Kuidas ja millal saab MTÜ käibemaksu tagasi?

MTÜ käibemaks
Mis tingimustel saab MTÜ käibemaksu tagasi taotleda

Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling selgitab hiljutisi Riigikohtu lahendeid, mis puudutavad MTÜde õigusi sisendkäibemaksu maha arvata. Muuhulgas selgub, et MTÜ saadud toetused ettevõtluse arendamiseks ei piira sisendkäibemaksu maha-arvamise õigust.

Eestis kohaldatava praktika kohaselt ei käsitleta MTÜ põhikirjalist tegevust ettevõtlusena. Kui aga MTÜ tegeleb ettevõtlusega oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, siis tuleb seda tegevust sarnastel alustel käibemaksuga maksustada, kui äriühingute tegevust. Ettevõtlusega tegelemine ei sõltu isiku juriidilisest vormist, vaid tema tegevuse sisust. Kui MTÜ tegeleb ettevõtlusega, mis toob kaasa käibemaksukohustuse, siis tuleb MTÜle tagada ka sisendkäibemaksu maha-arvamise õigus. Kui MTÜ tegeleb nii ettevõtluse kui mitte-ettevõtlusega, siis tuleb sisendkäibemaksu maha-arvamisel arvestada ettevõtluse osakaalu ja lähtuvalt sellele rakendada proportsionaalset sisendkäibemaksu maha-arvamist. MTÜde ettevõtluse ja käibemaksukohustuse tekkimise kohta on üldine praktika Eestis alles välja kujunemas. Üldistada väga palju ei saa. Maksustamisel tuleb lähtuda konkreetse MTÜ tegevusest ja põhikirjast. Selle tõttu on hea, kui aeg-ajalt mõned vaidlused kohtusse jõuavad ja Riigikohus aitab õiguslikku vaakumit natukene täita.

Ühes hiljuti lõppenud maksuvaidluses andis Riigikohus[1] suuniseid, kuidas ja mida peaks MTÜ puhul, mis tegeleb nii ettevõtluse, kui mitte-ettevõtlusega, sisendkäibemaksu maha-arvamisel arvestama. Vaadeldavas kaasuses oli maksuhaldur seisukohal, et MTÜ-l ei ole õigust põhivara (kogumisaia komplekt ja elektrikarjaaedade tarvikud) soetamiselt sisendkäibemaksu maha arvata 100%, kuna need kulud ei ole seotud ainult MTÜ ettevõtlusega, vaid ka muu tegevusega, mis ei ole käsitatav ettevõtlusena käibemaksuseaduse tähenduses. Põhivara soetamiseks sai MTÜ keskkonnaprogrammi raames toetust ning toetuse väljamaksmise taotluses oli MTÜ mh märkinud, et nende tarvikute soetamine võimaldas täiendavate alade ning uute poollooduslike koosluste karjamaadena kasutuselevõtmist.

Põhivara soetamiselt sisendkäibemaksu osalise maha-arvamise protsendi arvutamisel kasutas maksuhaldur suhtarvu, mille arvutamiseks võttis aluseks üksnes loomakasvatusega seotud maksustatava käibe ja mittemaksustatavad sissetulekud. Teiste sõnadega, maksuhaldur võttis proportsiooni arvestamisel tuludena arvesse ka PRIA ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadud toetused. Jagades maksustatava käibe saadud tuludega.

Lühidalt võib Riigikohtu seisukohad selle kaasuse kohta kokku võtta järgmiselt:

  1.  "Ettevõtlus" on käibemaksuõiguses autonoomne mõiste, mida tuleb sisustada konkreetse isiku majandustegevuse sisu kaudu. Teistes õigusaktides sisalduvad "ettevõtluse", "ettevõtja" või "majandustegevuse" definitsioonid ei ole käibemaksuseaduse tõlgendamisel asjakohased.
  2. KMS § 2 lõikes 2 sisalduv väljend "olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest" viitab käibemaksu neutraalsusele, eelkõige sellele, et isiku õiguslik vorm ega kasumi teenimise eesmärk ei ole käibemaksuga maksustamise seisukohast olulised.
  3. Isik, kes kasutab soetatud kaupu ja saadud teenuseid uute kaupade või teenuste tootmiseks, ei tohi muutuda käibemaksukoormuse kandjaks. Siinjuures ei ole oluline, millist liiki juriidilise isiku vormis isik tegutseb.
  4. Maksukohustuslasel võib olla õigus arvata maha kogu sisendkäibemaks ka siis, kui kõik tema tulud ei ole käibemaksuga maksustatavad. Samuti ei ole välistatud vastupidine, kus maksumaksja kogu käive maksustatakse käibemaksuga, kuid sisendkäibemaksu ta maha arvata ei saa, kuna ta ei kasuta ühtegi soetatud kaupa ega teenust ettevõtluses.
  5. Rahalise toetuse saamine iseenesest ei saa olla sisendkäibemaksu maha-arvamise õigust piirav asjaolu. Sisendkäibemaksu maha-arvamine toimub vastavalt sellele, mis eesmärgil kasutatakse toetuse eest ostetud kaupu ja teenuseid.
  6. KMS § 12 lg 2 sätestab, et "maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka maksukohustuslasele kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks antav sihtotstarbeline toetus." Muud laadi toetused, mis ei ole suunatud tarbijale, vaid ettevõtjale (näiteks investeeringute toetamiseks antud toetused), ei kuulu maksustamisele ega piira sisendkäibemaksu maha-arvamist.
  7. Ettevõtluse toetamiseks antud rahaline abi ei ole võrdsustatav maksuvaba käibega, sest rahalise abi eesmärk on vähendada ettevõtja kulusid ning soodustada teatud liiki investeeringute tegemist.
  8. Ettevõtjat, kes saab ettevõtluse edendamiseks rahalist abi, ei saa võrdsustada tarbijaga, kellele tehakse teatud kaupade ja teenuste tarbimine paremini kättesaadavaks.

[1] Riigikohtu halduskolleegiumi 25.04.2016 otsus asjas 3-3-1-10-16.

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad