbelist vautšerit ei realiseerita kunagi. Käive on müügi hetkel deklareeritud ja ka makstud, aga hiljem kaupa või teenust ei tarbita.

Järgmine samm on nüüd see, et liikmesriigid peavad direktiivi vastavad sätted oma siseriiklikku õigusesse integreerima hiljemalt 31.12.2018 ja hakkama neid rakendama alates 2019. aasta esimesest jaanuarist.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700