3. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahvusvahelise maksustruktureerimise võimalused ja riskid

Marko Saag kirjutab sellest, miks, kuidas ja mil määral rahvusvaheliselt makse struktureerida
Foto: Pixabay
Advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat Marko Saag kirjutab erinevate riikide peamistest maksueelistest ja –erisustest ning sellest, kuidas maksukoormuse vähendamisel seaduse piires püsida.

Lähemalt räägib Marko Saag erinevate riikide maksueelistest ja –erisustest ning nende kasutamisest juba 12. mail ainulaadsel loengul Rahvusvaheline maksustruktureerimine. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Soodushind kehtib vaid kuni 5. maini.

Oma äritegevuse korraldamine sellisel viisil, et sellega sellega kaasneb väiksem maksukoormus, ei ole taunitav. Nii nagu ei saa riik sundida tööandjat tegema töötajale erisoodustust ja seega ka maksu maksma, ei saa riik kuidagi sundida tegema ka tehingut, mis toob kaasa maksukoormuse. Keelatud on (lihtsustatult) maksudest kõrvalehoidumine läbi kunstlike skeemide loomise.

Kuivõrd erinevate riikide maksusüsteemid pakuvad mitmeid maksuvabastusi (nt osaluse võõrandamisest teenitud kasu maksuvabastus, saadud litsentsitasude maksuvabastus, intresside maksuvabastus, väliskaubandusest teenitud tulude maksuvabastus jne) ning ka kasumit maksustatakse erinevate määrade ja reeglite järgi, tekib täiesti põhjendatult küsimus, et kust läheb piir lubatud ja keelatud struktureerimise vahel. Kui sul on näiteks valdusühingud Eestis ja Lätis ning soovid omandada mõnes ühingus osaluse, kas sa pead osaluse omandama läbi Eesti või võid julgelt teha seda ka Läti ühingu kaudu, teades, et hiljem osaluse võõrandamisest teenitud kasu on seal maksuvaba?

Kuni selle aastatuhande esimese kümnendi lõpuni oli see piir Euroopa Kohtu praktika kohaselt üsna selgelt paigas ning Euroopa Kohus oli mitmetes lahendites märkinud kokkuvõtvalt, et etteheidetavad on täielikult kunstlikud tehingud, mis on loodud mööda hiilimiseks maksuseadustest ning selgitanud, et liikmesriikide piirangud ja tõlgendused ei tohi samas minna vastuollu Euroopa Ühenduse asutamislepingus märgitud põhivabadustega (mh kapitali vaba liikumine) ja ka seda, et teiste riikide maksusüsteemidest kasu saamine ei ole iseenesest taunitav.

Ajendatud USA korporatsioonide üliagressiivsest maksuplaneerimisest ja Lux leaks’iga ilmnenud olukordadest on see piir viimastel aastatel hakanud nihkuma ja OECD ning Euroopa Liit on algatanud mitmeid initsiatiive riikide maksusüsteemide täpsustamiseks. Ka Eestis jõustuvad novembrist tulumaksuseaduse muudatused, mis täpsustavad nn edasimakstavate dividendide maksuvabastust.

Kuid üks on selge- nii kaugele need piirangud minna ei saa, et täielikult oleks keelatud teistes riikides ühingute asutamine, mis alluks sealsetele maksukäsitlustele. Vastasel korral tekiks liialt intensiivne Euroopa Ühenduse asutamislepingus märgitud põhivabaduste riive.

Milliseid vabastusi ja soodustusi erinevad riigid pakuvad

Millised on siis need peamised vabastused ja erisused, mida rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtjad otsivad? Näiteks otsitakse osaluse võõrandamisest teenitud kasu maksuvabastust, mida pakuvad päris paljud riigid (sh Läti) ning koalitsioonilepingu kohaselt plaanitakse ka Eestis. Kui osalus võõrandatakse kinnisvaraühingus, soovitakse piirata allikariigi maksustamisõigust, mida paljude riikidega seoses võimaldab Holland. Otsitakse võimalikult madalat maksumäära (nt Maltal maksustatakse kasum teatud juhtudel 5%-ga, Bulgaarias 10%-ga, Lätis 15%-ga, Küprosel 12,5%-ga jne) või rahvusvahelisest kaubandusest teenitud kasumi maksuvabastust (nt Hongkong). IT valdkonnas tegutsevad ettevõtjad soovivad saadud litsentsitasudelt piirata allikariigi kinnipidamisõigust ning saadud litsentsitasude maksuvabastust (nt Küpros võimaldab teatud ajani litsentsituludelt 80% mahaarvamisi). Kontserinisisesele finantseerimisele otsitakse aga finantstulu maksuvabastust (nt Singapur) ning soovitakse piirata ka allikariigi kinnipidamisõigust. Maksuefektiivne kontsernistruktuur eeldab ka seda, et erinevate ühingute kahjumid oleks pikalt edasikantavad ning tasaarvestamiskõlblikud kasumlike ühingute kasumitega, sh piiriüleselt näiteks nagu Taanis. Seda loetelu võib jätkata pikalt.

Nii kaua, kui riikidel on võimalus ise otsustada võimalike vabastuste ja maksumäärade üle, jääb rahvusvahelises ettevõtluses maksustruktureerimine alles. Ka juhtimise ja rahvusvahelise maksuõiguse õpikud räägivad sellest, et kui kontserni juhtkond ei mõtle kontserni maksukoormuse peale, rikub ta oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kuid nagu on öelnud Denis Healey, on erinevus maksude planeerimise ja maksudest kõrvalehoidumise vahel vanglamüüri paksune. Ja väljaspool on kindlasti parem.

Lähemalt räägib Marko Saag erinevate riikide maksueelistest ja –erisustest ning nende kasutamisest juba 12. mail ainulaadsel loengul Rahvusvaheline maksustruktureerimine. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Soodushind kehtib vaid kuni 5. maini.

Autor: Marko Saag, advokaadibüroo ATTELA partner, vandeadvokaat

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700