Arvestusala spetsialisti töö praegu ja lähitulevikus

Kaire Sõmer
OSKA koordinaator Kaire Sõmer räägib arvestusala arengust

Töökäte arv ühiskonnas järjest väheneb, seega muutuvad aina tähtsamaks iga inimese oskused. Millised on tulevikus tööturul edukalt tegutsemiseks vajalikud oskused ja kus neid omandada saab? Mida peaks haridussüsteemis muutma, et koolilõpetajad endale sobiva töö leiaksid ja oma eriala edasi viiks? Nendele küsimustele otsib vastuseid Kutsekojas aasta tagasi alguse saanud OSKA süsteem.

OSKA on nimelühend tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemile, mille elluviimist korraldab vabariigi valitsuse otsuse alusel SA Kutsekoda. OSKA analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema kümne aasta vaates. Pisut lihtsustades võib öelda, et OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju. 2016. aasta esimeses pooles valmisid OSKA rakendusuuringud „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele” kolmes valdkonnas: IKT, metsandus ja puidutööstus ning arvestusala (majandusarvestus). OSKA rakendusuuringus hõlmab arvestusala finants- ja juhtimisarvestust ning sisemist ja välist audiitortegevust.

Arvestusala areng 5–10 aasta vaates

Väikese ja avatud ühiskonna ning majandusena sõltub Eesti areng tugevasti maailmas toimuvatest muutustest. Me ei suuda neid muutusi mõjutada, kuid neil on Eesti jaoks oluline mõju nii avanevate võimaluste kui ka ohukohtadena, mida tuleb arvestada arvestusala arengut ja sellest tulenevat oskuste vajadust prognoosides.

Olulisemad üleilmsed mõjurid arvestusalal:

  • Tehnoloogiast tulenevad muudatused: nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt, mis toob kaasa rutiinse ja madalamat kvalifikatsiooni nõudva raamatupidamistöö automatiseerimise (nt arvete sisestamine), e-raamatupidamise ja audiitorkontrolli ulatusliku rakendamise; finantstarkvara ühildamise muude IKT-süsteemidega (nt kliendihalduse ja/või tootmisprotsesside haldamise tarkvaraga); mugavusteenuste kasutuselevõtu finantsaruandluse tõlgendamisel; valdkonna teenuste ekspordi ja impordi võimaluse.

Arvuline vajadus raamatupidajate järele on tehnoloogiliste ja korralduslike muutuste tõttu vähenemas, kuid ennekõike lihtsamate ja rutiinsemate tööprotsesside täitjate puhul. Frey-Osborne’i ulatusliku analüüsi [1] alusel kuuluvad raamatupidamisega seotud ametid (v.a finantsjuhid) 20% suurema tõenäosusega kadumisohus ametite hulka ja nende ametite automatiseerimise tõenäosuseks hinnati 94–98%.

  • Töökultuuri muutused ja rahvusvahelistumine toob arvestusalal kaasaprojekti- ja koostööpõhise töökorralduse laienemise; vajaduse kiirelt ja paindlikult pakkuda uut tüüpi organisatsioonide vajadustele vastavaid teenuseid (nt mikroettevõtetele sobivate raamatupidamislahenduste võimalikult suur automatiseeritus ja e-lahendused); raamatupidamise tsentraliseerimiseks sobivate paindlike ja efektiivsete lahenduste väljatöötamise vajaduse; raamatupidamiseteenust pakkuvate ettevõtete struktuuri muudatused; töötajate, töökohtade ja õppimisvõimaluste mobiilsuse; kaugtöö ja virtuaalsed meeskonnad.
  • Demograafilised muudatused: eluea pikenemine ja elanikkonna vananemine toob ka arvestusalal kaasa vajaduse kasutada eri põlvkondade koostööst lähtuvat sünergiat – nt valdkonnale vajalik innovatsioon, süsteemide loomine jms nooremalt põlvkonnalt, stabiilsus, lojaalsus ja rutiinitaluvus kogenud töötajatelt; eri põlvkondadele sobiv organisatsioonikultuur; paindlikud töövõimalused (paindlik ja osaajaga töö, kaugtöö) ning täiendus- ja ümberõpe. Tagamaks arvestusala uuendada suutvate (tipp)spetsialistide järelkasvu Eestis, tuleb jätkuvalt tegeleda valdkonna võimaluste tutvustamise ja maine tõstmisega.

Eesti riigisisestest algatustest mõjutavad arvestusala järgmise 5–10 aasta perspektiivis enim muudatused, mis on seotud aruandlussüsteemide ja -kohustuste ümberkorralduste (nt aruandlus 3.0, nullbürokraatia programm, e-arveldaja), e-arvetele ülemineku, haldusreformi ning raamatupidamisfunktsioonide jätkuva koondumisega sellele spetsialiseerunud ettevõtetesse.

