Tööpraktika lepingud, tasud ja hüvitised

Rando Maisvee
Rando Maisvee, Eversheds Ots & Co

Mis on tööpraktika, kas praktikandiga peab sõlmima töölepingu ja maksma palka? Artiklis antavad vastused jaotuvad selle järgi, milline on praktika eesmärk ja millistele tingimustele vastab praktikant.

Hea on teada, et teatud juhtudel võtab riik enda kanda osa praktikaga seotud kuludest ning töötukassa vahendatud praktikandi tööle värbamisel võib tööandja hindamisperiood kujuneda tavapärasest kaks korda pikemaks.

Seadustest on võimalik esile tuua neli praktika regulatsiooni:

• praktika töölepingu alusel

• vabatahtlikkusel põhinev tasuta praktika

• kutseõppuri praktika

• töötu praktika

Töölepinguline praktika

Kas riik hüvitab praktikaga seotud kulud? Ei, töölepingulise praktika puhul ei hüvita.

Töölepingu seadus eeldab töölepingu olemasolu, kui füüsiline isik teeb teisele tööd, mille tegemist vastavalt asjaoludele võib oodata üksnes tasu eest. See tähendab, et lubades inimese n-ö kätt harjutama ja tavapäraselt makstakse samade soorituste eest tasu, võib eeldada ka algaja ootust tasule töölepingu alusel. Kui praktikant ei ole registreeritud töötu (tööotsija) ega kutseõppur, suhtub seadus praktikasse kui tavapärasesse töösse, mille eest maksab tööandja oma kulude arvel palka. Teiste sõnadega, üldjuhul tuleb praktikandiga sõlmida tööleping ja sellega seotud kulusid riik ei hüvita. Selline põhimõte kohaldub ka uue töötaja värbamisel, kui enne töölepingu paberil sõnastamist lubatakse töötajal teha n-ö proovipäev. Seadus võimaldab sellise ühe päeva töötava isikuga jätta töölepingu kirjaliku vorminõude järgimata, kuid mitte eirata töölepingu olemasolu.

Eelkirjeldatu kehtib ka alaealiste puhul, kusjuures alaealistega töölepingu sõlmimisel kehtivad erinõuded: alaealisega töölepingu sõlmimise eelduseks on seadusliku esindaja nõusolek,

16-aastane või noorem töötaja võib teha vaid kergeid töid, koolikohustusega alaealise töö ei tohi võtta enam kui poolt koolivaheajast, 7?14-aastasega töölepingu sõlmimiseks on täiendavalt vajalik ka tööinspektori nõusolek. Olenevalt vanusest seab seadus lisapiirangud alaealisele lubatud kergetele töödele. Näiteks kartuleid korjama võib saata 13-aastase, kuid mitte noorema. Nooremad võivad töötada vaid kergetel töödel kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Tasuta vabatahtlikkusel põhinev praktika

Kas riik hüvitab praktikaga seotud kulusid? Ei, vabatahtlikkuse alusel toimuva praktika puhul ei hüvita.

Maksukorralduse seadus määratleb töötamisena töö tegemist töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalikus teenistuses või vabatahtlikkuse alusel tasu saamata. Lisaks tunneb seadus kahe eesmärgiga praktikat, mille korral on töölepingu seaduse kohaldamine piiratud. Ilmselt on levinud eesmärk kutseõppe raames praktika omandamine (kutseõppurid). Samuti esineb eesmärk, milleks on töötule tööks vajalike teadmiste ja oskuste andmine (registreeritud töötud, tööotsijad). Kirjeldatud kolmel juhul, s.o

• vabatahtlikkuse alusel tasuta töö,

• kutseõppuri praktika ja

• töötu praktika, on ettevõtte huvi töösoorituse saamise vastu kõrvaline. Peamine on praktikandi juhendamine eesmärgiga võimaldada talle teadmisi ja kogemusi.

Nagu eespool kirjeldatud, eeldatakse töölepingu olemasolu töö puhul, mida tavapäraselt tehakse tasu eest. Seega on tasu oluline töösuhte määramise komponent.

Kui ettevõttes soovib vabatahtlikkuse alusel ja vastutasuta, kogemuste ja teadmiste omandamise eesmärgil lühiajaliselt töötada algaja, on soovitatav tasuta praktika eraldi lepinguga fikseerida. Lepingus on oluline esile tuua, et praktika eesmärk on kogemuste ja teadmiste tasuta omandamine, mitte tööülesannete täitmine, töö töötajale sobivuse väljaselgitamine või muu töölepingu sõlmimisele suunatud tegevus. Välistamaks võimalust, et algne tasuta praktika eesmärk suhte arenedes hägustub, on soovitatav sõlmida sellise tasuta praktika leping lühikeseks tähtajaks, mida ei pikendata. Oluline on ka meeles pidada, et sellise kokkuleppega ei saa kõrvale kalduda suhte tegelikust sisust. Vaidluse korral selle üle, kas tegu oli, hoolimata paberil fikseeritust, siiski töösuhtega, lähtutakse tegelikest asjaoludest ja eeldatakse töölepingu olemasolu.

Kutseõppuri kolmepoolne praktikaleping

Kas riik hüvitab praktikaga seotud kulusid? Jah, kutseõppuri praktika puhul osaliselt hüvitab.

Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on praktika oluline osa õppest, moodustades kuni kaks kolmandikku õppekava mahust töökohapõhise õppevormi puhul. Tähele tuleb panna, et kutseõppeasutuste seadus reguleerib õppevorme ja praktikat vaid kutseõppeasutuste ja vastava õigusega rakenduskõrgkoolide kutseõppekavadel. See tähendab, et kutseõppeasutuste seadus ei reguleeri teiste koolide (üli)õpilaste tööd. Üldhariduskooli õpilase või üliõpilase praktika saab toimuda seega töölepingu alusel.

Kutseõppuri praktika töökohapõhise õppe korral toimub haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määrusega nr 39 kinnitatud korra kohaselt praktikalepingu alusel. Praktikaleping sõlmitakse kooli, õppuri ja töökoha vahel. Lepingu alusel määratakse praktikandile juhendaja nii koolist kui ka töökohast ja tasutakse tööülesannete täitmise eest tasu. Tasu suurus peab vastama vähemalt alammäärale, milleks sellel aastal on 430 € kuus ja 2,54 € tunnis (2017. a vastavalt 470 € kuus ja 2,78 € tunnis). Samuti rakenduvad praktikandile töölepingu seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja nõuded ning kehtivad tööandja töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded. Täpsem töökorraldus lepitakse kokku praktikalepingus. Muu hulgas võib praktikalepingus kokku lepitu järgi kanda kool kuni 50% koolituskoha maksumusest üle tööandja praktikakohapoolsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks.

Kui tööandjal on huvi praktikanti enam motiveerida ja siduda, on lubatud praktikandiga sõlmida lisaks praktikalepingule ka tööleping. Töölepingu olemasolul ei tule praktikalepingus praktikatasu ette näha.

Töötu praktikaleping

Kas riik hüvitab praktikaga seotud kulusid? Jah, töötu praktika puhul osaliselt hüvitab.

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus reguleerib töötukassa korraldatavat praktikat, mis toimub töötukassa ja ettevõtte vahel sõlmitava halduslepingu alusel. Selle lepingu pooleks praktikant ei ole. Praktika eesmärk on anda töötule tööks vajalikke teadmisi ja oskusi, kuid praktikas osalejatega töölepingut ei sõlmita, töötasu ei maksta ja tööõigusnormid ei kohaldu. Kohaldatakse vaid töötervishoiu- ja ohutuse nõudeid, samuti töölepingu seadusega kehtestatud nõudeid praktikantide tööajale ja selle korraldusele, samuti alaealiste tööle.

Praktikalepingus määratakse praktikantide arv, praktika sisu ja kestus. Muud praktikandi ja tööandja kohustused tulenevad tööturuteenuste ja -toetuste seadusest. Nii peab töötu seaduse kohaselt praktikapäevikut ja esitab selle igal kuul töötukassale. Praktikapäevikus kirjeldab töötu täidetud tööülesandeid ja tööandja hinnangut tööülesannete täitmise kohta. Tööandja peab töötut juhendama ning esitama töötukassale igal kuul aruande tööpraktikast osavõtjate kohta ja praktikal osaletud päevade kohta.

Praktikandile maksab töötukassa stipendiumi ning hüvitab sõidu- ja majutuskulud. Tööandjale maksab töötukassa aga tööpraktika juhendamise eest tasu. Tööandjale makstav tasu sõltub töötukassale esitatud aruandlusest tööpraktikast osavõtjate ja praktikapäevade kohta ning juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töötasu alamäär tunnis. Juhendamistasu makstakse töötu tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100% päevamäärast, teisel kuul 75% ning kolmandal ja neljandal kuul 50%. Tööpraktika maksimaalne pikkus on neli kuud ja seejärel võib praktikandiga sõlmida töölepingu, kui tööandja seda vajalikuks peab. Tähelepanu väärib, et neljakuuse tööpraktika järel töölepingut sõlmides rakendub töölepingu seaduse alusel omakorda neljakuune katseaeg. See annab tööandjale sisulise võimaluse töötukassa kaudu värvatud praktikandi võimeid nelja kuu kestel veel kord hinnata.

Artikkel ilmus ajakirjas Personali Praktik.

Osale arutelus

  • Rando Maisvee, Eversheds Ots & Co

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad