Piiriülese tööjõuliikumisega seotud maksuaspektid

Regina Valge
Regina Valge tutvustab piiriülese tööjõuliikumisega seotud maksuaspekte

Kolm vanderselli tuntud laste telesarjast teavad laulda, et maailm on imeline ning kui elad oma õue all, ei tea, mis sünnib kaugemal. Sestap ei maksa karta, kui ahvatlev tööpakkumine kutsub maailma kaema hoopiski Eestist väljapoole.

Selleks, et hiljem ei peaks seda sammu kahetsema, tasub eelnevalt põhjalikult selgeks teha piiriülest töötamist puudutavad maksualased põhitõed.

Füüsilise isiku seisukohast hõlmavad piiriülese tööjõuliikumisega seotud maksuaspektid nelja suurt teemat:
• maksuresidentsus;
• füüsilise isiku teenitud tulu maksustamine riigiti;
• sotsiaalkindlustust puudutavad küsimused;
• teenitud tulu deklareerimine füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.

MAKSURESIDENTSUS MÄÄRAB MAKSUKOHUSTUSE ULATUSE

Füüsilise isiku maksustamise seisukohast on kesksel kohal küsimus, millise riigi maksuresident füüsiline isik on. Rahvusvahelise maksuõiguse järgi jagunevad maksumaksjad maksukohustuse ulatuse järgi (maksu)residentideks ja mitteresidentideks. Maksuresidentidel on residentsusriigis piiramatu maksukohustus ehk nende puhul rakendatakse maailmatulu printsiipi, mille kohaselt tuleb oma residentsusriigis kanda lõplik tulumaksukohustus kogu maailmas teenitud tuludelt. Mitteresidendid on vastupidi piiratud maksukohustusega isikud. Näiteks olles Eestis mitteresidendist maksumaksja, on isikul kohustus tasuda tulumaksu üksnes Eestiga seotud tuluallikatest saadud tuludelt.

Maksuresidentsus riigisisese seaduse järgi

Tulumaksuseaduse § 6 avab residendi mõiste riigisiseselt ? nimelt on resident füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis või kes viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast kuni tema Eestist lahkumiseni ning arvesse võetakse ka poolikud päevad. Seega, kui isik saabus Eestisse 12. veebruaril, arvestatakse 12 kuu kulgemist tema jaoks sellest kuupäevast kuni järgmise aasta 11. veebruarini. Soovitav on hilisemate sekelduste vältimiseks pidada arvestust välisriigis viibitud päevade arvu üle võimalikult täpselt. Residentsuse tekkeks tulumaksuseaduse kohaselt piisab ainuüksi ühe kriteeriumi täitmisest. Elukoha all peetakse silmas paika, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Asjaolu, kas isik on selle elukoha omanik või mitte, ei ole siinkohal tähtis ning on täiesti võimalik, et isikul on korraga mitu elukohta. Tasub meeles pidada, et maksuresidentsus ei mõjuta isiku kodakondsust ega muid migratsiooniaspekte ning riigiti võivad maksuresidentsuse tekke momendid olla sätestatud väga erinevalt.

Maksuresidentsus maksulepingute käsitluse kohaselt

Lisaks riigisisesele õigusele reguleerivad maksuresidentsust riikidevahelised tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud ehk maksulepingud. Nende maksulepingute esmane eesmärk on selgelt määratleda riikidevahelised maksustamisõigused tululiigiti, et ei tekiks topeltmaksustamist, või vastupidi, elimineerida maksudest kõrvalehoidumine ning maksumaksjate ebavõrdne kohtlemine. Eesti on praegu lepingupartneriks 56 riigile, sealhulgas on kaetud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Kõigi Eestiga sõlmitud ja sõlmitavate maksulepingute nimekirja tekstid nii eesti kui ka inglise keeles ning parafeerimise, allakirjutamise, ratifitseerimise, jõustumise ja rakendamise kuupäevad on kättesaadavad rahandusministeeriumi veebilehel alajaotisest „Topeltmaksustamise vältimise lepingud”.
Riikidevahelise maksulepingu olemasolul lähtutakse isiku maksuresidentsuse määramisel maksulepingu artiklis 4 toodud kriteeriumitest ning sellekohane riigisisene õigus jäetakse üldjuhul kõrvale. Valdavalt järgivad Eesti poolt sõlmitud maksulepingud ühtset struktuuri ning on oma põhimõtetelt sarnased, kuid arvestades, et esimeste maksulepingute sõlmimine jääb üle kahekümne aasta tagusesse aega, tuleb siiski iga kord põhjalikult tutvuda konkreetse riigiga sõlmitud maksulepinguga. Maksuleping annab juhised isiku topeltresidentsuse kõrvaldamiseks nn sidemete murdmise reeglite abil. Esmalt tuleb selgeks teha, kus asub isiku elukoht (kodu). Kui kodu asub rohkem kui ühes riigis, peetakse isikut residendiks riigis, kus on tema „eluliste huvide keskus”. Iga kord sisustatakse see mõiste tulenevalt konkreetsest isikust.
Olukorras, kus eluliste huvide keskust ei saa üheselt kindlaks määrata või kui isikul puudub kodu kummaski riigis, peetakse isikut selle riigi residendiks, kus ta tavaliselt viibib. Juhul kui isiku viibimist ühes või mitmes riigis ei ole võimalik määrata, tuginetakse residentsuse määramisel kodakondsusele. Kuna on riike, kus topeltkodakondsus on lubatud või juhul kui isik on kolmanda riigi kodanik (kes elas eelnevalt ühes riigis ja nüüd kolib teise riiki), on viimaseks võimaluseks füüsilise isiku residentsuse määramisel lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkulepe. Seega hõlbustab maksulepingu olemasolu suurel määral füüsilise isiku maksuresidentsuse küsimuse lahendamist, aidates vältida topeltresidentsust.
Lisame olukorra ilmestamiseks kaks näidet: Eestis elukohta omav pereinimene saab pakkumise asuda alates 15. juunist seitsmeks kuuks Venemaale tööle. Kuna erinevalt Lätist ja Leedust puudub Eestil maksuleping Venemaaga, lähtuvad mõlemad riigid isikute maksustamisel oma riigi seadustest. Näiteks Venemaa maksuõiguse kohaselt loetakse isik tagasiulatuvalt jooksva aasta 1. jaanuarist Venemaa residendiks, kui 31. detsembri seisuga on isik riigis viibinud üle 183 kalendripäeva, olenemata asjaoludest, et isiku eluliste huvide keskus asub Eestis (külastab perioodiliselt Eestis elavat peret, omab Eestis elukohta, tuleb töösuhte lõppedes tagasi Eestisse jne). Olukorras, kus samadel tingimustel tehakse ettepanek asuda tööle Rootsi ning isegi kui Rootsi riigisisese õiguse järgi on alused maksuresidentsuse tekkeks täidetud, tuleb lähtuda Eesti ja Rootsi vahelisest maksulepingust, mille alusel nimetatud juhul käsitletakse isikut jätkuvalt maksuresidendina Eestis.

Maksuhalduri teavitamine maksuresidentsuse aluseks olevate asjaolude muutumisest

Maksuresidentsuse tekkeks või lõpetamiseks ei piisa sageli ainuüksi faktilistest asjaoludest, vaid tuleb teavitada vastava riigi maksuhaldurit tekkinud olukorrast, et viimane saaks määrata isiku residentsuse. Eestis registreerib ja lõpetab isiku maksuresidentsuse maksuhaldur vormi R (Füüsilise isiku residentsuse määramise vorm) abil. Soovitav on paluda väljastada maksuhalduril maksuresidentsuse tekke või lõpetamise kohta residentsustunnistus, mis neljakeelsena (eesti, inglise, vene, soome keeles) on suure praktilise väärtusega dokument ka välisriigi maksuhaldurile esitamiseks võimalike küsimuste korral. Tulumaksuseadus ei nimeta üheselt tähtaega maksuresidentsuse registreerimiseks või lõpetamiseks, kuid praktikas peab see toimuma hiljemalt tuludeklaratsiooni esitamise hetkeks järgmise aasta 31. märtsiks.

MILLISESSE RIIKI TULEB TASUDA TEENITUD TULULT TULUMAKS?

Olles ühe riigi maksuresident, kuid töötades teises riigis, tekib õigustatult küsimus, millisele riigile ja missuguses määras peab isik teenitud tulult tasuma tulumaksu? Maksustamise ulatuse ja alused määravad kindlaks vastavate riikide maksuseadused ning maksulepingud, st nende olemasolu või puudumine. Vastus sellele küsimusele sõltub mitmest asjaolust: kas on sõlmitud riikidevaheline maksuleping, kas töötamise aeg jääb alla või ületab 183 kalendripäeva 12 järjestikuse kuu jooksul ning kes on konkreetse isiku tööandjaks – koduriigi või välisriigi ettevõtja?

Kui Eestil on riigiga, kus töö toimub, sõlmitud maksuleping, siis olukorras, kus isik jääb jätkuvalt Eestis maksuresidendiks ja töötasu maksab Eesti tööandja ning töö välisriigis ei kesta üle 183 kalendripäeva, on vaid residendiriigil ehk Eestil õigus maksustada residendi töötasu maksulepingu artikli 15 lõike 1 kohaselt.

Siiski võib teine riik (näiteks Soome), kus töö toimub, maksustada töötasu juhul, kui töö on toimunud Soomes. Maksulepingu artikli 15 lõikes 2 nimetatud maksuvabastuse kohaldamiseks, tulu jätkuvaks maksustamiseks ainult Eestis, peavad olema täidetud korraga kõik allpool loetletud kolm tingimust ehk
• tasu saaja ehk näiteks ettevõtte A töötaja viibib Soomes ajavahemikul või ajavahemikel, mis ei ületa kokku 183 päeva ükskõik millise 12-kuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal;
• tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole Soome riigi resident,
• tasu ei maksa püsiv tegevuskoht ega kindel asukoht, mis tööandjal on Soome riigis.
Ainuüksi juba ühe tingimuse mittetäitmisel ei saa rakendada maksulepingu artikli 15 lõikes 2 ettenähtud maksuvabastust ning tulumaks selle näite puhul kuulub tasumisele Soomes.

Juhul kui isik suundub tööle riiki, kellega Eestil ei ole sõlmitud maksulepingut, kuulub seal riigis teenitud töötasu maksustamisele esimesest töötamise päevast alates. Tulenevalt isiku staatusest välisriigis (maksuresident vs. mitteresident), võidakse rakendada riigiti palgatulu maksustamisel mitteresidentidele erinevaid tulumaksumäärasid ning mahaarvamiste ulatus tulubaasist on väiksem kui residentidest maksumaksjatel. Näiteks   ei tohi Eestis mitteresidendist töötaja puhul kohustusliku kogumispensioni makset tööandja kinni pidada ning samuti ei rakendata igakuist maksuvaba tulu miinimumi. Sisuliselt mahaarvamisele kuulub vaid palgalt kinni peetud töötuskindlustusmakse. Võrdluseks on Soomes seevastu maksuvaba tulu võimalus ette nähtud ka mitteresidentidele.

SOTSIAALKINDLUSTUSKAITSE OLEMASOLU ON TÄHTIS

Maksuresidentsuse ja tulumaksu tasumise korrektne kindlaksmääramine riigiti on vaid osa keerulisest võrrandist. Samaväärselt oluline on piiriüleselt tööle hakkaval inimesel endale selgeks teha, kas ja missugused muudatused seisavad ees tema sotsiaalkindluskaitse ja -süsteemi osas. Tähtis on meeles pidada, et maksulepingud ei puuduta ega reguleeri sotsiaalkindlustusmakseid (ravikindlustus- ja töötuskindlustuskaitse, pension, hüvitised).
Eesti kui Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi territooriumil kohaldatakse EL-i sotsiaalkindlustuse koordineerimisreegleid, mis tagavad võõrtöötajate sotsiaalse kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas, et vältida isikute piiriülese liikumise korral sotsiaalkindlustuse alt välja jäämist või topeltkindlustust.
EL-i töötaja sotsiaalkindlustust 28 EL-i liikmesriigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2004 „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” (põhimäärus) ja selle rakendusmäärus nr 987/2009. Viidatud EL-i nõukogu määruse alusel määratakse kindlaks, millise EL-i liikmesriigi seadusi tuleb kohaldada, kui isik töötab vähemalt kahes riigis.

Üldreegli kohaselt alluvad Euroopa Majanduspiirkonna sees liikuvad töötajad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktidele ja selleks on tavapäraselt riik, mille territooriumil isik töötab.

Tõendamaks teise riigi maksuhaldurile ja sotsiaalkindlustusametile, et Eestist välismaale tööle suundunud isikule on tagatud nõutav sotsiaalkindlustuskaitse, on soovitav eelnevalt taotleda Eestist sotsiaalkindlustusametilt vorm A1 „Kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend”. Nimetatud dokument tõendab Eesti elaniku tööle asumisel teises EL-i liikmesriigis, et tema eest makstakse sotsiaalkindlustusmakseid jätkuvalt Eestis siin kehtivates määrades ja korra järgi ning ajutises töökohariigis maksta ei tule. See võib välismaise tööandja jaoks kaasa tuua Eestis mitteresidendist tööandjana registreerimiskohustuse maksu- ja tolliametis sotsiaalkindlustuskohustuste täitmiseks. Sarnane põhimõte kehtib ka teisest EL-i liikmesriigist Eestisse saabuva vorm A1 omava töötaja puhul. Täiendavalt EL-i reeglistikule on Eesti sõlminud analoogsete põhimõtetega sotsiaalkindlustuslepingud Ukraina ja Kanadaga. Peatselt lisandub ka Austraalia. Venemaaga sõlmitud leping lahendab eeskätt pensionitega seonduvaid küsimusi.
Juhul kui suundutakse tööle eespool kirjeldamata riikidesse või puudub vorm A1, kohaldatakse konkreetse töökohariigi sotsiaalkindlustusreeglistikku. Tavaliselt tuleb töötaval isikul ühel või teisel moel panustada ka ise kohalikku sotsiaalkindlustussüsteemi. Vormi A1 võivad taotleda nii tööandjad kui ka töötajad veebiportaali eesti.ee või sotsiaalkindlustusameti kaudu. Eelkõige on vorm töötaja huvides. Kindlustajariigi määramine, sh rakendatava sotsiaalkindlustussüsteemi puudutavate küsimuste korral on soovitav eelnevalt nõu pidada sotsiaalkindlustus-ameti töötajatega, vältimaks vormi A1 taotlemist valedel alustel.

Karid maksuvaba päevaraha maksmisel piiriülesel töötamisel

Riigisiseses tööõiguses ja EL-i sotsiaalkindlustuse koordineerimisreeglistikus lähetusele kehtestatud erinevate tingimuste tõttu ei kindlusta A1 väljastamine, et samal ajal on täidetud ka töölepingu seaduses sätestatud riigisisese töölähetuse põhimõtted, mis on aluseks maksuvaba päevaraha maksmisele. Vaatamata vormi A1 väljastamisele lasub tööandjal vastutus igal konkreetsel juhul lähetuse korra rakendamiseks eraldi analüüsida, kas tegemist on Eesti tööõiguse mõistes lähetusega või mitte. A1 väljastamine määrab üksnes selle, millise riigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte kohaldatakse (kas Eesti või mõne muu liikmesriigi omi) ning ei garanteeri, et tegemist oleks ka tööõiguse mõistes lähetusega tavapärasest töö tegemise kohast ajutisse. Töötajale päevaraha piirmäärade ulatuses maksuvabalt maksmine eeldab aga Eesti tööõiguse mõistes lähetuse toimumist, kuid ühel ajal mitmes liikmesriigis töötamine maksuvaba päevaraha maksmise võimalust ette ei näe. Kui tööandja on seda siiski teinud, maksustatakse päevaraha palgatuluna alates esimesest eurost.

TULU DEKLAREERIMISE A JA O

Koos kauaoodatud kevade tulekuga saabub ka aeg deklareerida eelmise aasta tulud. Eestis esitavad nii residendid kui ka mitteresidendid tuludeklaratsiooni alati järgmise aasta 31. märtsiks ning erinevalt paljudest teistest riikidest, ei näe paraku kehtiv tulumaksuseaduse redaktsioon ette võimalust esitamistähtaja pikendamiseks.
     Arvestades seda, et lõppenud maksuaasta andmed välismaal teenitud tulude kohta on sageli kättesaadavad alles jooksva aasta suvel või suisa hilissügisel, on see sage probleem välistulusid deklareerivale maksumaksjale. Korrektne on siiski deklareerida ja esitada tuludeklaratsioonis kõik deklareerimise hetkeks teadaolevad tuluallikad 31. märtsiks ning kohe kui saabuvad lõplikud andmed, esitada maksuhaldurile parandusdeklaratsioon. Olukorras, kui esialgse maksukalkulatsiooni järgi tagastatakse isikule tulumaks, kuid tegelikult on teada, et lõplik maksukohustus on teistsugune ning maksumaksjal tekib tulumaksu juurdemakse kohustus, on mõistlik maksuhalduri tasutud tulumaksusumma hoida oma ettemaksukontol tulevikus tekkida võivate maksukohustuste katteks. Sel juhul langeb ära võimalik hilisem intressikohustus riigile.

Olenevalt tulu liigist, on tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg vastavalt 1. juulil või 1. oktoobril. Välismaalt teenitud tulu korral rakendub alati hilisem tähtaeg.

Mahaarvamiste kasutamiseks tuleb alati esitada tuludeklaratsioon. Samasugune kohustus kehtib ka välistulude saamisel, deklareerimiskohustusest ei pääse, kuigi maksukohustust ei pruugi alati maksumaksjale kaasnedagi.
Kui isiku residentsus muutub maksustamisperioodil, deklareeritakse tulud Eestis residendina oldud aja kohta ning ka mahaarvamisi saab teha proportsionaalselt residendiks oldud ajale. Kuigi vormi R kaudu teavitati maksuhaldurit maksuresidentsuse aluseks olevate asjaolude muutumisest, sealhulgas riiki saabumise või lahkumise kuupäevast, tuleb eeltäidetud tuludeklaratsioonis veel kord maksumaksjal käsitsi sisestada andmed maksuresidentsuse algus- ja lõppkuupäeva kohta kalendriaasta jooksul. Unustades seda teha, võtab programm arvesse kõikvõimalikud lubatud mahaarvamised (näiteks maksuvaba tulu) maksimaalselt lubatud ulatuses, mitte proportsionaalselt residendiks oldud ajaga, mis toob kaasa ebaõige maksukohustuse või tagastamisele kuuluva summa.

Tulude topeltmaksustamist saab vältida

Seoses e-residentsuse tekkega on mitteresidentidel, sarnaselt residentidest maksumaksjatega, avanenud esimest korda võimalus peale tavapärase paberversiooni esitada oma tuludeklaratsioon Eestis teatud juhtudel ka elektrooniliselt. Nagu eelnevalt mainitud, on residendid kohustatud deklareerima residentsusriigi tuludeklaratsioonis üle maailma teenitud tulud, sealhulgas need tuluallikad, mis on olnud välisriigis juba eelnevalt maksustatud.
Tulenevalt tulu liigist ning teises riigis viibitud päevade arvust, st alla või üle 183 kalendripäeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kasutatakse välistulu topeltmaksustamise vältimisel tuludeklaratsioonis kahte meetodit: vabastus- või tasaarvestusmeetodit.
Tasub meeles pidada, et maksulepingu olemasolul on topeltmaksustamise vältimise viis kirjeldatud juba lepingus kummagi riigi kohta eraldi, tavaliselt on eelistatum tasaarvestusmeetod (sageli kasutatakse ka terminit krediidimeetod).

Alused tasaarvestusmeetodi rakendamiseks

Tasaarvestusmeetodi rakendamisel arvatakse välisriigis makstud või kinni peetud tulumaks kodu- ehk residentsusriigis tekkivast lõplikust maksukohustusest maha. Näiteks kui Eesti residendi poolt Soomes teenitud tulu on olnud juba Soomes maksustatud, võtab maksuhaldur välisriigis makstud või kinnipeetud tulumaksu ja kohustuslikus korras makstud sotsiaalkindlustusmaksud ja -maksed arvesse ning Eestis kuulub juurdemaksmisele tulumaksumäärade vahe.
Juhul kui välisriigis rakendati tulule Eestis kehtivast määrast kõrgemat maksumäära, Eestis seda vahet maksuhaldur ei hüvita. Samuti ei ole võimalik n-ö tasaarvestada eri riikides erinevates määrades makstud tulumaksusummasid, Eestis ja igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse võtta ei saa.

Vabastusmeetod vabastab tulumaksust

Vabastusmeetodi rakendamiseks palgatulule peab isik olema viibinud töötamise eesmärgil Eestist väljaspool üle 183 kalendripäeva 12 kuu jooksul. Sel juhul lasub maksumaksjal kohustus teenitud välistulu Eesti tuludeklaratsioonis deklareerida, kuid maksukohustust Eestis ei järgne, ka juhul, kui välisriigis rakendati näiteks palgatulule Eestis kehtivast maksumäärast madalamat maksumäära.
Teatud tingimuste täitmisel on maksumaksjal õigus loobuda vabastusmeetodist tasaarvestusmeetodi kasuks, kuna viimane on maksumaksjale soodsam, võimaldades suuremaid mahaarvamisi maksustatavast tulust.

Vigade parandus maksudeklaratsioonil

Kuigi maksukorralduse seadus näeb ette võimaluse tuludeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni esitamiseks kuni kolme aasta vältel, on mõistlik suhtluses maksuhalduriga võimalike vaidlusmomentide ennetamiseks lähtuda viidatud seaduses toodud kohustusest säilitada tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Paber kinnitab siiski jätkuvalt paremini kui tuhat sõna.

ENNE TÖÖLEASUMIST TASUB END MAKSUREGULATSIOONIGA KURSSI VIIA

Lenna Kuurmaa on laulnud, et soovides õnne tabada, rännatakse laia maailma, kuid ehk hoopis koduõue peal võib seda keegi jagada. Töötamine välismaal on kahtlemata rikastav kogemus, enda tõsine proovilepanek võõras keskkonnas. Et selle kogemuse omahind ei viiks inimest hiljem rahaliselt miinusesse ega tooks kaasa ebavajalikke sekeldusi erinevate ametkondadega, tasub end enne kodu- ja ka sihtkohariigis tööleasumist maksuregulatsiooniga kurssi viia: alustuseks paika panna, kui kaua välismaale tööle minnakse; kontrollida maksulepingu olemasolu või selle puudumisel veenduda, et ei olda ühel ajal või tagasiulatuvalt maksuresident kahes riigis.

Vajaduse korral tuleb aegsasti teavitada Eesti maksuhaldurit vormi R kaudu maksuresidentsuse tekkest või lõpetamisest, üldiselt on võtmesõnadeks viibimine välisriigis üle 183 kalendripäeva.

Olenevalt konkreetsest olukorrast võib juhtuda, et töötades välismaal, peetakse tulumaks kinni välisriigis ja sotsiaalkindlustusmaksed tasutakse jätkuvalt Eestisse vormi A1 olemasolul.
Kui välismaal töötatakse sealse tööandja kasuks ning sotsiaalkindlustusametilt ei ole vormi A1 taotletud, tasutakse palgalt välismaal nii tulu- kui ka sotsiaalkindlustusmaksed kohustuslikus korras, järgides konkreetse riigi maksumäärasid.
Maksuküsimused võtab kenasti kokku iga-aastane tuludeklaratsioon, kus residendist maksumaksja deklareerib maailmatulu põhimõttel kõik oma tulud, sh eelnevalt välisriigis maksustatud tulud, ning olenevalt välismaal viibitud ajast rakendatakse teenitud välistuludele vabastus- või tasaarvestusmeetodit. Mitteresidendi kohustuseks jääb deklareerida üksnes selle riigi tuluallikatest eelnevalt maksustamata tulud.
Oh sa pime-pime-pime, (maksu)maailm on imeline!

Osale arutelus

  • Regina Valge, KPMG Baltics OÜ, piiriülese tööjõuliikumise teenusliini juht

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad