Avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus töösuhetes

Urmas Kukk
Vandeadvokaat Urmas Kukk tutvustab avaliku teabe seadust ja isikuandmete kaitse ...

Töösuhteid reguleerivad otseselt töölepingu seadus (TLS) ja avaliku teenistuse seadus (ATS). Samas reguleerivad aga isikuandmetega seonduvat nii isikuandmete kaitse seadus (IKS) kui ka avaliku teabe seadus (AvTS), mis mõlemad on töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse suhtes erinormid.

Eraelu piirid on igaühe enda otsustada. Eraelu piiride kehtestamist on välditud just asja olemuse tõttu: eraelu piire ei saa hinnata keegi teine peale isiku, keda see puudutab. Samas ei ole õigus era- ja perekonnaelu austamisele/puutumatusele1 ja õigus isikuandmete kaitsele2 absoluutsed õigused, st kõik teised peavad oma tegevuses nende õigustega arvestama ja igati hoiduma nende rikkumisest. Teatud juhtudel on eraelu riive õigustatud. Üks sellistest juhtudest on ka töösuhted. Teisalt ei ole ka tööandja õigus töötaja eraelu riivele absoluutne ja ka tema allub teatud reeglitele.

Teisisõnu, kui TLS-is ja ATS-is toodu on selles osas, mis puudutab isikuandmete töötlemist, vastuolus IKS-i või AvTS-i sätetega, siis kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust või avaliku teabe seadust. Kui aga isikuandmete töötlemise korral on vastuolu isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse vahel, siis kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust.

Isikuandmete kaitse seadusega seonduv

Töölepingu seadus ei anna ammendavat loetelu andmetest, mis peavad olema töölepingu kirjalikus dokumendis. Seaduse § 5 lg 1 sätestab, mis vähemalt peab sisalduma töölepingus. Seega on tööandjale jäetud võimalus küsida ja töötajale esitada kokkuleppel täiendavaid andmeid töötaja kohta. Täiendavate isikuandmete küsimisel tuleb lähtuda sellest, et need peavad olema vajalikud töölepingu täitmiseks ja nende töötlemine peab vastama isikuandmete kaitse seaduse nõuetele.

IKS-i § 6 p 1 järgi võib isikuandmeid koguda3 vaid ausal ja seaduslikul teel. Ausal selles kontekstis tähendabki poolte kokkuleppel ja andmesubjekti nõusolekul. Samas tuleb tähele panna, et sama paragrahvi punkti 2 kohaselt peavad kogutavad andmed olema vajalikud õiguspärase eesmärgi (töölepingu täitmine) saavutamiseks. Kui tekib vajadus töösuhte ajal täiendavate andmete saamiseks, siis peab tööandjal olema selleks õigustatud huvi ja vastava soovi korral tuleb seda ka töötajale selgitada. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töötaja eraelu või mis ei ole seotud sobivusega töökohale. Õigustatud huvi puudumise eeldamine tähendab, et vaidluse korral on õigustatud huvi tõendamise kohustus tööandjal. Eeltoodust tulenevalt peab tööandja olema valmis andma selgitusi, mis eesmärgil ta midagi küsib ja kuidas see on seotud tööga.

Terviseandmed on delikaatsed isikuandmed ja nende töötlemine on keelatud, kui andmete töötleja ei ole registreeritud Andmekaitse Inspektsioonis või kui tööandja ei ole määranud isikuandmete kaitse eest vastutavat isikut4.

Samas on paljudele ametitele kehtestatud tervisekontrolli läbimise nõue (haridustöötajad, tervishoiuteenuse osutajad, ravimite valmistajad, toidukäitlejad jms). Samuti on paljudele ametitele kehtestatud tervisenõuded. Nendel juhtudel peaks piisama vastava ala spetsialisti kirjalikust kinnitusest, et kandidaat vastab sellele ametikohale kehtestatud tervisenõuetele. Traumade või põetud haiguste nimekirja esitamise nõue on ilmselgelt liiast. Nagu eespool mainitud, ei pea Andmekaitse Inspektsioon ametikohast tulenevate tervisenõuete vastu huvi tundmist delikaatsete isikuandmete töötlemiseks IKS-i mõttes.  Siiski tuleb siin järgida kõiki teisi isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõudeid.

Töötajate tervisekontrolli saatmine on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (TTOS). Sama kehtib ka tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral töötaja terviseandmete töötlemise kohustuse ja õiguste kohta tööandja poolt. Neil juhtumitel on tegemist isikuandmete töötlemise erinormiga ja vastuolu korral IKS-iga tuleb lähtuda TTOS-i nõuetest. Seejuures tuleb aga meeles pidada, et nendes isikuandmete töötlemise küsimustes, mida TTOS ei reguleeri, peab lähtuma IKS-i nõuetest.

Töötaja on kohustatud teavitama tööandjat viimase soovil kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi.

Kui tööandja ja töötaja on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe, on töötaja tööandja nõudel kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet ulatuses, millel on tähtsus nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Seejuures on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.

TLS-i § 1 lg 1 kohaselt allub töötaja töölepingu alusel tööandja kontrollile. Siiski ei või tööandja töötajat allutada totaalsele kontrollile. Eelkõige on oluline, et töötaja oleks teadlik kõigist temale kehtestatud kohustustest ja nõuetest, samuti asjaolust, et tööandja võib aeg-ajalt kontrollida kehtestatud reeglite täitmist. Oluline on ka, et kontrollimise reeglites oleks eraldi välja toodud need juhtumid ja kord, kui kontrolli tehakse töötaja juuresolekuta. Kuid ka reeglite olemasolu ei õigusta töötaja kõigi tegevuste pidevat jälgimist ja jäädvustamist. Kontrollimisel (nagu ka igal teisel isikuandmete töötlemisel) peab olema selge ja täpne eesmärk. Sama kehtib avaliku teenistuse puhul.

Eeltoodu kehtib ka elektroonilise andmevahetuse kohta (e-post, VoIP kõned). Isegi siis, kui tööandja on töötajatele andnud võimaluse selliseks andmevahetuseks, ei ole tal õigust kogu andmevahetust salvestada ja pidevalt jälgida.

Töötajate internetikasutuse kohta andmete kogumine on õigustatud ainult juhul, kui on alust arvata, et selle kasutamine ei ole tööülesannetega seotud. Kuid ka siin tuleb töötajale eelnevalt teada anda, et kui tema töötulemused ei vasta tööandja ootustele, võidakse tema internetikasutamist kontrollida.

Igasugust teavet, mis on käsitletav töötaja isikuandmetena, võib tööandja avalikustada vaid juhul, kui töötaja on selleks andnud nõusoleku või avaldamiseks on seadusest tulenev alus.

Tavapäraseks on saanud töötaja nime, ametikoha, e-posti aadressi, kontakttelefoni, aga ka hariduse ja kvalifikatsiooni info ning foto avaldamine veebilehel. TLS ega IKS ei anna alust sellise teabe avaldamiseks ja seetõttu saab neid andmeid avaldada ainult töötajate nõusolekul. Teisalt tuleb aga arvestada, et TLS ei anna võimalust töölepingu sõlmimata jätmiseks või töölepingu ülesütlemiseks põhjusel, et töötaja ei luba oma andmete avaldamist asutuse veebilehel.

Avaliku teabe seadusega seonduv

Avaliku teabe seadus näeb ette avalikus teenistuses olevate isikute kohta käivate andmete avalikustamise. Nii näiteks peavad teabevaldaja veebilehel olema aktiivselt (s.o ilma teabenõuet esitamata kättesaadavad) avalikustatud asutustest ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, haridus ja eriala, telefoninumbrid ja elektronpostiaadressid. Seejuures ei pea tingimata olema avaldatud ametniku otsenumber. Piisab, kui on olemas number, millel tööajal vastatakse ja mille kaudu on ametnik kättesaadav.

Paljudel juhtudel nõutakse isikuandmeid sisaldavat teavet sellisel ebamäärasel ja defineerimata alusel nagu näiteks „avalik huvi”. Siin peab teabenõudja selgitama, milles seisneb avalik huvi. Avaliku huvi põhjenduseks ei ole kindlasti selgitus, et avalikkusel on õigus teada. Teabenõudja peab suutma selgitada, miks üldsusel on õigus neid konkreetseid andmeid teada. Ja kui tekib kahtlusi, siis teabe valdaja ei pea põhjendama avaliku huvi puudumist, vaid teabe nõudja peab tõendama avaliku huvi olemasolu.

Lisaks veebilehel avaldamisele võidakse teha ka otsepäringuid isikuandmete avaldamiseks. Ei ole mõistlik hakata otsima nõude täitmise või sellest keeldumise alus. Kohustus esitada nõude alus lasub nõude tegijal. Teabevaldaja on kohustatud kindlaks tegema, kas nõude alus vastab tegelikkusele või mitte.

Samas ei tohi teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada juhtimisvigade kohta ja ametniku mainet kahjustavat teavet. See teave ei pea olema aktiivselt avalikustatud, vaid kasutada võib nn passiivset avalikustamist, st teave väljastatakse teabenõude esitamisel. Ametniku mainet kahjustava teabe korral ei tohi siiski avaldada delikaatseid isikuandmeid ja eraelu puutumatust kahjustada võivat teavet.

Avaldamine kolmandatele isikutele

Paljudes asutustes ja äriühingutes on kujunenud traditsioonid, mis muuhulgas toovad kaasa isikuandmete avaldamise. IKS ei keela selliseid traditsioone, samas tuleb aga austada isiku soovi, kes ei taha sellise tähelepanu osaliseks saada. 

Paljude ametiasutuste (ja mitte ainult) kodulehtedel on näha teenistus- või töösuhte peatamise põhjus. Tihtipeale on see seotud muudatustega pereelus. Ükski seadus sellise detailsusega andmete avaldamist ei nõua. Perekonna juurdekasvuga seotud teave ei ole saadud või loodud avalikke ülesandeid täites (seni kuni ametnikele ei ole seatud kohustuseks tagada rahvastiku juurdekasv sellesse isiklikult panustades) ja seega ei ole tegemist avaliku teabega. Isegi kui asutusele on laekunud teave, et ametnikul on oodata peres täiendust, siis AvTS-i § 35 lg 1 p 13 (perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed) järgi tuleb see kuulutada asutusesiseseks kasutamiseks.

Avaliku teenistuse seadus näeb ette ametniku põhipalga ja põhipalga, muutuvpalga ning teenistusülesannete täitmisest tuleneva muu tulu kogusummana avalikustamise.

Lähiajal peaks vastu võetama (artikli ilmumise ajaks võib-olla ongi vastu võetud) kaua ettevalmistatud isikuandmete kaitse reform. Sellega seoses ei ole kiireid muudatusi ette näha, sest EU määrus jõustub kaks aastat pärast selle vastuvõtmist.

 

1 Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 7, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26.

2 Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 8, Eesti Vabariigi põhiseaduses puudub.

3 Seaduses räägitakse küll kogumisest, kuid aususe ja seaduslikkuse põhimõte käib siiski kogu töötlemise kohta.

4 Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, et registreerima peaks delikaatsete isikuandmete töötlemise korral need isikud ja ettevõtted, kellele selline töötlemine on majandustegevus. Tööandjate poolt oma töötajate delikaatsete isikuandmete töötlemine ei ole Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul ettevõtluse eesmärk, vaid töökorralduse lahutamatu osa (AKI juhend „Isikuandmete töötlemine töösuhetes”, lk 41). Autor nõustub Andmekaitse Inspektsiooni põhjendustega, kuid ei saa kindlalt väita, et need seisukohad vaidluse korral ka kohtus püsima jäävad.

 

Osale arutelus

  • Urmas Kukk, advokaadibüroo Mullari & Koch vandeadvokaat

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised