Palk ja muud tasud Soomes

Mari Kuljus
Mari Kuljus käsitleb palka ja muid tasusid Soomes

Töösuhtes olevale töötajale makstakse nii palka, lisatasu kui ka preemiat, samuti arvestatakse erisoodustust, mis Soomes on isikustatud.

Esimesel kümnel haiguspäeval tööandja makstavat haigushüvitist nimetatakse haigusaja palgaks, samuti nimetatakse puhkuseaja palgaks rahasummat, mis Eestis on tuntud puhkusetasu nime all. Nimetatud tasudelt arvestatakse tööandjamaksud ning peetakse kinni töötaja osa. Töölepingu alusel töötavale isikule töö eest makstava hüvitise liiki on kerge määrata, kuid mõnikord ei ole selge, mis laadi kompensatsiooniga on tegemist. Tasu võib maksta ka siis, kui tegemist ei ole töösuhtega. Sellisel juhul tuleb esmalt selgitada, kas tasu vastab palga tunnustele või tuleb seda pidada hüvitiseks töö eest (työkorvaus).

Tööhüvitist võib maksta nt füüsilisele isikule, kellel ei ole töösuhet töö tellijaga (ja kes ei ole registreeritud ettemaksuregistris). Näiteks võib tuua ühekordse tõlketöö tellimise keeleoskajalt. Mõningaid tasusid käsitletakse siiski palgana, kuigi tegemist ei ole töösuhtega – nt ettevõtte tegevjuhile makstav hüvitis ettevõtte juhtimise eest. Palka ja tööhüvitist käsitletakse maksustamisel erinevalt.

Rahapalk ja kogupalk

Kui töölepingu seadus Eestis määratleb üheselt, et töötasu makstakse rahas, siis Soomes tuntakse lisaks rahapalgale ka kogupalga mõistet. Kogupalk koosneb rahapalgast ja n-ö isikustatud erisoodustustest (luontaisetuvõi luontoisetu). Erisoodustuse saamine mõjutab otseselt töötaja arvestuslikku töötasu suurust ja tulumaksuprotsenti.

Töötajaga tuleb töötingimuste kokkuleppimisel täpselt kindlaks määrata, milliseid erisoodustusi töötajale võimaldatakse ning millises määras; samuti seda, kas erisoodustused sisalduvad kokkulepitud palgas või lisanduvad palgale.

Lepingu sõlmimisel tuleb silmas pidada, et kui mingil põhjusel erisoodustusest loobutakse, tuleb selle väärtus töötajale hüvitada rahas.

Mõned töötajale võimaldatavad hüved võivad teatud summani olla maksuvabad, kuid maksuameti kehtestatud piiri ületamisel tuleb hüve hakata pidama erisoodustuseks ning sellelt peab arvestama kõik maksud nagu töötasult. Selliseks hüveks on näiteks töötaja eest tema töö- ja koduvaheliste sõitude eest tasumine. Tööandja võib maksuvabalt osta töötajale ühistranspordi sõidupileteid (työsuhdematkalippu) kuni 300 euro eest aastas, 301–750 euro pealt tuleb tasuda kõik palgamaksud. Kui tööandja pakub töötajale töösuhte-sõidupiletit, mille väärtus on 751 ja 3400 euro vahel, on maksustatava hüve suurus 450 eurot. Alates 3401 eurost on taas tegemist maksustatava hüvega, millelt tuleb arvestada kõik palga kõrvalkulud. Töötaja tehtud kulusid töö- ja koduvahelisteks sõitudeks maksuvabalt hüvitada ei ole võimalik, välja arvatud mõne konkreetse tegevusala puhul (maja- ja maaehitus, metsandus). Nendel tegevusaladel on kollektiivlepingutega kokku lepitud hüvitatavad rahasummad, mille suurus sõltub töötaja kodu ja töökoha vahelisest kaugusest.

Igal aastal avaldab maksuamet juhendi, milles on välja toodud kõikide erisoodustuste väärtus ning palga kõrvalkulude arvutamise alused.

Palga arvutamine

Soome töötajale antav palgalipik on mahukas dokument, vahel isegi kaheleheküljeline, sest nõnda palju võib seal olla välja toodud erinevaid tasusid ja kinnipidamisi: kuupalk, tunnipalk, tükipalk, preemia, tulemustasu, konkreetse tööga seotud lisatasu, lisatöö tasu, ületunnitöö tasu, erakorralise töö tasu, valveaja tasu, tööaja lühendusraha, pühade hüvitis, tasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, erinevad haigus- ja puhkuserahad, lähetuse päevarahad ning kuluhüvitised. Lisaks kajastab palgalipik alati kokkuvõtet jooksval aastal arvestatud tasude ja maksude kohta liikide kaupa. Sellelt võib leida andmeid ka puhkusearvestuse kohta ning kokkuvõtte eelmisest aastast.

Palgaarvestajal on vaja tööseadusandluses kehtestatule lisaks arvestada ka konkreetsel tegevusalal kehtivas kollektiivlepingus sätestatud erisustega, võimalike organisatsioonisiseste reeglitega ning konkreetse töötajaga kokkulepitud tingimustega.

Töölepingus on info kokkulepitud tööaja ja palga arvestamise viisi kohta, samuti on seal või organisatsioonisisestes reeglites kajastatud erisoodustused ning märge, kas need makstakse lisaks kokkulepitud palgale või sisalduvad palgas. Info, mida need dokumendid ei sisalda, on olemas kollektiivlepingus või viimases järjekorras vastavas seaduses.

Kui Eestis on võimalik töötajaga kokku leppida vaid tingimusi, mis on talle soodsamad võrreldes seaduses kehtestatuga, siis Soome tööseadusandlus jätab rohkem paindlikke võimalusi. Kui näiteks töölepingu seaduse alusel tuleb haigestunud töötajale jätkata palga maksmist (sairausajan palkka) kümne esimese haiguspäeva jooksul, siis majaehitusala kollektiivleping jätab teatud juhtudel haigestunud tööaja esimese haiguspäeva omavastutusele ning haigusaja palka võib hakata maksma alates teisest tööpäevast. Missugustel tingimustel võib nõnda toimida, on kollektiivlepingus detailselt kirjas.

Põhimõttelise erinevusena võrreldes Eestiga tooksin veel välja ületunnitöö. Vastupidi Eestile makstakse Soomes see kinni, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Samuti tehakse Soomes vahet, kas on tegemist ületunnitööga, mida tasustatakse 50% kõrgema tasuga või on tegemist 100% kõrgemalt tasustatava tööga. Ületunnitöö ei pruugi aga olla igasugune töötaja poolt väljaspool temaga kokkulepitud tööaega tehtud töö, kui töötajaga kokkulepitud tööaeg on lühem töölepinguseaduses või kollektiivlepingus sätestatud regulaarsest tööajast (näiteks 40 tundi nädalas). Töötatud aega, mis jääb töötajaga kokkulepitud tööaja ja regulaarse tööaja vahele, nimetatakse lisatöö ajaks ning selle eest tuleb tasuda vähemalt töötaja tavalist palka, kui kollektiivleping ei sätesta teisiti. Kuupalgaliste juhtivate töötajate ja spetsialistide töölepingutesse on mõnikord sisse kirjutatud, et nende palk sisaldab tasu võimaliku ületunnitöö eest.

Tükitöö tegemist ja tasustamist reguleerivad kollektiivlepingud. Majaehitusalal on näiteks sätestatud, et tükitöö puhul tuleb maksta vähemalt IV palgarühma tunnipalgale vastavat palka. Kui selgub, et töö tulemus ei vasta sellisele tasule, tuleks tükitöö katkestada ning arvestada palka töötaja tunnitasu järgi.

Puhkusetasude arvestamine võib suurel määral erineda Eesti praktikast. Puhkuseseadus määrab, kuidas puhkusetasu arvestada nädala- või kuupalgalistel, keskmise päevapalga alusel või protsendi alusel arvutatava puhkusepalga puhul.

Kui töötaja töötab alla 14 päeva või 35 tunni kuu jooksul, ei kogune talle puhkusepäevi, vaid puhkusehüvitisena makstakse välja kindel protsent teenitud palgast koos iga perioodi töötasuga. Kollektiivlepingud võivad omakorda sätestada, millist arvutusviisi tuleb kasutada või muidki erisusi. Samuti kehtivad praegu (02.03.2016) veel lisaks puhkuse ajal makstavale palgale kollektiivlepingute tõttu paljudel aladel puhkusehüvitised (lomakorvaus) ja isegi puhkuselt naasmise tasu (lomaltapaluuraha).

Töölepinguseaduse kohaselt tuleb palka maksta arvestuskuu viimasel päeval, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Palgapäeva võib kehtestada ka kollektiivleping. Kui palka arvutatakse nädala või pikema perioodi eest, tuleb seda maksta kord kuus. Tunnipalka ja vähem kui nädalaste ajavahemike eest arvestatavat palka tuleb maksta kaks korda kuus.

Palgaga seotud maksude tasumine

Palgamaksja on kohustatud palgast kinni pidama tulumaksu vastavalt töötaja esitatud tulumaksukaardile. Kui töötaja maksukaarti esitanud ei ole, tuleb tulumaksuna kinni pidada 60%.

On oluline jälgida, et töötaja esitaks peamisele tööandjale maksukaardi originaali, sest põhitulu saab teenida ainult ühe tööandja juures ja ainult ühel tööandjal on õigus arvestada tulumaksu põhituluprotsendi alusel.

Kõrvaltulu võib teenida mitmelt poolt ning kõrvaltulu maksukaardist võib erinevatele maksjatele vabalt teha koopiaid.

Palgamaksja kohustus on maksta ka sotsiaalkindlustusmaksu ja pensioni- ning muud kindlustusmaksud, mille suurus sõltub töötaja palga suurusest või ettevõtte tegevusalast.

Palgaandmed tuleb maksuametile deklareerida regulaarselt, samuti tuleb kokkulepete kohaselt teatada palgaandmed kindlustusseltsidele, kellega on sõlmitud töötajate kohustuslikud kindlustuslepingud (pensioni-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus- ning elukindlustuslepingud). Töötuskindlustusmakseteks tuleb palgaandmed teatada töötuskindlustuse fondile. Kindlustusmaksete arvestamine käib peamiselt prognoositava tulu järgi ja kord aastas tehakse korrektsioon vastavalt tegelikult väljamakstud palkadele. Pensionikindlustusmakseid on võimalik tasuda iga kuu tegelikult väljamakstud palkade alusel, kui nõnda on kindlustuslepingu sõlmimisel kokku lepitud.

Kuigi kohustuslikke kindlustusi annavad mitmed kindlustuspakkujad, on maksumäärad riiklikult kehtestatud ning kindlustusandjate pakkumised erinevad üksteisest lisateenuste ja soodustuste poolest. Pensioni- ja töötuskindlustusmaksed on jaotatud tööandja ja töötaja vahel. 2016. aastal on töötaja pensionikindlustuse makse määr 25,10%, millest 5,70% on töötaja osa. Kui töötaja on aga üle 53 aasta vana, rakendub temale kõrgendatud maksemäär suurusega 7,20%. Töötuskindlustusmakse töötajale on 2016. aastal 1,15% maksustatavast tulust, tööandja maksemäär sõltub aga tööandja poolt aasta jooksul makstavast palgasummast ning on 1%, kui aastane väljamakstav palgasumma on kuni 2 044 500 eurot või 3,9%, kui palgasumma on eelnimetatud summast suurem. Sotsiaalkindlustusmaksu määr on tänavu 2,12% ning see on puhtalt tööandja kulu. Õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse ning töötajate elukindlustuse maksemäärad sõltuvad ettevõtte tegevusalast ning on tööandja kanda.

Nii palgast kui ka tööhüvitisest peab maksja kinni tulumaksukaardi kohase tulumaksu. Maksja kannab kinnipeetud tulumaksu maksuameti vastavale kontole. Tähtaeg on maksmisele järgneva kuu 12. kuupäev.

Tööhüvitisest sotsiaal- ega muid kindlustusmakseid kinni ei peeta. Tööhüvitise saaja peab silmas pidama, et kui temale makstav hüvitis ületab teatud summa (7557,18 eurot 2016. aastal), on ta kohustatud sõlmima ettevõtja pensionikindlustuslepingu.

 

 

 

 

Osale arutelus

  • Mari Kuljus, Kuljus Consulting Oy juhatuse liige

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Uudised