Kasulikud finantslahendused kaubavahetuses Hiinaga

Rainer Änilane
Rainer Änilane ja Annika Virolainen Danske Bankist tutvustavad finantslahendusi ...

Hiina on tõusnud maailma suurimaks eksportriigiks ning ka Eesti kaubavahetus Hiinaga kasvab. Ettevõtjatel on viimane aeg otsida kaubavahetustehingutes täiendavaid võimalusi tulude suurendamiseks ja hakata aktiivsemalt kasutama Hiina jüaani.

Aastaid 10% ja enamgi majanduskasvu näidanud Hiina on paisunud maailmas suuruselt teiseks majanduseks Ameerika Ühendriikide järel. Eri hinnangute kohaselt võib Hiina liidrikoha haarata 20?30 aasta pärast. Eeltoodust lähtuvalt võib üsna loogilisena näha ka Hiina rolli kasvu üleilmses kaubavahetuses. Hiina on tõusnud maailma suurimaks eksportriigiks ning importijana hoiab Ameerika Ühendriikide järel teist kohta.

Eesti kaubavahetus Hiinaga on samuti aastate jooksul soliidselt kasvanud. Domineeriv on olnud aga just import. 2015. aastal imporditi Hiinast Eestisse 519 miljoni euro väärtuses kaupu ning eksporditi Eestist Hiinasse 136 miljoni euro väärtuses kaupu. Ehk siis vastavalt ligi 4% Eesti impordist ja veidi üle 1% ekspordist on seotud Hiinaga.

Hiinaga seotud kaubavahetuse kasvades on üha enam ettevõtteid otsimas optimaalseid finantslahendusi riskide maandamiseks ja suurema kuluefektiivsuse saavutamiseks. Alljärgnevalt on toodud mõned olulisemad elemendid, mis aitaksid seda saavutada.

Valuuta

Üsnagi suur osa kaubavahetusest Hiinaga toimub peamiselt USA dollarites, mis tähendab aga euroalal tegutsevale ettevõtjale lisakulusid. Vähemal määral kasutatakse ka eurosid. Alternatiiviks oleks aga näiteks Hiina jüaan, mille kasutamine võib läbirääkimiste käigus tuua lauale kas paremad maksetingimused või tehingu hinna. Rahaline võit võib küündida isegi kuni 5 protsendini. Hiina jüaani kasutamisega on suurem potentsiaal saada paremaid tingimusi, kuivõrd Hiina tehingupartneril jääb ära vajadus konverteerimiste ja valuutariski halduse järele. Samuti võib Hiina jüaani kasutamine avardada Eesti ettevõtjatele partnerite ringi, kellega Hiinas äri teha. Nimelt mitte kõigil Hiina ettevõtetel ei pruugi olla lihtne või optimaalne tekitada endale välisvaluutades arveldamise võimekus. Lisaks on Eesti ja Hiina intressikeskkonnad väga erinevad. Kui Euroopa Keskpanga ekspansiivse rahapoliitika tulemusena on eurotsoonis rahaturuintressimäärad negatiivsed, siis Hiinas küündivad need 2-3 protsendini. Kui veel võtta arvesse riskimarginaale, siis on Hiina laenuressursi intressitase Hiina ettevõtja jaoks mitu korda kõrgem kui Eestis.

Rääkides Hiina jüaanist, tuleb kindlasti eristada Mandri-Hiina jüaani (CNY) ja offshore Hiina jüaani (CNH – viide Hongkongis kaubeldavale jüaanile, sest enamik üleilmsest käibest tehakse Hongkongis).

Kuna Hiina Rahvavabariik rakendab kontrolle ja piiranguid kapitali liikumisele, siis ei ole Mandri-Hiina jüaanidega võimalik nii vabalt opereerida nagu näiteks euro või dollariga. Mandri-Hiina jüaani on võimalik kasutada vaid kaubandussuhetes Hiina partneritega. Offshore Hiina jüaani puhul on seevastu võimalused märksa avaramad, rahvusvahelisemad ja paindlikumad. Lisaks konverteerimistele ja välismaksetele Hiinaga saab nimetatud valuutat kasutada tehinguvaluutana ka väljaspool Hiinat asuvate osapooltega. Samuti on võimalikud deposiidid, võlakirjainvesteeringud ja valuutariski maanduse lahendused.

Kumba Hiina jüaani kasutada?

Kui näiteks Eesti importijal tuleb kauba eest kohe tasuda Hiina jüaanides, siis olulist vahet Mandri-Hiina ja offshore Hiina jüaanide vahel praegu ei ole, sest mõlema valuuta kurss on suhteliselt sarnane. Ajalukku vaadates on aga näha, et see ei ole alati nii olnud ja kursside erinevus on küündinud isegi 1-2 protsendini ühe või teise kasuks. Importija seisukohalt on sellises olukorras mõttekas soetada just odavamat valuutat. Pärast 2015. aasta täiendavaid valuutareforme ning otsust arvata Hiina jüaan rahvusvahelise valuutafondi (IMF) arveldusühiku SDR (Special Drawing Right) valuutakorvi koosseisu alates 2016. aasta oktoobrist võib pigem oodata, et tulevikus hoitakse mõlema jüaani kursid üsna lähestikku. Kuna seni kuulusid IMF-i valuutakorvi üksnes USA dollar, euro, Suurbritannia naelsterling ja Jaapani jeen, annab valuutakorvi laienemine Hiina jüaanile ehk renminbi’le uue staatuse. Samas ei saa välistada, et näiteks Mandri-Hiina jüaani odavnemisootuste ja surve taustal hakkab offshore Hiina jüaan taas ühel hetkel atraktiivsemalt ja odavamalt kauplema.

Teine aspekt valuuta valikul on seotud maksetähtaegade ja intressikulu optimeerimisega. Maksetähtaegade kontekstis on importija jaoks selge eelis offshore Hiina jüaanil. Näiteks kui importija lepib tarnijaga kokku kolmekuises maksetähtajas ja sellega kaasnevalt sõlmib pangaga valuutaostu tulevikutehingu1, mille arveldamine (CNH ost/EUR müük) toimub alles kolme kuu pärast, on importija ühelt poolt end ära kaitsnud valuutakursi negatiivsete arengute vastu ning teisalt saavutanud madalama jüaani soetushinna.

Euro intressidest kõrgemad Hiina jüaani intressid töötavad jüaani ostul nimelt importija kasuks ning olenevalt summast võib praegusi turutasemeid arvestades importija võit kolmekuise tehingu puhul küündida kuni poole protsendini. Aastase tähtaja puhul võib see aga väljenduda isegi kuni kolmeprotsendilises kursivõidus. Nii pikka maksetähtaega pole tõenäoliselt võimalik saavutada, ent vajadus sellise valuuta tulevikutehingu järele võib tekkida näiteks lepingust, mille puhul hinnas lepitakse kokku täna, kuid tarned ja neile järgnevad maksed toimuvad näiteks kolmekuise intervalliga järgneva aasta jooksul.

Makseviis

Ettevõtjal on valida erinevate riskide maandamis- ja finantseerimisinstrumentide vahel: krediidikindlustus, faktooring, dokumentaalmaksed, pangalaenud, garantiid jm. Missugust varianti kasutada aga näiteks väliskaubandustehingute korral Hiinaga?

Erinevalt paljudest teistest riikidest toetab Hiina seadusandlus akreditiivide2 kasutamist. Seetõttu on väliskaubandustehingute puhul Hiinaga levinuimaks arveldusmeetodiks just akreditiivid. Akreditiive reguleerivad rahvusvahelised reeglid „ICC Uniform Customs and Practice for Documentary Credits”, mida Hiina pankurid ja kohus on aktsepteerinud ja mis praktikas on järgitavad. Eeltoodust tulenevalt toimib akreditiividega arveldamine Hiinaga ühtsetel alustel ja arusaamadel ning ettemaksu tegemisele tasuks alati eelistada akreditiivide kasutamist.

Kuna pangad kontrollivad kogu akreditiivitehingut ja dokumentide liikumist algusest lõpuni, maandab see instrument mõlema tehingu osapoole, sh nii Hiina kui ka Eesti ettevõtjate riske. Peamised eelised ostja jaoks on ettemaksest tulenevate riskide vältimine, võimalus määrata täpselt kauba tarneaega ja hinda, paindlikum rahavoo planeerimine ning kaubakrediidi võimalus. Tihtipeale võimaldab just akreditiivi kasutamine saada Hiina tarnijalt pikemat maksetähtaega, kuna akreditiiviga konverteerub tundmatu Eesti ostja makserisk euroalal tegutseva usaldusväärse panga makseriskiks.

Müüja eelisteks on akreditiivi korral eelkõige ostja maksevõime ja -distsipliiniga seotud riskide vältimine, tarneriskide maandamine, ostja asukohamaa poliitiliste riskide vältimise võimalus ja paindlikum rahavoo planeerimine.

Protsessi iseloomustab alljärgnev näide:

1. Eesti ettevõtte (kauba ostja) taotlusel avab Eestis tegutsev pank Hiina tarnija kasuks jüaanides akreditiivi maksetähtajaga 30 päeva arvestatuna transpordidokumendi kuupäevast.

2. Eesti ettevõte lepib oma pangaga kokku jüaanide ostmise tulevikutehingu näol. Kuivõrd eeldatakse, et tarnija saadab kauba teele kümme päeva pärast akreditiivi avamist, siis jüaane on reaalselt makseks vaja umbes 40 päeva pärast ja nii määratakse valuutaostu tulevikutehingu arvelduspäevaks 40 päeva pärast saabuv kuupäev. Valuuta ostutehingu saaks teostada ka tavakonverteerimisena lepingute sõlmimise ajal või vahetult enne maksetähtaega. Esimesel juhul tähendaks see, et teatud osa ettevõtte likviidsust pannakse Hiina jüaanide alla pikaks ajaks kinni. Teisel juhul tähendaks see seda, et ettevõte jätab end avatuks valuutariski kõikumistele.

3. Hiina tarnija lähetab kaubad teele viis päeva eeldatust varem ja esitab akreditiivis nõutud dokumendid oma panka. Kaubaarve esitatakse Hiina jüaanides.Kuivõrd maksepäev nihkub eelneva tõttu viis päeva varasemaks, siis on vaja ka valuuta ostmise arvelduspäev tuua varasemaks. Seda on võimalik teha valuuta-SWAP-iga3.

4. Avatud akreditiivi alusel lähetab Hiina pank kauba dokumendid ostja valitud Eestis tegutsevasse panka väljamaksmiseks. Kui dokumendid vastavad akreditiivis tingimustele, kohustub ostja pank maksetähtajal krediteerima müüja panka akreditiivi dokumentides kokkulepitud väärtuses ja valuutas.

5. Kauba ostja saab akreditiivi avanud pangast enda valdusesse dokumendid, mille alusel antakse kaup ostjale kätte.

6. 35 päeva pärast akreditiivi avamist teostatakse pangas varem kokkulepitud jüaanide ostutehing, pank debiteerib ostja kontot akreditiivi summas eurodes ning teeb makse Hiina jüaanides müüja panga kasuks.

7. Müüja pank krediteerib müüja kontot jüaanides ja müügitehing on sellega lõppenud.

Tehingu kokkuvõttes on Eestis tegutsev ostja saanud kätte Hiinast imporditud kauba, tasudes Hiina jüaanides ning optimeerides nii tehingu, valuuta- kui ka intressiriske.

Eeltoodu on vaid üks näide ja see ei pruugi kõigile ettevõtjatele või tehingu osapooltele ühtviisi sobida. Parima lahenduse leidmiseks tuleb vaadata iga konkreetse ettevõtte tegevust tervikuna. Parim tulemus saadakse eelkõige ettevõtte ja panga koostöös.

 

Valuuta tulevikutehing ehk valuuta-forward (ingl FX forward outright) on valuutavahetustehing, kus tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus konkreetsel kuupäeval toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav vahetuskurss.

2 Akreditiiv (ingl documentary credit, letter of credit) on ostja panga kohustus teha makse müüja kasuks, juhul kui viimane esitab akreditiivis nõutud dokumendid akreditiivi tingimustes sätestatud aja jooksul.

3 Valuuta-SWAP on tehing, mis kombineerib valuuta hetketehingu ja forward-tehingu. Kindla valuutakoguse puhul lepitakse ühtaegu kokku nii peatselt toimuvas ostutehingus kui ka hiljem tuleviku müügitehingus.

 

 

Osale arutelus

  • Rainer Änilane, Danske Bank AS Eesti, Markets Eesti juht
    Annika Virolainen, Danske Bank AS Eesti, kaubanduse finantseerimise vanemspetsialist

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad