Usaldusväärsete kokkulepete sõlmimine äripartnerite vahel

Veronika Selge
Advokaat Veronika Selge kirjutab äripartnerite vahelistest kokkulepetest

Abikaasat või elukaaslast valides kaalub inimene enne suure otsuse tegemist põhjalikult, kas teine pool on tema jaoks õige. See hõlmab ka küsimust, kas teda saab ikka usaldada keerulistel aegadel. Ka ettevõtlusega alustamisel peab põhjalikult äripartnerite isiksuseomadusi kaaluma ning alati selliste kaalutluste tulemused paberil vormistama.

Advokaadi juurde pöörduvad kliendid ärisuhete reguleerimiseks peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, et olla ettenägelik ja vältida tulevikus tekkivaid probleeme ehk ettevõtlusega alustamise algstaadiumis fikseerida partneritevahelised suhted. Teiseks pöördutakse alles siis, kui suhted on juba lootusetult sassi läinud ja iseseisvalt enam lahendust ei leia. Praktika näitab aga, et tihtipeale oleks olnud võimalik vaidlusi vältida, kui aastaid tagasi oleks kasvõi minimaalselt mõeldud sellele, mis saab siis, kui asjad enam nii ilusad ei ole, kui algselt arvati. Artikkel avab selliste võimaluste sisu ja toob välja põhilised õiguslikust aspektist vaadeldavad küsimused, millele osanikud ja juhatus peaksid ettevõtlusega alustamisel tähelepanu pöörama.

Osanikevaheliste suhete reguleerimiseks on palju võimalusi

Eestis õitseb idufirmandus, mis on muutnud meie koduriigi äripildi kindlasti kirevamaks ja elavamaks. Selle kõrval toimib endiselt ka n-ö klassikaline ärimudel. Alustatakse enamasti tagasihoidlikult – paari-kolme äripartneriga luuakse osaühing ja eeldatakse, et kõik partnerid panustavad võrdselt ettevõtte suurde tulevikku. Teada on (loodetavasti) see, et ettevõtte loomine nõuab väga palju energiat, aega ja kindlasti ka raha. Algselt on kõigil projekti käivitamisel palju energiat, ideid, motivatsiooni ja tahtmist. Kõik saavad hästi läbi ega mõtle sellele, et kunagi võiksid suhted sassi minna. Mingil hetkel võib aga selguda, et keegi osapooltest ei olegi väga huvitatud ettevõtte arendamisest või kellelgi on muud huvid või osapooltel on erinevad arusaamad firma tulevikust. Advokaadina võin öelda, et see hetk võib tihtipeale olla juba liiga hilja, kui hakata mõtlema omavaheliste suhete reguleerimisele. Erinevad arusaamad on juba tekkinud. Seega peaks võtma mitu sammu tagasi ning leidma toredas ja kirevas algusfaasis aja, et arutada ja kirja panna äripartneritevahelised kokkulepped ja nägemused. Uskuge, selle käigus selgub palju aspekte, mille puhul võivad osapooled olla täielikult erineval arvamusel. Kui suhted on head, siis on selliseid eriarvamusi märksa kergem lahendada kui hiljem. Selles etapis need üldjuhul ka lahenevad, kuna kõigil on silme ees üks, enamasti positiivne eesmärk.

Suurimaid võtmekohti äripartneritevaheliste suhete reguleerimises on see, et paraku ei piisa rollide, printsiipide ja ülesannete reguleerimiseks vaid vestlustest, vaid need tuleb ka reaalselt paberile kirja panna.

Olen näinud oma töös mitmeid vaidlusi, mis on tekkinud suuliste kokkulepete pinnalt, millest on kahel osapoolel aastate jooksul tekkinud absoluutselt erinev nägemus. Tihtipeale mäletatakse ka algse kokkuleppe sisu hoopis erinevalt. Advokaadina ei saa kindlasti soovitada ettevõttele oluliste küsimuste lahendamisel suulisi kokkuleppeid.

Kokkulepete vormistamisel saab kõik alguse korralikust ja läbimõeldud põhikirjast. Kui tegemist ei ole n-ö riiuliettevõttega, siis soovitame kindlasti mitte usaldada äriregistri tüüppõhikirja, vaid lasta koostada või koostada ise põhikiri, mis sisaldab teie äri jaoks olulisi õiguslikke regulatsioone. Järgmine samm on osanike lepingu koostamine, mis muutub aina olulisemaks. Tähele tuleb panna seda, et vahel peab osanike vaheline leping olema koostatud notariaalselt tõestatud vormis. Kindlasti siis, kui see käsitleb omandiküsimusi (nt teise osaniku väljaostmise küsimusi). See võib kõlada küll liigse formaalsusena, kuid praktika näitab aasta-aastalt aina rohkem seda, et paljudel juhtudel on sellise lepingu sõlmimine hädavajalik. Selle sõlmimisel saavad palju aidata notarid, kes on lahkesti nõus selle sisu üle arutama.

Osanike lepinguga saab reguleerida palju olulisi küsimusi, millele paraku seadusest vastust ei leia või ei sobi seaduses toodud lahendused just konkreetse äriühingu mudeli ja kokkulepetega.

Tüüpilised teemad, mida osanike lepingus reguleeritakse, on seotud kas osaühingusiseste kokkulepetega või suhetega, mis tekivad osanike ja kolmandate ettevõtteväliste isikute vahel. Esimesel juhul on oluliseks teemaks ettevõtte kasumi jaotamise printsiibid. Samuti käivad selle alla kõiksugused ettevõtte juhtorganite liikmete valimist, volituste ulatust ja kestust puudutavad kokkulepped. Omavahel võib kindlaks määrata tehingud ja nende limiidid, mille tegemiseks on juhatusel vaja eelnevat osanike nõusolekut. Ettevõtte väliste isikute ja osanike vaheliste suhete reguleerimiseks lepitakse osanike lepingus juba ennetavalt kokku, mis juhtub siis, kui üks äripartner on otsustanud enda osa müüa kellelegi kolmandale isikule. Kõige lihtsamad võimalused selle küsimuse üle minimaalne kontroll saada on sätestada (põhikirjas ja/või osanike lepingus) ostueesõigus või tingimus, et osanik peab kolmandale isikule osa müügiks küsima teiste osanike kirjalikku nõusolekut. Kui tegemist on suhtega, kus on üks või paar suuromanikku ja väikeomanikud, siis tihtipeale soovitakse osanike lepingusse kokkuleppeid, mille kohaselt on teistel (väike)osanikel kohustus müüa enda osad kolmandatele isikutele, kui üks (suur)osanik on leidnud enda osale ostja (drag-along) või siis õigus müüa ainult tingimusel, et ostja on nõus ostma samadel tingimustel suurosanikule kõikide väikeosanike osaluse (tag-along). Niisuguseid võimalusi suhteid reguleerida on praktikas veel ja need tuleb lihtsalt sobitada enda ärimudelisse. Võrdsete osanike suhetes on kokkulepete vormistamine kindlasti lihtsam, ent kui lisandub suurosanik, siis muutuvad ka lepingud keerulisemaks.

Advokaadina ei soovita me kindlasti osalust 50/50, kuid praktika põhjal on arusaadav, et see on paljudel juhtudel paratamatu. Vaidluste tekkimisel on ilma korraliku põhikirja ja osanike lepinguta 50/50 osaluse jaotamine üks halvemaid lahendusi. Arusaadavalt on sellise osaluse jaotuse puhul otsuste vastuvõtmine raskendatud. Paraku ei ole võimalik kedagi ka sundida enda osalust müüma, mistõttu tihtipeale laheneb selline patiseis siis, kui kellegi närvid enam vastu ei pea. Sellise keerulise situatsiooni vältimiseks, kus enam otsuseid ei saa vastu võtta, on võimalik samuti osanike lepingus kokku leppida printsiibid, kuidas asja lahendada. Tihtipeale näiteks suurendatakse teatud otsuste vastuvõtmisel vajalike häälte arvu (vahel ka 100 protsendini), mistõttu ei saa teine osanik eeldadagi, et talle vajaliku otsuse tegemiseks ei ole vaja teise osaniku nõusolekut. Paraku aga head ja kõikehõlmavat lahendust 50/50 osaluse puhul vaidluste tekkimisel ei ole.

Ettevõtte ja juhatuse liikme omavahelised õiguslikud suhted tuleb korrastada ennetavalt

Lisaks osanikevaheliste suhete reguleerimisele soovitame juba ärisuhte alustamise staadiumis reguleerida ettevõtte ja juhatuse liikme(te) omavahelised õiguslikud suhted.

Juhatuse liikme ja ettevõtte vahel võib olla erinevaid suhteid, mida tasub nii praktilisest kui ka õiguslikust küljest vaadatuna eristada. Juhatuse liikme kanne ettevõtte registrikaardil annab juhatuse liikmele sisuliselt ainult esindusfunktsiooni ja vastutuse ettevõtte igapäevase tegevuse eest. Kui juhatus osaleb aktiivselt igapäevase majandustegevuse korraldamisel ja saab selle eest ka tasu, siis on vajalik allkirjastada juhatuse liikme leping. Juhatuse liikme ja ettevõtte vaheline leping ei pea olema notariaalselt tõestatud, aga see peaks olema vähemalt kirjalikus vormis. Üldjuhul sõlmitakse juhatuse liikme ja ettevõtte vahel käsundusleping, mis peab olema heaks kiidetud kas osanike või nõukogu poolt. Kui ettevõttel on mitmeid juhatuse liikmeid, siis tuleb nende lepingutesse kirja panna ja reguleerida ka iga isiku vastutusala. Lisaks igapäevase äritegevuse selgusele võib see olla probleemide tekkimisel alus vastutuse välistamisele, mida võivad aktsepteerida ka ettevõttevälised kolmandad isikud. Lihtsalt öeldes, kui üks ettevõtte juhatuse liige tegeleb ainult turundusküsimustega ja teine kinnisvaraga, siis nii peaks see ka olema lepingutes kirjas ja õiguslikust aspektist vaadates ei peaks üks isik teise isiku töö eest vastutama. Lisaks eelnevale võib juhatuse liikmel olla ülesandeid, mille täitmisel ta ei ole mitte ettevõtte juhatuse liige, vaid töötaja . Sellised lisaülesanded peaksid olema reguleeritud eraldi töölepinguga (mis peab samuti olema heakskiidetud).

Oluline on meeles pidada, et juhatuse liikme tagasikutsumisel ei lõpe temaga sõlmitud lepingud automaatselt, vaid selle lõpetamiseks peab ette võtma kas lepingus või seaduses ettenähtud protseduuri.

Eelnevad on vaid mõned tähelepanekud ja soovitused äri alustamisel tekkivatest õiguslikest küsimustest. Osanike või juhatuse liikme lepinguga on võimalik hõlmata väga palju küsimusi, mis võivad omavahelistes suhetes peavalu põhjustada. Iga ettevõte on eriline ja standardlahendused ei pruugi kõigi puhul toimida. Lisaks artiklis käsitletule on eraldi laiem teema kindlasti see, mis juhtub osanikevaheliste suhetega siis, kui ettevõte on saanud endale investori, kes soovib samuti ettevõtte tegevuses sõna sekka öelda.

Osale arutelus

  • Veronika Selge, Advokaadibüroo FORT advokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad