Uus Euroopa Liidu tolliseadustik

Velli Saaberg
Velli Saaberg uurib spetsialistidelt muudatuste kohta uues EL-i tolliseadustikus

Uus Euroopa Liidu tolliseadustik rakendub 1. maist 2016. Küsisime, mis muutub?
Vastavad: Inna Issajenko, MTA tolliosakonna tollitehnoloogia juhtivspetsialist ja Andreas Part, 4U Logisticsi tolliteenuste juht, juhatuse liige.

Kas on oodata muudatusi riigi poolt tasuta kasutamiseks olevates internetipõhistes infosüsteemides?

Inna Issajenko: Eesti Maksu- ja Tolliamet (MTA) plaanib jätkata praeguse praktikaga, kus riik pakub kõigile tasuta kasutamiseks internetipõhiseid infosüsteeme. Samuti võetakse kasutusele MTA ja kliendi infosüsteemide vaheline sõnumivahetus üle X-tee andmevahetuskihi. Euroopa Liidu uue tolliseadustiku eesmärk on muuta kogu tollivormistus paberivabaks ning ühtlustada ja lihtsustada tollitoiminguid. Uue seadustiku järgi peab kogu suhtlus liikuma e-kanalisse ja meil tuleb rakendada mitmeid infosüsteeme. Esimene suurem infosüsteem rakendub Eestis 2017. aasta jaanuaris ja viimane hiljemalt 2020. aasta detsembris.

Millist nõu annate ettevõtjatele, et ei tekiks probleeme kõikide tollitoimingute ümbersuuna­misega elektroonilisse keskkonda?

Inna Issajenko: Kindlasti tasub jälgida informatsiooni MTA kodulehel, kus oleme loonud rubriigi „Uue liidu tolliseadustiku rakendamine”: http://www.emta.ee/et/ariklient/toll-kaubavahetus/uue-liidu-tolliseadustiku-rakendamine.
Selles rubriigis edastame Euroopa Liidu uue tolliseadustiku (LTS) rakendamise kohta käivat infot. Teabe lisamine ja uuendamine toimub jooksvalt, lähtudes teemade päevakohasusest ja rakendamise kohta tehtud otsustest.
Muudatuste põhjalikumaks tutvustamiseks korraldatakse koolitused teemal „Uus Euroopa Liidu tolliseadustik”, osavõtuks saab registreerida MTA kodulehel http://www.emta.ee/et/ariklient/koolitused.

Andreas Part: Alates 1. maist 2016 ei muutu selles osas midagi. Kõik, mis praegu on e-kanalis, sinna ka jääb. Täiendavaid tegevusi või ümberkorraldusi tolliga suhtleva ettevõtte jaoks seonduvalt tegevuste ümbersuunamisega ei kaasne.
Euroopa uue tolliõiguse jõustumisega alates maikuust saab alguse laiem ja pikaajalisem Euroopa Liidus tehtav tolliformaalsuste reform, mis peab olema täidetud ning üleminekumeetmed lõpule viidud 2020. aastaks.

Kas midagi muutub tavalise deklareerimise puhul?

Inna Issajenko: Ekspordi muudatused on välja toodud siin: http://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/oigusaktid/uus-tolliseadustik-alates-01052016/muudatustest-ekspordil.
Impordil 1. maist 2016 suuri muudatusi ei ole. Uute andmenõuete rakendamisel kehtib üleminekuperiood 1. maist 2016 kuni 31. detsembrini 2020 ning muudatused toimuvad siis, kui tollideklaratsiooni töötlemise süsteem viiakse vastavusse Euroopa liidu tolliseadustikust tulenevate andmenõuetega.
Vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonile peab olema lisatud tolliväärtuse deklaratsioon, kui saadetises sisalduva kauba tolliväärtus on 20 000 eurot või kõrgem (seni 10 000 eurot).

Andreas Part: Küll aga tõesti alates 1. maist toimuvad ja hakkavad toimuma ettevõtjate jaoks nn tavalise deklareerimise osas mõned olulist mõju avaldavad muudatused: lõpeb võimalus kasutada sisenemisdeklaratsioone (SD). Muudatus avaldab eelkõige mõju ettevõtetele, kelle kaubad saabuvad maanteetranspordiga ning sisenevad Eestisse ida ja kagu maantee piiritollipunktide kaudu. Sisenemiseks tolliterritooriumile tuleb edaspidi kasutada transiitdeklaratsioone (T1). Muudatuse mõju ettevõtetele seisneb asjaolus, et kaob võimalus kaupade nn ratastel tollivormistuseks. See tähendab, et kauba saajad peavad vastama uues tolliõiguses sätestatud volitatud kaubasaaja nõuetele, ning taotlema EMTA-lt vastava loa. Volitatud kaubasaajana tegutsemiseks peab kauba saaja kauba ladustama tolli poolt heaks kiidetud asukohas, kuhu veok tollivormistuseks saabub ning kus kauba saaja saabunud kaubakoguse enne tollideklaratsiooni esitamist üle kontrollib. Senise praktika kohaselt kiidab toll asukoha heaks siis, kui see territoorium/laohoone on kas kauba saaja omandis või tõendab kauba saaja territooriumi/laohoone kasutusõigust kehtiva rendilepinguga.
Alternatiivne lahendus on jätkuvalt tollivormistuse tegemine tolliagentuuris, kellele toll on väljastanud volitatud kaubasaajana tegutsemise õiguse. Nimetatud juhul saabub veok tollivormistuseks tolliagentuuri tegevuskohta, kus vajaduse korral kaup kontrollitakse ja tehakse tollivormistus.
Lisaks jääb võimalus pöörduda paberdokumentidega ka tolliasutusse.
Tolli poolt ettevõtetele väljastatud lubade ümberhindamise puhul tuleb arvestada, et rakenduvad tolliõiguse muudatused näevad ette seni kehtivate lubade ajakohastamist. Ajakohastamise raames hindab toll ettevõtete usaldusväärsust ja finantsvõimekust. Uued reeglid on ette nähtud tagatiste esitamise osas. Vastavasisulist riigisisest regulatsiooni ei ole aga rahandusministeerium veel kahjuks välja töötanud. Selles suhtes tasub ettevõtetel olla tähelepanelik, sest rakenduda võivad senisest erinevad nõuded tagatissummade puhul ning nõutavad tagatissummad suurenevad.

Mis muutub ajutise ladustamise regulatsioonis? 

Inna Issajenko: Ajutise ladustamise olemus uue seadustiku rakendumisega ei muutu, tegemist on endiselt olekuga tollile kaupade esitamise järgselt kuni tolliprotseduurile suunamiseni või taasväljaveoni. Eesti ettevõtete seisukohalt on kõik plaanitavad täpsustused/muudatused positiivse iseloomuga ja loetelu neist leiab http://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/oigusaktid/uus-tolliseadustik-alates-01052016/muudatustest-ajutisel-ladustamisel.

Andreas Part: Uus tolliõigus kaotab hoiukoha mõiste. Seega kauba saajad, kellele toll on väljastanud hoiukoha pidamise loa ning kes selle loa raames kasutasid võimalust kaupu ilma impordimakset tasumata ajutiselt ladustada, peavad tollilt taotlema uue loa kaupade ajutiseks ladustamiseks. Loa väljastamisega kaasneb tagatise esitamine.
Pikemaks muutub kaupade ajutise ladustamise tähtaeg. Uue regulatsiooni kohaselt on ajutise ladustamise tähtaeg 90 kalendripäeva, mille jooksul on kauba saajal võimalik tolliprotseduuri rakendamist ja impordimaksude tasumist edasi lükata. 

Osale arutelus

  • Velli Saaberg, ajakirja RP peatoimetaja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised