Autor: Raamatupidaja.ee • 15. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tulekul muudatused tulude deklareerimisel

Tuludeklaratsiooni vorme plaanitakse muuta
Foto: Äripäev
Rahandusministeerium plaanib muuta residendist füüsilise isiku tulu deklareerimise vorme, et need vastaks selle aasta algusest jõustunud seadusemuudatustele. Peamised muudatused puudutavad renditulu, päevarahade ja koolituskulude deklareerimist. Vaata, mis täpsemalt muutub.

Renditulu deklareerimine

Eelnõuga lisatakse kord, kuidas eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvatakse tuludeklaratsioonis maha 20% üürimisega seotud kulude katteks. Tuludeklaratsioonis kinnitab maksumaksja renditulu saamist või mittesaamist. Vormi A „Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon“ täiendatakse uute tabelitega 5.4, 7.4 ja 8.71 .

Täiendavate tabelite kehtestamine on tingitud uuest TuMS §-st 391 , mille kohaselt eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvutab Maksu- ja Tolliamet tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine tehakse maksustamisperioodil saadud üürist ilma tõenditeta üürimisega seotud kulude kohta. TuMS § 41 punkti 7 alusel tuleb üüritulu väljamakselt tulumaks kinni pidada arvestamata §-s 391 sätestatud mahaarvamist. Eluruumi üüritulu kajastatakse vormi A tabelis 5.4, kui tulumaks on kinni peetud, või tabelis 7.4, kui tulumaks ei ole kinni peetud, ning tabelis 8.71 , kui üüritulu on saadud välisriigist.

Tulenevalt TuMS § 16 lõike 1 muutmisest loetakse rendituluks: üür, rent, hoonestusõiguse seadmise tasu, reaalkoormatise talumise tasu, seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu. Rendituluks on igasugune tasu, mis saadakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 mõistes eseme (asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks) kasutamise või kasutamise piirangu talumise eest.Kinnisasja ostueesõigusega koormamise eest saadud tasu ei loeta rendituluks ning käsitatakse muu tuluna. Kui renditulult on tulumaks kinni peetud, siis näidatakse see vormi A tabelis 5.1 või, kui tulumaksu ei ole kinni peetud, siis tabelis 7.3.Päevarahad ja lähetustasud

Vormi A tabeli 5.1 täitmise korra punkti 42 (palgatulu) muudatused on tingitud TuMS § 48 lõike 4 punkti 4 kehtetuks tunnistamisest. Enam ei loeta ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikme tööandjalt või kolmandalt isikult saadud välislähetuse päevaraha või ametniku välislähetustasu või nimetatud isikutele makstud töölähetusega kaasneva kulu hüvitise TuMS § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud piirmäära ületavat osa erisoodustuseks, vaid käsitatakse töötajale töö eest makstud tasuna.

Koolituskulud

Vormi A tabeli 9.3 „Tasutud koolituskulud“ täitmise korra punkti 129 muudatus on tingitud TuMS § 26 muutmisest. Täiendavalt TuMS § 26 lõikes 2 nimetatud tasemeõppe koolituskuludele võib maksumaksja tulust maha arvata TuMS § 26 lõikes 21 nimetatud täienduskoolituse kulud, mida ei käsitata erisoodustusena. TuMS § 26 lõike 21 alusel käsitatakse koolituskuluna ka täienduskoolitusasutuse läbi viidud täienduskoolituse kulu, kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või ta on esitanud majandustegevusteate ning kui täienduskoolituse õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tehtud kulusid. Huvikoolis õppimise eest tehtud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril olnud alla 18 aastane.

Vorm A

Vormil A kinnitab residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, maksustamisperioodil TuMS § 16 lõikes 1 sätestatud renditulu saamist või mittesaamist. Renditulu saamise korral deklareeritakse see tabelis 5.1, 5.4, 7.3, 7.4, 8.1 või 8.71 .Kui maksumaksja renditulu ei deklareeri, siis tuludeklaratsiooni esitamisega ta kinnitab, et maksustamisperioodil ei ole ta renditulu saanud. Kinnitus antakse juhul, kui füüsilisel isikul on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus. Kui tuludeklaratsiooni esitamise kohustus puudub, siis ei pea maksumaksja tuludeklaratsiooni esitama ainult renditulu mittesaamise kohta kinnituse andmiseks.Vorm E

Vormi E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu“ rea 1.2 uue sõnastuse kohaselt näidatakse sellel real renditulu. Muudatus on tingitud TuMS § 16 lõike 1 muutmisest ning renditulu mõiste täpsustamisest. Kui renditulu ei maksustata ettevõtlustuluna, siis näidatakse see vormi A tabelis 5.1 (kui tulumaks on kinni peetud) või tabelis 7.3 (kui tulumaksu ei ole kinni peetud).Vorm E real 1.6 näidatakse seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised, kaasa arvatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud rahaline toetus ja hüvitis (TuMS § 12 lõige 3, § 19 lõike 3 punkt 3) ning TuMS § 19 lõike 4 punktis 3 nimetatud toetused, millele üldine seaduses sätestatud toetuste maksuvabastus ei kohaldu. Nendeks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstavad toetused: põllumajandustootjate otsetoetused, täiendavad otsetoetused ja üleminekutoetused, ning ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused (Eesti maaelu arengukava alusel antavad toetused).Toetuste täpsed liigid, nõuded toetuste saajale ja toetuste maksmise kord on reguleeritud maaeluministri määrusega. Maaelu arengukava toetused on sätestatud maaeluministri 08.03.2016 määruses nr 15 „2016. aastal „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ ja „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused“.Vormi E real 2.11 näitab füüsilisest isikust ettevõtja muud ettevõtlusega seotud kulud, sealhulgas töötaja ja ettevõtja enda mootorsõidukijuhi koolituse kulud. Juhul, kui mootorsõidukijuhi koolitus on vajalik tööalaselt või seoses ettevõtlusega, siis tööandja saab oma töötajate või füüsilisest isikust ettevõtja enda koolitamiseks teha selliseid kulusid maksuvabalt.

Vorm MM

Vormil MM „Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu“ on täpsustatud, et nimekiri territooriumidest, mida ei käsitata madala maksumääraga territooriumina, on kehtestatud rahandusministri 18.12.2014 määrusega nr 55.

Määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

Allikas: Eelnõude infosüsteem

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700