Kohtkindel segadus ehitiste maksustamisel

Ehitise maksustamine
Tõnis Elling selgitab ehitiste maksustamise problemaatikat

Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling arutleb ehitiste ja pooleliolevate ehitiste maksustamise probleemide üle ja selgitab vastavaid seadusi.

Kõigil, kes puutuvad kokku kinnisasja käibemaksuga maksustamisega, tasub teada, et kinnisasja mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on palju kitsam kui kinnisasja mõiste käibemaksuseaduse (KMS) kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa ehk maatükk.[1] Sama seaduse § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasi on käibes koos selle oluliste osadega, milleks on ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Olulisteks osadeks on ka erinevad laternapostid, kaevud ning isegi maatüki pinnas (muld, liiv, killustik), millega on kinnisasi kaetud. Seega pole oluliste osade määramisel vahet, kas asi asub maa peal või maa sees. Eelnimetatud olulised osad peavad olema kinnisasjaga püsivalt ühendatud, seega kinnisasjaga ühendatud asja eraldamisel võib kinnisasi ise ka hävineda või oluliselt halveneda. Juhul, kui kinnisasja oluliseks osaks on ehitis, siis võib ka ehitise oluline osa olla selle kaudu kinnisasja oluliseks osaks. Seega on oluline eristada, mis võib olla ehitiste olulisteks osadeks ning mis mitte.

KMS § 2 lg 3 kohaselt käsitletakse kinnisasjana ka ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses. Oluline on see kindlasti selle poolest, et kinnisasja käive on reeglina maksuvaba. Maksuvabastused toovad aga endaga kaasa paratamatult käibemaksu kumulatsiooni, mis rikub kogu käibemaksusüsteemi neutraalsuse põhimõtet.

Kohtkindlalt ühendatud või inimtegevuse tulemusel loodud?

Ehitise definitsiooni leiame ehitusseadustiku (EhS) §-st 3. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et ehitise mõistet on suhteliselt hiljuti muudetud. Varem kehtinud ehitusseaduse sõnastuse kohaselt oli ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.[2] Uue seadustiku sõnastuse kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.

Sõnastuse täpsustamisega loodi tegelikult tõlgendamiseks veel suurem mängumaa. Kindel on see, et ehitis peaks olema valminud inimtegevuse tulemusel. Küll aga on kadunud selline mõiste nagu aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Selle asemel on aluspinnasele toetuv: ehk kui enne võis järeldada, et ehitisel peaks olema vundament, siis tänane sõnastus sellele ei viita.

Käibemaksuga maksustamise seisukohast vaadatuna ei ole see definitsioon aga piisavalt täpne ja sellest sõltuvalt tõlgendatakse ehitise mõistet erinevalt ning seepärast pole alati selge, kas ja kuidas tuleb tehingut käibemaksuga maksustada.

Nagu näha, siis KMS puhul on kinnisasja defineerimisel selliseid kohti, kus mõistete selgitamisel võib tekkida erimeelsusi või vähemalt küsimusi. Üks huvitavamaid probleeme, mis on praktikas esile kerkinud, on seotud just pooleli oleva ehitise mõistega. Maksustamise seisukohast on see oluline eelkõige selle poolest, et sellest sõltub, kas krunt müüakse kohustuslikus korras koos käibemaksuga või on tegemist krundiga, millel asub ehitis, mis on tavakorras maksuvaba käive. Kui tavaarusaama kohaselt me võime veel ette kujutada, mida loetakse pooleli olevaks ehitiseks, siis maksustamise seisukohast ei ole võimalik veel tänasel päeval välja tuua piisavalt selget juhist selles osas. Ühestki seadusest me selles osas abi ei leia. Ehitise mõiste on küll ehitusseadustikus sätestatud, kuid pooleli oleva ehitise defineerimisel sellest kasu ei ole.

[1] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 27.03.2002, jõustunud 01.07.2002 – RT I 2002, 35, 216 ... RT I 2010, 38, 231, § 50 lg 1.

[2] Ehitusseadustik, 11.02.2015, jõustunud 01.07.2015 – RT I, 05.03.2015, 1

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad