Riik plaanib maksumuudatusi

Velli Saaberg
Velli Saaberg ja Kaire Uusen kajastavad maksumuudatusi

Rahandusministeerium soovib lihtsustada sõiduautode eratarbeks kasutamise maksustamist ja viia miinimumini ettevõtjatele siiani kehtinud bürokraatia. Vastu on võetud ka otsus rakendada maksusoodustust tervise ja spordiga seotud kuludele.

Ministeeriumis valminud ettepaneku kohaselt loobutakse sõidupäevikute abil arvestuse pidamisest sõiduautode puhul, mida kasutatakse ühel ajal nii ettevõtluses kui ka eraotstarbel. Rahandusminister Sven Sester selgitas, et tööandja auto eratarbeks kasutamise korral tasutavad maksud võiks panna sõltuma üksnes auto võimsusest ja vanusest ning loobuda segakasutuses olevate autode puhul sõidupäevikutest. Muudatuse mõte ongi Sesteri sõnul segakasutuses olevate sõiduautode aruandluse ja maksustamise lihtsustamine ja korrastamine.

Mida sõiduautode kasutamise maksustamisel muuta plaanitakse?

Ettepaneku kohaselt asendatakse kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks (tulu- ja sotsiaalmaks) 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus.

Uue süsteemi järgi kujuneks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalamaks keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad ca 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest.

Sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, rakendataks lisaks kordajat 0,75, eesmärgiga arvestada auto turuhinna langust. Ministeerium on esitlenud ettepanekuid firmaautode maksustamise lihtsustamiseks praeguseks juba kaubandus-tööstuskojale, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonile, tööandjate keskliidule, maksumaksjate liidule ning teistele organisatsioonidele, keda need muudatused enim võiksid huvitada. Kõiki nende tagasiside muudatusettepaneku kohta on olnud positiivne. Põhjusel, et sõidupäeviku pidamine on ettevõtjale ajamahukas ning maksuhaldurile raskesti kontrollitav, on ettepanek kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada. 

Kes peab jääma sõidupäevikut pidama?

Ainult ettevõtluse tarbeks kasutatavate sõiduautode puhul näeb ministeeriumi ettepanek kohustuslikku sõidupäeviku pidamist, sest nende puhul esineb suurim maksurisk. Täielikult ettevõtluses kasutatavad sõiduautod peaks ettepaneku kohaselt edaspidi märgistama vastava kleebisega. Ministri sõnul tuleks samad tingimused laiendada ka kõikidele riigi ja avaliku sektori sõiduautodele, mida kasutatakse üksnes ametisõitudeks. Kaubikute puhul on ettepanek võimaldada ettevõtetel vabatahtlikult kasutada sama kilovatipõhist erisoodustuse arvestuse alust, kui kaubik on segakasutuses. Praegu kehtib neile turupõhine omatarbe ja töötajale antava hüve maksustamine, mis võib olla maksuarvestuslikult keeruline ja koormav. Uus süsteem on ettevõtjatele lihtsam ja soodsam. Rahandusministeerium ootab süsteemi lihtsustamise järel eeskätt ettevõtjate käitumise muutust, mis tasandab vähemlaekumist.

Kauaoodatud maksusoodustus tööandjatele

Teiseks tähtsaks plaanitud muudatuseks on valitsuse hiljutine otsus kehtestada alates 2018. aastast töötajate terviseedendamiseks tehtavatele kulutustele maksusoodustus. See on muudatus, mis vähendab eeldatavalt tööandjate maksukoormust ja on töötajate spordilembust hindavatele ettevõtetele väga meeltmööda.

Valitsuse heakskiidu saanud ettepaneku kohaselt ei loeta töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi edaspidi erisoodustuseks, mis tähendab, et tööandjad saavad panustada enam töötajate tervisesse.

Milline on praegu olukord ja mis muutub?

Kehtiv seadus määratleb töötaja sportimise ja muud tervist edendavate tegevuste kulusid erisoodustusena ning neid maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Seega tekib tööandjal lisaks tehtavatele kuludele ka maksu tasumise kohustus, mis kogukulust maksudega moodustab 39,85%.

Tööandjate rõõmuks otsustas valitsus, et tööandja poolt töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi ei loeta alates 2018. aastast erisoodustuseks. Nendeks on sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud (v.a selleks vajaliku varustuse või inventari soetamine), olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise ning vajadusel treeneri kulu, avalikest rahvaspordiüritusest osavõtutasu ning kulud taastusravi teenustele (sh taastusarsti konsultatsioon, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, kliinilise psühholoogi teenus).

Eeskujuks Soome

Minister Sven Sester selgitas ministeeriumi saadetud pressiteates, et kulutuste piirmääraks lepiti valitsuskabinetis kokku 100 eurot kvartalis iga töötaja kohta, mis on võrdne näiteks Soome tööandjate maksuvabastuse piirmääraga 400 eurot töötaja kohta aastas. Piirmäära rakendatakse iga töötaja kohta kvartalipõhiselt. NB! Maksuvabastust ei ole lubatud üle kanda tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse.

Lisaks tehti ettepanek käsitleda tööandja poolt vabatahtlikult makstavat ajutise töövõimetuse hüvitist, millele ei kohaldu 100-eurone kvartaalne piirmäär, haiguse teise kuni kolmanda päeva eest sotsiaalmaksuga maksustamisel sarnaselt 4. kuni 8. haiguspäeva eest makstava hüvitisega (st sotsiaalmaksuvabalt).

Töötajate terviseedendamiseks tehtavatele kulutustele maksusoodustuse kehtestamine tuleneb Vabariigi Valitsuse 2015.–2019. aastaks seatud tegevusprogrammist.

Maksu-uudised

Panama skandaal pani Euroopa riike tegutsema

Euroopa riigid peavad plaani hakata senisest märksa rohkem omavahel infot vahetama, et takistada maksupettusi ning teha maksudest kõrvalehoidjate elu kibedaks.

Aprillis Amsterdamis toimunud rahandusministrite mitteametlikul majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul (Ecofin) räägiti Panama maksuskandaalist ning võitlusest maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega. „Eesti toetab maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesuvastaste meetmetega tegelemist ja nende edasiarendamist,” ütles rahandusminister Sven Sester. Kõik ELi riigid, sh Eesti, ühinesid viie suure ELi riigi algatatud avaldusega, millega hakatakse automaatselt vahetama infot ettevõtete tegelike omanike üle. See aitab suurendada läbipaistvust ning võidelda rahapesu, maksude vältimise ja ebaseadusliku rahastamise vastu.

Gruusia võtab eeskujuks Eesti tulumaksumudeli

Gruusia parlament võttis vastu maksukoodeksi muudatused, mille kohaselt rakendub 1. jaanuarist 2017 uus äriühingute tulumaksusüsteem, mille otsene eeskuju on Eestis loodud ja 2000. aastast kehtima hakanud tulumaksumudel.

Eestis loodud ja maailmas unikaalne tulumaksuseadus on eriline selle poolest, et ettevõtete jaotamata kasum on tulumaksuvaba ning maksustatakse vaid kasumi jaotamist. Gruusiast saab Eesti järel maailmas teine riik, kes sarnase mudeli kasutusele võtab. Gruusia valitsus asus tegema põhjalikumat eeltööd Eesti tulumaksumudeli kasutuselevõtuks 2015. aasta suvel pärast Eesti eksperdi Ivo Vanasauna koolitusi Gruusia ametnikele ning suuremate audiitorbüroode maksuspetsialistidele. „Gruusias tehtud mõjuanalüüs näitas, et Eesti tulumaksusüsteemi rakendamine oleks Gruusia majandusele kasulik ja annaks uue hoo sealsele majanduskasvule,” ütles koolituse läbi viinud rahvusvahelise audiitorfirma Deloitte juhtiv maksukonsultant Ivo Vanasaun. Analüüs näitab, et uue mudeliga väheneb keskmistel ja väikestel ettevõtetel vajadus laenude järele. Seetõttu on Vanasauna sõnul nn Eesti mudeli mõju Gruusias isegi suurem kui Eestis, sest sealsed intressimäärad on meie mõistes küllaltki kõrged. Deloitte’i roll oli Gruusia ametnikele edasi anda erapooletut ja terviklikku pilti Eesti maksusüsteemi nüanssidest ning jagada Eesti 15-aastast kogemust. Samal ajal alustati ka võimalikust maksumuudatusest tulenevate mõjude analüüsi koostamist – siin konsulteeris Gruusia eksperte Eesti rahandusministeeriumi analüütik Risto Kaarna. 

Kuigi esialgse plaani kohaselt pidi Gruusia vastav eelnõu menetlusse minema pärast 2016. aasta sügisel toimuvaid valimisi, siis 2015. aasta detsembri viimastel päevadel Gruusia peaministriks tõusnud Giorgi Kvirikashvili jaoks on majanduse konkurentsivõimet tõstvad maksumuudatused üheks peamiseks prioriteediks. Seetõttu sai Gruusia maksumuudatuste väljatöötamine jaanuaris uue hoo ning sellest ajast saati on eelnõud Eesti ekspertide abiga ette valmistatud. Ivo Vanasauna väitel tuntakse Eesti tulumaksusüsteemi vastu huvi mujalgi, kuid nii konkreetseid plaane ei ole ühelgi teisel riigil siiski veel ette näidata.

 

 

 

Osale arutelus

  • Velli Saaberg, ajakirja Raamatupidamise Praktik peatoimetaja
    Kaire Uusen, ajakirjanik ja koolitaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad