Sander Karu: see on olnud hea võimalus ennast pidevalt arendada

Sander Karu
Koolitaja Sander Karu käsitleb majanduskeskkonna arengut

Sander Karu on koolitaja ning mitme finants- ja juhtimisraamatu autor. Uurisime, milline peaks olema investori- ja tööandjasõbralik majanduskeskkond ja miks tasub käia koolitustel.

Milliseid võimalusi peaks Eesti kasutama investorite siiameelitamiseks?

Oluline on tagada stabiilne, turvaline ning investori- ja ettevõtjasõbralik majanduskeskkond.
Kõige aluseks on meie väärtushinnangud ja väärtushinnangute kujundamine. Investorid, ettevõtjad ja tööandjad peaksid meenuma mitte ainult enne valimisi, vaid nendega on mõttekas arvestada ka pärast valimisi. Osaühingu kui seadusliku ettevõtlusvormi ning osanike ja ettevõtjate massiline tembeldamine OÜ-tajateks või ettevõtlusorganisatsioonide ja maksumaksjate ettepanekute vähene arvestamine viimaste maksumuudatuste tegemisel on vaid mõned näited mittearvestamisest. Uue tähtpäeva, ettevõtjate päeva tähistamine eelneva taustal on silmakirjalik. Kui isegi paljud meie oma investorid ei usu enam meie heasse majanduskeskkonda, siis miks peaksid Eestisse investeerima välisinvestorid? Info ju levib – investorid suhtlevad omavahel ja kvaliteetajakirjandus teeb jätkuvalt head tööd. On tarvis strateegiat ja tegusid!

Maksupoliitikas peab olema selge suund maksukoormuse vähendamisele ning sealt edasi miks, mida ja kuidas maksustades maksud kokku korjata. Oh kui palju oleks riigil veel raha tarvis, et kõikide eelarvest rahaküsijate ja huvirühmade soove täita, kuid riigil tuleb teha valikud, sest ka tulevikus on raha vähem, kui valitsused ja maksude ümberjagajad seda soovivad. Kuna meie riik on kohati rasvunud, siis selle tulemusena on mitmed olulised avalikud teenused jäänud hapnikunälga ja muutunud õhukeseks. Kuigi valitsuse olulisemaid maksupoliitika eesmärke on olnud majanduskasvu ergutamine ja uute töökohtade loomine, on paljuski täiendavalt laekunud maksuraha kasutatud valimislubaduste tulemusena tekkinud riigieelarve aukude lappimiseks, milles on olnud investoritele vähe positiivset. Piltlikult öeldes: viimase paari aasta jooksul on juba osa elujõus lüpsilehmi tapamajja viidud!

Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Maksumaksjate Liit, Jüri Raidla ja paljud teised on teinud väga häid ja tasakaalustatud ettepanekuid, mis toovad juurde välisinvesteeringuid ja mille tulemusena ei vähene laekumised riigieelarvesse. Nende ettepanekutega on mõttekas arvestada, kui soovime siia uusi välisinvestoreid ja tahame, et olemasolevad investorid (nii Eesti kui ka välisinvestorid) oma investeeringuid Eestist ära ei vii ja siia veel juurde investeeriksid.

Investoritele mõjub positiivselt dividendide tulumaksu vähendamine ning kindlasti tuleb teatud dividendide topeltmaksustamine kiiresti lõpetada (kui dividendi saaval äriühingul on väiksem kui 10% suurune osalus dividende maksvas äriühingus, siis toimub sisuliselt dividendide topeltmaksustamine).

Kui investori- ja tööandjasõbralik majanduskeskkond halveneb, siis investorite meelitamine annab enamasti lühiajalist efekti või on see mõju minimaalne. Näiteks on küll vahva osaleda traditsioonilisel miljoneid eurosid maksval EXPO maailmanäitusel, aga internetiajastul on see pigem rubriigist „Täna 25 aastat tagasi”. Igasugused toetused moonutavad turgu ja loovad toetuse saajatele sageli põhjendamatuid eeliseid konkurentide ees. Samal ajal tuleb meil arvestada nende mängureeglitega, mis kehtivad meid ümbritsevas majandusruumis.

Millist kehtivat seadust võiks muuta?

Koolitusturul tekitab ebavõrdset konkurentsi näiteks sama koolituse maksustamine olenevalt teenuse osutajast. Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkti 6 kohaselt on maksuvabastuse alt välistatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus, kuid ebamäärane on mõiste „ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus” sisu. Selle punkti tõlgenduste tulemusena tekib turul ebavõrdne konkurents olenevalt teenuse osutajast. Näiteks raamatupidajate koolitamisel lisavad käibemaksukohustuslased äriühingud koolituse hinnale käibemaksu, aga mitmed mitteäriühingud (näiteks MTÜ-d, sihtasutused, mõned avalik-õiguslikud juriidilised isikud) analoogsele koolitusele käibemaksu ei lisa, kuigi mõlemad konkureerivad koolitusturul ja teenivad koolitusteenuse osutamiselt tulu. Põhjendatud ei ole ärilise eesmärgi kindlakstegemine kasumi alusel, sest kasum pole enne teenuse osutamist täpselt teada ning see, kas lõpptulemusena teenitakse kasumit või kahjumit, ei tohiks maksukohustust mõjutada. Samuti ei tohiks maksukohustust mõjutada koolituse hind. Põhjendatud pole lähenemine, et organisatsioon ise otsustab, kas peab seda koolitusturul pakutavat koolitust ärilistel eesmärkidel antavaks koolituseks (ettevõtluseks) või mitte.

Iga analoogne teenus, millega konkureeritakse koolitusturul, peaks olema maksustatud samade põhimõtete järgi olenemata hinnast ja sellest, kas eesmärk on kasumit teenida või mitte, samuti sõltumata sellest, millise omandivormiga on teenuse pakkuja.

Seadusi oli ja on tarvis muuta, kuid seaduste muutmine ei tohi muutuda asendustegevuseks. Viimases raamatupidamise seaduses mõiste „kohustus” asendamine mõistega „kohustis” on minu jaoks sellise asendustegevuse „paremaid” näiteid.

Kuidas peaksid ettevõtted toime tulema toormehinna kasvu ja suurenevate tööjõukuludega?

Sellistes olukordades muutub järjest olulisemaks strateegiline prognoosimine ja eelarvestamine. Tähtis on teada, millal ja kui palju kulud suurenevad, kuidas see mõjutab ettevõtet ning kas ja kui palju on kasumi vähenemiseks võimalik tõsta hinda ja/või suurendada müügimahtu. Ja sealt edasi juba võimalikud otsused alates outsourcing’ust, innovaatilistest lahendustest toodete, teenuste, töötajate ja äriprotsesside arendamisel, kuni äritegevuse likvideerimise või üleviimiseni madalama kulutasemega riikidesse. Mitmetele on häid tulemusi andnud ka teiste maksumaksjate arvelt endale paremate tingimuste lobistamine, olgu selleks siis erinevad maksusoodustused, riiklikud toetusprogrammid teatud valdkonna ettevõtetele, ressursitasude vähendamine või protestiaktsioonid.

Tähtis on häid aegu kasutada organisatsiooni ja meeskonna arendamiseks. Kohtudes 2009. aastal majanduskriisi tipul ühe ettevõtte juhiga, kus paar-kolm aastat varem olime koostöös juurutanud strateegilise juhtimise süsteemi koos tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi, tasakaalus tulemuskaardi ja strateegilise eelarvestamisega, küsisin temalt, kuidas ettevõte on majanduskriisi tingimustes toime tulnud? Üks oluline mõte, mida selle ettevõtte juht välja tõi, oli see, et tänu tehtud koostööle olid nad valmis kiiresti reageerima majanduskriisile, korraldasid kiiresti oma äritegevuse ümber ning majanduskriisi negatiivne mõju võrreldes konkurentidega oli neile tunduvalt väiksem.

Miks peaks juht oskama bilanssi lugeda?

Bilanss on mitte ainult „äri peegel”, vaid oluline infoallikas ka ärksamale osale avaliku ja kasumile mittesuunatud sektori juhtidest. Bilansi lugemine pole eesmärk omaette. Töötulemused on enamasti seotud rahaga või sõltuvad rahast või raha vähesusest, olenemata sellest, kas tegemist on avaliku sektori või äriühingu juhiga. Tähtis on mõista ühe või teise majandusnäitaja sisu, seoseid juhtimisotsuste ning olulisemate raamatupidamise aruannete ja eelarvete vahel. Kui juhil pole soovi hakata ajaloolaseks, on vaja keskenduda just tulevaste perioodide eelarvestatud kasumiaruannete, rahakäibe prognooside ja eelarveperioodide lõppbilansside analüüsile, et leida parimad strateegiad ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Kindlasti võimaldab see juhil rohkem mõelda muule, mis on talle tähtis ning ka uni on öösel rahulikum.

Olete tegutsenud üle 20 aasta koolitajana. Mis on teid motiveerinud?

Tore on teha koostööd endast targemate, tegusate ja tulemuslike inimestega. On rõõm näha, kuidas koostöö tulemusena on paljud kliendid õnnelikumad ja edukamad sõltumata sellest, kes nad on (juhid, spetsialistid, ettevõtjad, omanikud) või kus nad on (Eestis või välismaal, avalikus või ärisektoris, oma väikeettevõttes või börsifirmas). Ning seda koos muutustega elukeskkonnas, inimsuhetes, äriprotsessides ja infotehnoloogias.

Kindlasti on töö koolitajana olnud motiveeriv vajadus enesearenguks ning uue ja innovaatilisega kursisolekuks, mille tulemusena on olnud võimalik pakkuda klientidele suuremat lisandväärtust.
Meenub, kuidas mõni aasta tagasi soovis ühe suure äriühingu finantsjuht konsultatsiooni kuluarvestuse probleemi lahendamiseks. Pärast sissejuhatavat vestlust hindas ta konsultatsiooni pikkuseks 6–7 tundi. Kui olin talle umbes tund aega küsimusi esitanud ja pärast seda olime koos mõned joonised ja arvutused teinud, ütles ta äkki: „Kuidas ma ise küll selle peale ei tulnud?”. Lisaks sellele, et tema konsultatsioonikulud olid kolm korda väiksemad kui esialgses eelarves planeeritud, teatas ta kolme kuu pärast, et on edukalt juurutanud kuluarvestuse süsteemi oma äriühingus.

Millised ootused on inimestel, kes tulevad koolitusele?

Ootused on väga erinevad ja olenevad koolitusel osalejatest. Raamatupidajatel ja finantsjuhtidel on enamasti tarvis luua või arendada erinevaid süsteeme, näiteks controlling’u, kuluarvestuse, eelarve või omahinna arvestuse süsteemi. Juhtidel on tihti oluline teada, millele keskenduda finantsvaldkonnas, kuidas paremini aru saada raamatupidamisest ja leida lahendused vajaliku info saamiseks.

Enamasti soovitakse saada ideid ja mõtteid, et oma isiklikke ja tööandja eesmärke paremini saavutada. Tihti osalevad koolitusel koos nii juht kui ka raamatupidaja, et koolituse käigus leida lahendused eriarvamustele ja koostada edasine tegevuskava koolitusel omandatu juurutamiseks oma töös. Sageli soovitakse saada kinnitust või kuulda vastuargumente oma seisukohtadele. Mida rohkem on inimestel praktilisi kogemusi, seda enam tekib neil loogilisi miks-küsimusi, mille üle majandusteoreetikud ikka veel arutavad, aga mida klientidel on tulnud või lähemal ajal tuleb hakata ellu viima.

 

 

Osale arutelus

  • Velli Saaberg, ajakirja RP peatoimetaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad