Hollandi tööturu huvitav eripära

Taavi Alas
Ajakirjanik Taavi Alas küsitleb Hollandis töötavat eestlannat Kaire van der...

Eestlasi hämmastab see, et Hollandis on osaajaline töö nii populaarne. Ajakiri RP uuris, kuidas tulevad hollandlased majanduslikult toime või teevad karjääri, kui käivad osaajaga tööl.

Euroopa Liidu statistika järgi on Hollandis kõige rohkem osalise ajaga töötavaid inimesi. Ehkki täistööaja puhul on töönädal 40 tundi pikk, töötab suur hulk töötajaist osaajaga – üle poole tööl käivatest hollandi naistest ja 15 protsenti meestest töötab 32 või vähem tundi nädalas. Eestis ei kujutaks sellist olukorda keegi ette, sest lisaks sellele, kas töö saaks tehtud, ei tuleks töötajad Eestis osaaja eest saadud palgaga toime. Teiseks on selliseid töökohti vähe, kus saab osalist aega üldse lubada, need on võib-olla teenindavad madalapalgalised tööd, õpetamine või loominguline töö. Osaajaga töötavaid juhte või juhtivaid spetsialiste leiab Eestis väga vähe.

Hollandis lubavad paljud ettevõtted valida töötajatel neile sobiv töötamise aeg, kui ei taha 40 tundi nädalas, võib töötada poole vähem, lubatakse töötada kodus ja isegi teises piirkonnas. Holland näitab eriliselt, kuidas töötamist ja kodust elu tasakaalus hoida. Hollandis saavad töötajad võtta palju puhkust erinevatel põhjustel, säilitades sel ajal oma palga.

Perede sissetulekute võrdluses on 2014. aasta andmetel Hollandi kahelapselise pere aastatulu kõrgem (netosumma 36 648 eurot) kui naaberriigis Belgias, samuti kõrgem kui Prantsusmaal (ca 34 000), Austrias (33 000), Suurbritannias (35 000) ja Soomes (32 000), rääkimata Hispaaniast, Itaaliast, Iirimaast jt.

Elatustase on Hollandis peredel kõrgem kui paljudes teistes riikides. Ainult Luksemburgis, Taanis ja Norras on see sissetulek suurem ning Rootsis on sama suur.

Eesti sama suurte perede ja vanemate tööhõivega (ehk peres kaks last ja ühel vanemal keskmine palk) võrreldes oli see aastasumma Hollandis koguni neli korda kõrgem kui meil.

Kommentaar

Kuidas Holland saab osaajaga tööd lubada ja kuidas sealne tööturg toimib, küsis ajakiri Raamatupidamise Praktik palju aastaid Hollandis elanud eestlannalt, graafilise disainerina töötavalt Kaire van der Toorn Guthan’ilt.

Kaire van der Toorn Guthan:

Osalise tööajaga inimeste protsent on siin ca 50 – see on Euroopa riikidest kõige kõrgem (2014. aasta andmetel). Olen ise ka neli aastat poole kohaga tööd teinud ja see oli mulle igatahes väga meeldiv (seoses lastega).

Osaaja palgaga väljatulemine ilmselt õnnestub, muidu poleks ju neid töötajaid nii palju. Eks enamjaolt on olemas ka partner, kes siis täis- või ka osalise tööajaga töötab, kahe inimese palgaga kokku on võimalik hästi hakkama saada.

Üksikvanemad saavad riigilt toetust, kehtivad maksuameti soodustused (nt lasteaiamaks). Alates 2015. aasta algusest on need küll vähenenud.

Kuna lastevanematest töötajatel on suur väljaminek seoses lasteaiamaksuga (mida kõrgem palk, seda kõrgem lasteaiamaks), siis selline kombinatsioon, et ema töötab kolm-neli päeva ja isa neli päeva, pakub head lahendust – laps on lasteaias ainult kaks-kolm päeva nädalas.

Samas ollakse just rahulolematud, et Hollandi naised enamjaolt osaajaga tööl käivad (ca 77% 2014. aasta andmete põhjal), sest see soodustab madalat tööproduktiivsust, mis omakorda ei tule kasuks majanduse kasvule.

Miks see on sedasi kujunenud, et nii suur protsent naisi osatööajaga töötab, pole päris selge, st kas see on ikka nende endi valik või ei võimalda ettevõtted n-ö osaaja pealt täiskoormusele naasmist.

Kuidas Hollandi tööturg niimoodi loodud on, leiab ehk vastuse eelmisel aastal The Economistis avaldatud artikli põhjal.

Osalise tööajaga töötamise üks põhjus on see, et Hollandi naised on tööturule läinud suhteliselt hilja.

Võrreldes teiste riikidega saadeti Hollandis teise maailmasõja ajal rindele vähem mehi, mistõttu naised ei pidanud töötama tehastes ja vabrikutes nagu paljudes teistes riikides. Samuti ei olnud topeltpalk kõrge heaolustandardiga ühiskonnas hädavajalik, et lihtsalt mugavalt elada.

See jäi niimoodi kuni 1970. aastate lõpuni. Näiteks minu abikaasa ema oli ka kodune, isa seevastu töötas täisajaga. Ema hakkas alles hiljem, kui poeg oli teismeline, osaajaga tööl käima.

Elukorralduse ja ostujõu suhe versus töötasu on olnud meeldivas sümbioosis, et n-ö mugavat elu elada (põhivajadused on rahuldatud, näiteks „väikesed ekstrad”, nagu iga-aastased puhkusereisid samuti olemas). Hollandlane on selles suhtes kindlasti rahul.

Samuti oli siin oma osa kristlikel vaadetel ja ellusuhtumisel kuni 1980ndate lõpuni (kui oluline oli kasinus, kalvinism). Eks ole ju enim tsiteeritud hollandlaste ütlusi: olles normaalne, oled juba piisavalt hull!

Valitsus hakkas naisi 1980. aastatel stimuleerima rohkem tööturule tulema, sealjuures kaotamata seda väärtust, et naised (kui emad ja koduhoidjad) kodu- ja pereelule hindamatu väärtusega olid. Sellest johtuvalt töötas riik koos ettevõtlusega välja seaduse, mille kohaselt oli naistel vabadus ja võimalus osaajaga töötada.

See trend kinnistus, kuni aastal 2000 määrati seaduses, et nii naistel kui ka meestel on õigus ise otsustada tööaja (pikkuse) üle.

Mündi teine pool on loomulikult see, et kõrgematel positsioonidel on rohkem mehi kui naisi, kuna töökoormus on seal mitu korda suurem ja seda osaajaga kombineerida on peaaegu võimatu, kuigi kvalifikatsioon selleks on olemas.

Kui lihtne või raske on Hollandis oma firmat luua? Kas igaüks saab teha firma või on siiski olemas piirangud?

Kaire van der Toorn Guthan:

Oma firma loomine (minu kogemuste varal) pole raske, hea tahe, business plan (äriplaan) ja firma registreerimine Kaubanduskojas on kõik, mida sul esialgu on vaja.

Oma kapital on loomulikult hea, sest see aitab esimesed kuud (aasta) toime tulla, ilma et olemasoleva töö hulk või õigemini selle puudumine elukvaliteeti otseselt mõjutaks.

Kõik oleneb muidugi elualast. Kui tegemist on ettevõttega, kuhu on vaja palju investeerida (kaup, ruumid, identiteet, tarkvara), siis on algkapitali olemasolu vajalik.

Minu firmaga, mis tegeleb graafilise disainiga, oli selles mõttes lihtne, et olemas peab olema ainult tehnika ja hea, kui mõned kliendid ka. Tööd saab teha ka kodukontoris, eraldi ruume pole vaja. Firma identiteedi kujundad ise, kui töövõtjaid pole, siis need kulutused jäävad ka ära.

Maksuamet on korraldanud nii, et esimesed kolm aastat saab alustav väikefirma ka maksusoodustusi, kui ma ei eksi, siis on olemas kolm-neli erinevat soodustust, mis muudab alustamise lihtsamaks. Samuti see, kui kuludesse saab kanda osa kodukontori kulutustest (elekter, vesi, küte jm), sest mingi osa elamisest funktsioneerib n-ö osaliselt kontorina. 

Kui ma ei eksi, võib igaüks, kel äriplaan ja Kaubanduskoja registreerimisnumber olemas, oma firmaga alustada.

Internetist saab hankida mitmesugust infot, Hollandi Kaubanduskoda korraldab spetsiaalseid kursuseid ja loenguid, millest saab tasuta osa võtta, riigi abi on igati adekvaatne ja toetav. Laenuvõimalused pankadelt on firma asutaja kesksed ja neile orienteeritud.

Kindlasti on teistes eluvaldkondades oma eripärad, näiteks tuttavatel, kes oma pizzeria asutasid, kulus palju aega, enne kui nad n-ö alkoholimüügiloa said (eks restoranidele ja kohvikutele on loomulikult omad reeglid).

Väga tähtis on klientide otsimine, värbamine ehk kogu see networking ja aktiveerimise protsess. Kui ise enda tööandja oled, tähendab see põhimõtteliselt, et oled 24/7 tegevuses. Iga inimene, keda kohtad, on potentsiaalne klient või võib sind potentsiaalse uue kliendini juhatada.

Osale arutelus

  • Taavi Alas, RP kaasautor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Uudised