Tööaja korrastamine tagab parema tasakaalu

Taavi Alas
Taavi Alas käsitleb töö- ja puhkeaja tasakaalu teemat

Eestis peetakse tähtsaks küsimust, kuidas leida ja hoida tööd ning saada vähegi normaalset palka. Põhjamaades ja Hollandis otsitakse aga mõõdukat tasakaalu töö ja puhkeaja vahel.

Pagulaste teema ja üha kasvava immigratsiooni tõttu on viimase aasta jooksul olukord muutunud, aga Põhjamaades on siiani siiski olnud hea tasakaal töö ja isikliku elu vahel. Seal on aastaid arutletud, kuidas tasakaalustada tööaega ja eraelu ning välja on pakutud häid mõtteid, kuidas neid eesmärke ellu viia.
Leitud on palju teaduslikke tõendeid selle kohta, et töökoormus on see, mis mängib suurimat rolli elukvaliteedi tõusus või languses. Pikkade tööpäevade, suure töökoormuse ja keeruliste olukordade tõttu tööl on tõeliselt raske vaimselt ja füüsiliselt tasakaalus püsida ning leida aega eraeluks. Kui töö on väga stressirohke, siis ei ole töötaja tulemuslik ega puhka välja ning ettevõtjad on sellest teadlikud.

Tööaja korrastamine Põhjamaades

Põhjamaades on aastaid tegeldud aktiivselt sellega, kuidas vältida ebasoovitavaid sotsiaalsed tagajärgi ning leida erinevaid viise, kuidas korrastada tööaega. Ülejäänud Euroopaga võrreldes on Skandinaavia riikides suurim rahulolu ja tasakaal töö ja eraelu vahel.
Olemas on hästi välja töötatud hea-olusüsteem, kõrged palgad, turvaline elu (on siiani olnud), seepärast tahavad ka immigrandid sinna minna. Siiski esineb Põhjamaadeski liiga intensiivse tööga seotud stressi. Suur protsent on ka neid, kes kogevad pingeseisundit, unetust ja ärrituvust. Need puudused on esile toodud ja ära märgitud viimastel aastatel ka Rootsi töötervishoiu raportites.
Üldiselt iseloomustab Põhjamaade tööjõuturu suunda see, et ideaalis oleks töötajatel võimalik valida, kus ja millal tööd tehakse ning oma töö sisus kaasa rääkida.
Samal ajal mängivad rolli sellist tüüpi tööelu korraldamisel kõrged nõudmised üksikasjade suhtes, nagu tööga hõivatus, tootlikkus ja tegevuse mõtestatus. Tahetud on jõuda lahendusteni, mis annaks üha rohkematele töötajatele suurema vabaduse valida, kus ja millal töötada, samas tooks see esile positiivse tasakaalu töö ja eraelu vahele. Teiselt poolt paneb seda tüüpi paindlikkus inimestele kohustuse hoida enesedistsipliini, toob sisse ebatavalisi lisanõudeid, vähendab töökoha kindlustunnet ja võib tuua kaasa pikemaid töötunde.

Töö võetakse koju kaasa

Probleem muutub eriti teravaks, kui töötajad on sunnitud võtma oma tööd koju kaasa, olgu see siis psühholoogilises mõttes, st muretsedes oma töö pärast ka vabal ajal või reaalselt tehes tööd pärast tööpäeva lõppu.
Tänapäeval, kui aina rohkem teenuseid on muudetud interneti- ja telefonipõhiseks, on üheks stressirohkemaks kontoritööks klienditeenindus ja kõnekeskused. Nõudmised töö kvaliteedile klienditeeninduses on ülimalt kõrged, samas otsene suhtlemine ja nõustamine, tihtipeale ka raskesti lahendatavad probleemid võivad osutuda selles valdkonnas töötavale inimesele üle jõu käivaks või võimete piiril balansseerimiseks. See võib viia selleni, et ei jää enam aega lõõgastuseks, perekonna ja laste jaoks. Sellega võib kaasneda ka psüühiline pinge, mis omakorda viib konfliktideni nii töö- kui ka eraelus. Tulemuseks on läbipõlenud ja madala tööviljakusega inimene, kelle taastumine võtab palju rohkem aega ja raha kui eelnev läbimõeldud ja tasakaalustatud tööaeg ja -korraldus.
See on üks põhjus, miks pakuvad Skandinaavia maades paljud tööandjad oma töötajatele terviseteenuste kompenseerimist ja mitmesuguseid treeninguid (jõusaal, jooga, ujumine), ning seda kõike tööajast.
Uuringutes on leitud tõendeid selle kohta, et neil, kes töötavad pikki tunde, on ka halb tasakaal töö ja eraelu vahel ning madal psüühiline heaolu. Töö tegemine pärast planeeritud tööaega ja lisatunnid (olenemata sellest, kas töötaja on tööl osalise või täistööajaga) toovad kaasa tasakaalu kaotuse tööl ja eraelus ning soodustavad depressiooni ning konfliktide teket tööl ja eraelus. Eriti kehtib see naiste kohta.
Samuti arvatakse, et mitte ainult pikad töötunnid, vaid ka sama suured nõudmised tööle on see, mis viib paigast tasakaalu töö ja eraelu vahel. Väljaspool tavalist tööaega töötamisel võib olla ka negatiivne mõju laste heaolule ja arengule, samuti võib see mõjutada kooselu, abielu rahulolu ja stabiilsust.
Tervisliku töö puhul suudetakse tööd planeerida olenevalt töö iseloomust. Läbipõlenud ja stressis töötajate arv väheneb aga niipea, kui juhid hakkavad väärtustama läbirääkimist töötajatega ning koostatakse täpsed töögraafikud ja -plaanid, mis sobivad nii ettevõtte eesmärkidega kui ka töötajate töövõimega, mis omakorda viibki kasumi tekkimisele.

Teatud hulk ületunde ei tee halba

Ületunnitööl kuni kümme tundi nädalas ei ole ilmnenud selget mõju tervisele. Vahetustega töö aga seevastu suurendab südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja maohaavandite tekke riski. Sellise tulemuseni jõuti ühes uuringus, mis korraldati Stockholmi Ülikooli stressiuuringute instituudis.
Ebaühtlane tööaeg tähendab seda, kui töö on eelkõige töötaja jaoks planeerimata ning piisavate vahedeta järjestikustel tööpäevadel. Rootsis tehtud uuringute näitel annab positiivse efekti see, kui vähendada tööpäeva kuue tunnini täie palga hüvitamisega. Sellest on viimasel ajal meedias ka palju räägitud. See idee pole niisama tekkinud, vaid tehtud on katseid. Pärast aastapikkust katset leiti, et sel oli positiivne efekt: inimesed said aega pühendada ühiskondlikule tegevusele, sõpradele ja perele, vähenesid unehäired ning südame- ja hingamisteede probleemid.
Taani uuringute tulemusel leiti, et inimese elukvaliteedile mõjub positiivselt, kui kehtestati avatud graafikuga töönädal haigla töötajatele. See tõi kaasa suurenenud rahulolu tööajaga, vähem vajadust töövahetusi asendada, parema tasakaalu töö ja isikliku elu vahel, suurenes rahulolu tööga, sotsiaalne toetus ja ühtsustunne.

Sugusid koheldakse võrdselt

Kuigi Põhjamaad on suutnud ühendada naiste kõrge tööhõive ja hea tasakaalu töö ja eraelu vahel, on nad sunnitud tegelema sellega, et piirata töö keerulist korraldust ning kohandada töökoormust ja tööaega nii meestele kui ka naistele selliselt, et seda saab kombineerida hästitoimiva pere- ja eraeluga. Peresõbralik kultuur töökohtadel ja hea vaimne tervis võib anda tugevalt positiivse efekti.
Võimalus töötada osalise tööajaga tuleb anda nii meestele kui ka naistele, karjääri peaks saama teha ka pärast 35. eluaastat, mitte ei tohiks siis olla lootusetult hilja õppida, edasi areneda, tippu jõuda. Parem töö ja eraelu tasakaal on tihedalt seotud ka tasakaalustatud töö ja vastutuse jagamisega meeste ja naiste vahel.
Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Põhjamaad suhteliselt suure sammu teistest ette astunud, kuid siiski on ka seal veel pikk tee käia, enne kui saab rääkida täielikust võrdõiguslikkusest. Muutunud demograafilise olukorra tõttu on sealgi väga raske saavutatud taset hoida. Ilmselt tuleb neil mitmed põhimõtted ümber hinnata ja proovida uusi viise, kuidas tasakaalu taastada.

Osale arutelus

  • Taavi Alas, RP kaasautor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

METSÄ GROUP`S FINANCE TEAM is looking for ASSISTANT CONTROLLER

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

Uudised

Tööriistad