Raamatupidajad – kes ja kui palju?

Viimase rahvaloenduse järgi oli raamatupidaja amet Eestis üks levinumaid. Hinnanguliselt töötab arvestusalal ligikaudu 22 000 inimest. Enam kui üheksa raamatupidajat kümnest on naised. Ülekaalus on pigem kesk- ja vanemaealised (enamik töötajaskonnast on 40–60-aastased). Sellele aitab kaasa asjaolu, et raamatupidaja amet on üsna populaarne valik n-ö teise karjäärina. Raamatupidamise tippspetsialistidel ja finantsjuhtidel on üldjuhul kõrgharidus, keskastme spetsialistidel ja raamatupidamisametnikel on võrdlemisi paljudel ka kesk- või kutseharidus.

Kõigest veerand arvestusala spetsialistidest töötab raamatupidamise ja auditeerimise põhitegevusalaga ettevõttes/asutuses ning kolmveerand muude ettevõtete/asutuste koosseisus – teistes sektorites on enam raamatupidajaid tööl kaubanduses, veonduses ja laonduses, avalikus sektoris ning töötlevas tööstuses. Arvestusalal on toimunud selge areng raamatupidamisteenuse sisseostmise suunas sellele spetsialiseerunud ettevõtetest, samuti on tsentraliseeritud avaliku sektori raamatupidamist. Sellega seoses on raamatupidamise ja auditeerimise põhitegevusalaga ettevõtete arv kasvanud viimase kümne aastaga ligi kolmekordseks.

2014. aastal tegutses Eestis 2948 arvestusala ettevõtet 5100 töötajaga, 99% raamatupidamise ja auditeerimise tegevusala ettevõtetest on mikroettevõtted.

Valdkonna ettevõtete töötajaskond kasvas aastatel 2005–2014 enam kui kahekordseks, 2300-lt 5100-le. Raamatupidajate koguarv on sellega seoses aga vähenenud – tööjõu-uuringu viimaste aastate andmed viitavad raamatupidajate arvu märgatavale kahanemistrendile.

Raamatupidamisõppe võimalused

Raamatupidamine on ala, mida saab õppida kogu haridusspektri ulatuses – kursustel, kutsekoolides ja kõrgkoolides doktoriõppeni välja. Eri liiki õppest saadud ettevalmistus on diametraalselt erinev: sissejuhatusest valdkonda või seniste teadmiste laiendamisest kuni valdkonna sügava teadusliku käsitluseni. Raamatupidaja eriala on kutseõppes võrdlemisi populaarne, seda saab õppida pärast keskhariduse omandamist (5. taseme kutseõpe) üle Eesti kokku kümnes kutseõppeasutuses, neist enim Tallinna Majanduskoolis. Vastuvõtt on üldise kutseõppes õppijate arvu vähenemise taustal kasvanud viimastel aastatel ligi kaks korda (2015/2016 asus kutseõppes raamatupidaja erialale õppima üle 500 inimese) ning sellest on saanud üks suurima õppijate arvuga erialasid.

Kõrghariduse tasemel saab majandusarvestusega seotud erialasid õppida kümnes kõrgkoolis, sh Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis.

Suurimaks pakkujaks nii õppeastmete kui ka üliõpilaste arvu osas on Tallinna Tehnikaülikool, kus toimub arvestusalaga seonduv õpe rakenduskõrgharidusest doktoriõppeni ning kus ainsana Eestis on võimalik saada ka audiitortegevusalane haridus (spetsialiseerumisena magistriõppes). Viimastel õppeaastatel on majandusarvestusega seotud õppekavadel/spetsialiseerumistel olnud ligikaudu 450 lõpetajat aastas (sh rakenduskõrgharidusõppes üle 200, bakalaureuseõppes üle 100, magistriõppes u 100). Lõpetajate arv on viimase viie aasta jooksul ligi viiendiku võrra vähenenud, seejuures enim rakenduskõrghariduses.

Muutused arvestusala spetsialisti töös ja oskustes

Majanduskeskkond muutub aina kiiremini ja üha keerukamaks. Koos sellega teiseneb ka arvestusala spetsialisti töö: suureneb töö ulatus, keerukus ja olulisus (strateegiliste) juhtimisotsuste kujundamiseks vajaliku info tootja ja tõlgendajana. Eelkõige on see areng seotud suuremate ettevõtete ja avaliku sektoriga. Lähtudes üleilmsetest ja riigisisestest mõjuritest ning valdkonna arengust Eestis, on ekspertide hinnangul arvestusala spetsialisti jaoks järjest olulisemad mitmesugused oskused.

  • Nutikate masinate ja süsteemide areng kasvatab võimalusi suurandmete (big data [2]) kogumiseks. Kasvab nõudlus analüüsi- ja sünteesioskuse järele – andmete kogumiseks ja kasutamiseks, probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks, oma rolli nägemiseks ja ühistesse eesmärkidesse panustamiseks.
  • Valdkonna spetsialistide strateegilise rolli suurenemine, muudatused töökultuuris, rahvusvahelistumine, uued suhtlusvahendid ja -viisid jms tingivad vajaduse
    • väga hea suhtlusoskuse järele – oluline on suuta oma ideid esitada, argumenteerida, visualiseerida, nõustada (sh võõrkeeltes suheldes);
    • (strateegilise) juhtimise ja koostööoskuse (sh rahvusvahelistes meeskondades) järele;
    • tervikpildi nägemise oskusejärele;
  • Uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste pakutavad võimalused suurendavad vajadust valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste [3] arendamise järele –
    • nn targa tellija oskused eelkõige tippspetsialistidel (võimekus mõista IKT-lahenduste potentsiaali);
    • kõigil töötajatel oskus kasutada uuenduslikke IKT-lahendusi (sh küberturvalisuse ja andmekaitsega seotud teadmised ja oskused).
  • Tegevuskeskkonna kasvav keerukus, tehnoloogilised arengud, muutuvad regulatiivsed piirangud jms suurendavad vajadust riskihindamise oskuse järele.
  • Järjest tähtsamaks muutub valdkonnas loovus – finantsnäitajate tõlgendamisel ja kasutamisel organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks; vajaduspõhiseks nõustamiseks jms.

Eespool kirjeldatud trendid ja olulised oskused viitavad sellele, et vajadus majandusarvestuse tervikpilti valdavate, heade analüütiliste, visualiseerimis- ning kommunikatsioonioskustega spetsialistide järele raamatupidamise alal kasvab. Samuti on suur puudus inimestest, kellel peale erialaoskuste majandusarvestuses oleksid ka head IKT-oskused.

Tulevikusuundumused näitavad, et lihtsamad ja rutiinsemad tööd selles valdkonnas järjest vähenevad.

Arvestades vajadust asendada pensionileminevad spetsialistid ning ametialade kasvamis- või kahanemistrendi, vajatakse arvestusalal lähikümnendil ligikaudu 300 uut spetsialisti aastas. See kõik seab uued ootused haridussüsteemile – senisest enam inimesi peaks jõudma magistrikraadini ning üle tuleb vaadata õppekavade sisu. Kutsehariduse puhul tekib küsimus, kas tulevikus on tööd anda aastas ligi 500 uuele madalama kvalifikatsiooniga raamatupidajale.

Üleilmselt on juba toimumas ja jätkuvad muudatused, mis mõjutavad suuresti ka arvestusala Eestis, nt IKT valdkonna kiire areng mõjutab tugevalt kõiki elualasid ning erand ei ole siin ka arvestusala. Edukas olemiseks on vaja üleilmseid muutusi mõista ja ennetada, analüüsida nende mõju valdkonna vajadusele ning minna julgelt muutustega kaasa nii ärimaailmas, haridussüsteemis kui ka laiemalt tööturul.

Artikkel tugineb OSKA arvestusala rakendusuuringule, mille tulemuste ja tulevikutrendide ülevaatega „Töö ja oskused 2025” saab tutvuda oska.kutsekoda.ee.

Rakendusuuringu koostamist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

[1] Uuring käsitles võimalikku töökohtade kadu IKT arengu tulemusel järgmise 10–20 aasta jooksul. Frey, C. B & Osborne, M. A. (2013). The Future of Employment: How Susceptible Are Jobs to Computerisation? Oxford: Oxford University Programme on the Impacts of Future Technology.

[2] Suurandmed (inglise keeles big data) on keeruliste seostega andmehulkade kogu, mida on raske töödelda traditsiooniliste andmebaasimootorite ja rakendustega. Suurandmed ei tarvitse olla tingimata suured mahult, pigem on need väga keerulised. Suurandmete puhul on keerukad andmehõive, elutsükli haldamine (curation), salvestamine, otsing, jagamine, analüüs ja visualiseerimine. (Eesti avaliku teabe masinloetava avalikustamise roheline raamat: https://opendata.riik.ee/roheline-raamat)

[3] Valdkonnaspetsiifilised IKT-oskused– info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel on eri valdkondades erinevad rõhuasetused ning sellest tulenevalt valdkonnaspetsiifilised kohandumised. IKT allvaldkondadekeskne lähenemine annab ettekujutuse, milliseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid nähakse kõige vajalikumana ühes või teises kasutusvaldkonnas (arenguanalüüs „IKT TTÜ tasemeõppes”).

Osale arutelus

  • Kaire Sõmer, OSKA koordinaator
    Yngve Rosenblad, OSKA peaanalüütik, SA Kutsekoda

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad