Kanne töötamise registris ja selle õiguslik tagajärg

Meeli Miidla-Vanatalu
Meeli Miidla-Vanatalu käsitleb kandeid töötamise registris ja nendega seotud...

Kanded töötamise registris ja nendega seotud vaidlused peegeldavad selgelt probleeme töösuhetes. See, mis enne toimus ainult poolte vahel ja töölepinguga seotud dokumentides, on nüüd nähtav ka registrikannetes. Siiski võib ka registrist avastatud valekanne aidata inimesel oma õigusi kaitsta või suisa jõuda majanduskuriteo jälile.

Töötegijate registreerimise kohustus hakkas maksukorralduse seaduse muudatusega kehtima juba 1. juulist 2014. Töötamise register on töötamisega seotud infot koondav register, mida peab maksu- ja tolliamet ning milles sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustuse, töötuskindlustushüvitise jms) määramisel.

Registriga on harjutud, enamik inimesi teab, mis see on ning mida ja kes sinna kandma peab. Teatakse ka seda, et töötamise registreerimise kohustus on kõigil tööd pakkuvatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning registrisse tuleb kanda kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, seda olenemata lepingu vormist ning ajalisest kestusest ehk kõik töölepingu, töövõtu-, käsundi- või muu teenuse osutamise lepingu ja muude töö tegemise aluseks olevate õigussuhetega seotud andmed.

Vaba vorm kokkuleppel lõpetamisel ja kande vaidlustamine

Kahjuks on registrikannetega seoses ilmnenud täiesti uued probleemid, mis on kaasa toonud kohati absurdsed vaidlused töövaidluskomisjonis või kohtus, kus inimene peab töövaidlusorganisse pöörduma pelgalt selle pärast, et tööandja ei taha valekannet parandada või keeldub üldse kande tegemisest.

Töölepingu seadus ja ka võlaõigusseadus ei näe ette, millises vormis tuleb sõlmida poolte kokkulepe lepingu lõpetamiseks. Seega on igati mõistlik, et poolte kokkulepe võib olla ka suuline.

Samal ajal tuleb meeles pidada võlaõigusseaduse §-st 13 tulenevat põhimõtet, et juhul kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust endast ei tulene teisiti.

Seadus täpsustab, et kui lepingupooled on kokkuleppega ette näinud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis (näiteks kirjalikult), ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingut muutma või lõpetama teistsuguses vormis.

Seega kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on igati seaduspärane lõpetada leping suulise kokkuleppega. Probleem tekib aga siis, kui tegelikult kokkulepet sõlmitud ei ole. Töövaidluste praktika näitab, et töölepingu lõpetamise alusena märgitakse töötamise registrisse TLS-i § 79 ka nendel juhtudel, kui tööandjal tekivad majandusraskused ja tal ei ole tööd anda ning ta saadab töötajad n-ö koju ootele või poolte vahel tekib konflikt, tööandja ütleb töötajale, et ta enam tööle ei tuleks ja töötaja ei tulegi. Samuti on seda paragrahvi kasutatud, kui tööandja ei ole nõus töötaja erakorralise ülesütlemisega.

Kui töötajal ei ole endal ka enam huvi selle töösuhte vastu ja sellega seotud sotsiaalseid tagatisi ei ole vaja kasutada, siis jääb see kanne tavaliselt ka muutmata ehk keegi selle teemaga rohkem ei tegele. Kui aga töötaja tegelikult ei ole poolte kokkulepet sõlminud ning kui ta soovib ennast töötuna arvele võtta, aga Töötukassas selgub, et sellisel alusel lõpetamisega töötuskindlustushüvitise saamise õigust ei kaasne, ei jää inimesel muud üle, kui alustada vaidlust töövaidluskomisjonis või kohtus.

Selles olukorras saab töötaja esitada nõude, et töövaidluskomisjon tuvastaks, et töösuhe ei ole lõppenud poolte kokkuleppega või tuvastaks näiteks, et töösuhe lõppes tegelikult töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega või muul alusel ning sellest tulenevalt taotleda kõrvalnõudena kande muutmist töötamise registris.

Nii töötaja kui ka tööandja peavad arvestama, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töösuhe ei lõppenud tegelikult poolte kokkuleppega ning pooled ei ole ka muul alusel töösuhet üles öelnud, siis loetakse töösuhe jätkuvaks ehk tööandjal tuleb võimaldada töötamist ning töötajal tööle minna, kuni tööleping lõpetatakse või üles öeldakse.

Tööandja jonn ja riigi halduskoormus

Maksukorralduse seaduse kohaselt tuleb töötamise alustamine registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Töötamise peatamine ja lõpetamine tuleb registreerida kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatumise või lõpetamise päevast.

Registrisse tuleb kindlasti kanda tegelik tööle asumise aeg ning ka tegelik töösuhte lõppemise aeg ja alus.

Kahjuks on osa tööandja esindajatest leidnud, et registrikande tegemata jätmine või teadvalt valekande tegemine on hea võimalus töötajat kiusata.

Töövaidluskomisjonis on kõige rohkem olnud läbivaatamisel neid avaldusi, kus töötaja palub tuvastada, et tööleping lõppes töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega TLS-i § 91 lg 2 alusel ehk tööandja rikkumise tõttu, kuid töötamise registris kanne puudub või on sinna kirja pandud hoopis teine paragrahv, näiteks TLS-i § 88 lg 1 punkt 3 või mõni järgnevatest, kuigi töötaja sellist ülesütlemisavaldust saanud ei ole.

Tööandja vastuväide on aga see, et tema ei nõustu töötaja ülesütlemisega ning on veendunud, et rikkumist ei ole aset leidnud, seega on ülesütlemine tühine. Samas aga ei vaidlusta ka töötajalt saadud ülesütlemisavaldust seadusega ettenähtud 30 päeva jooksul töövaidluskomisjonis ega kohtus.

Riigikohus on 2015. aasta otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14 selgitanud, et töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks peab nõude esitama pool, kellele üleütlemisavaldus tehti ning kui ülesütlemist ei ole vaidlustatud, siis loetakse, et tööleping on lõppenud avalduse esitaja märgitud alusel ja kuupäeval.

Seega, kui tööandja ei ole töötaja erakorralise ülesütlemise avaldust töövaidluskomisjonis ega kohtus vaidlustanud, see kehtib ning kanne töötamise registrisse tuleb tal teha selle avalduse alusel.

Töötaja poolelt vaadates on paraku nii, et kui tööandja ikka ei taha tegelikkusele vastavat kannet teha, siis ei jää muud üle, kui pöörduda töövaidlusorgani poole, et komisjon või kohus kinnitaks tuvastusnõude tulemusel üle, et ülesütlemisavaldus on kehtiv ning seejärel oleks võimalik jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse alusel komisjonil endal õiged kanded registrisse teha või jõustunud kohtuotsusega juba siis töötukassasse või maksu- ja tolliametisse pöörduda.

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kohus ise kandemuudatusi registris ei tee. Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisel saab aga komisjoni poole pöörduda jõustumismärke taotlusega ning sel juhul teeb komisjon ka otsusest tulenevad kandemuudatused.

Kogu eelkirjeldatud protsess tähendab õiget registrikannet ootava inimese jaoks aja- ning ilmselt ka rahakadu. Kuid lisaks ei saa unustada, kuidas selline käitumine registrikannet tegema pidanud tööandja poolt koormab ka neid asutusi, kes töövaidlust läbi vaatama peavad ning seejärel veel tema asemel registrikandeid teevad.

Kes mida töötamise registrist näeb?

Iga inimene saab endaga seotud kandeid töötamise registrist e-maksuameti kaudu vaadata ehk tegelikult on igal ajal võimalik üle kontrollida, kas alanud õigussuhe ikka on registrisse kantud ning kuidas on lõpetamiskanne tehtud. Väide, nagu näeks eelmise tööandja kandeid ka järgmine töötamist võimaldav isik, ei vasta tõele. Ka iga registrikande tegija näeb ainult oma ettevõttega või endaga (kui on füüsilisest isikust töötamist võimaldav isik) seotud andmeid, mida ta ise on teinud.

Kannete õigsuse eest vastutab alati kande tegija ehk töötamist võimaldanud isik. Kui kannet ei ole või see ei vasta tegelikkusele, on esmane kohustus temal kanded parandada.

Teoorias on kõik selge, kuid praktika võib anda erinevaid lähenemisi. Näiteks oli käesoleva aasta alguses töövaidluskomisjonis arutamisel töövaidlusasi nr 4-1/74/16, kus endine raamatupidaja pidi pöörduma töövaidluskomisjoni, sest tema tähtajalise töölepingu lõpukannet keegi ära ei teinud. Töösuhte ajal oli tema see, kes kannete tegemise eest vastutas, aga pärast tema tähtajalise töölepingu lõppemist tekkis olukord, kus ettevõttes ei olnudki enam kedagi, kes kannet teha oskaks ja tahaks. Nii ei jäänudki muud üle, kui taotleda töövaidluskomisjonilt tähtajalise töölepingu lõppemise tuvastamist ning sellega seoses kande tegemist töötamise registris. Kande tegigi töövaidluskomisjon pärast jõustumismärke taotluse saamist.

Teises töövaidlusasjas, nr 4-1/58/16, oli autojuht sunnitud pöörduma töövaidluskomisjoni, kui avastas, et kuigi ta oli veel novembrikuus tööandja autoga Rootsis ja Soomes tööl, on töötamise registri andmetel tema tööleping lõppenud juba 30. septembrist ja lõppemise alusena on märgitud TLS-i § 88 lg 1 punkti 4 ehk joobeseisundis tööl viibimise tõttu erakorraline ülesütlemine.

Komisjon tuvastas selles asjas töölepingu tegeliku lõppemise aluse ning luges töösuhte lõppenuks alles 3. novembrist 2015. Pärast otsuse jõustumist ja jõustumismärke taotluse saamist tegi komisjon vastavad kanded töötamise registris.

Mõnikord võib aga töövaidluse tulemusel hoopiski vaja olla registrikanne kustutada. Nii juhtus töövaidlusasjas, kus lasteaiaõpetajaga öeldi tööleping erakorraliselt üles TLS-i § 88 lg 1 punkti 5 alusel ehk tööandja usalduse kaotuse tõttu. Töötaja pöördus töövaidluskomisjoni ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töösuhte jätkumise nõudes. Tööandja tõdeski vaidluse käigus, et tegelikult ikkagi töötaja tema usaldust kaotanud ei ole ning õpetajat on vaja ja ta on nõus töösuhte jätkumisega. Seega tegi töövaidluskomisjon otsuse töötaja nõuete rahuldamise kohta ning tööandja kustutas ise registrikande töölepingu lõppemise kohta.

Seega on oluline, et kõik kanded, mida töötamise registrisse tehakse, vastaks tegelikkusele ning oleks tehtud õigel ajal. Kui neid põhimõtteid ei järgita, võib tööd teinud isik saada olulise kahju osaliseks, mida on aga võimalik näiteks kohtu kaudu valekande teinud isikult kahju hüvitamise nõudega sisse nõuda.

 

 

Osale arutelus

  • Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Uudised