Integreeritud aruandluse mõju organisatsiooni edukusele

Ülle Pärl
Ülle Pärl, EBSi dotsent

Selgitame kahe suure ettevõtte kogemuse varal, kuidas integreeritud aruandluse arendamine on organisatsioonides õnnestunud, mida integreeritud aruandluse arendamise protsessides on õpitud ning millist kasu on organisatsioonid saanud.

Kui juttu tuleb integreeritud aruandlusele üleminekust või selle kasutamisest, siis enamasti arvatakse, et tegemist on suurte, börsil noteeritud ettevõtetele mõeldud aruandlusega või/ja suure keskkonnamõjuga ettevõtetega, näiteks nagu Microsoft või Eesti Energia. Mingil määral on see õige, sest börsiettevõtted on huvitatud ettevõtte tulemuste võimalikult heast kommunikeerimisest väljapoole ettevõtet. Suure keskkonnamõjuga ettevõtted peavad tõestama nii kitsamale kui ka laiemale kogukonnale oma äri vastuvõetavust keskkonnale ja inimestele. Teine põhjus on see, et just need ettevõtted on pidanud esitama põhjalikumaid aruandeid koos osaaruannetega ka kohustuslikus korras.  

Selles ajakirjanumbris ongi toodud kaks näidet integreeritud aruandluse arendamise ja rakendamise kohta kahes suures ettevõttes. SAP – maailma suuremaid ressursside planeerimise ja arvestuse tarkvara tootjaid ja Eni – maailma juhtivaid energiaettevõtteid. Mõlemad on börsiettevõtted. Kuna integreeritud mõtlemine, juhtimine ja aruandlus ei ole ainult selliste ettevõtete jaoks, toome järgmistes RP numbrites näiteid keskmise suurusega moefirmast ning ühest riigiettevõttest. Meil on väidetud, et Eestis integreeritud aruandlust ei kasutata. Tegelikult ei vasta ka see tõele. Varuks on üks näide ühest Eestis asuvast MTÜ-st, kus just tänu integreeritud aruandluse ja mõtlemise rakendamisele leiti lahendused mitmele probleemile.

Integreeritud aruandlus ? innovatsiooni ja kasumlikkuse toetaja

SAP on rahvusvaheline börsiettevõte, peakontoriga Saksamaal. SAP toodab ressursside planeerimise ja arvestuse süsteeme (ERP). Ettevõte on asutatud 1972. aastal ning tegemist on kõige kiiremini kasvava andmebaasidel põhinevat tarkvara pakkuva ettevõttega. Ettevõttel on üle 282 000 kliendi rohkem kui 180 riigis, töötajaid on kokku üle 74 400.

SAP alustas integreeritud aruandluse koostamist 2012. aastast eesmärgiga paremini juhtida jätkusuutlikku arengut kaugemas perspektiivis. Jätkusuutlikkus tähendab SAP-i jaoks kasumi suurendamist komplekssete riskide juhtimise ning uute võimaluste leidmise ja nende kasutamise kaudu. 

eeltingimuseks omakorda on koostöö laia võrgustikuga (et üles leida teisiti toimimise võimalused) ning pühendunud ja ennast hästi tundvad töötajad (innovaatiliste ideede arendamine ja juurutamine), lisaks head organisatsiooni kultuuri ning sisekliimat.

SAP-i integreeritud aruandluse juurutamine algas erinevate võtmemõõdikute (KPI) omavaheliste seoste leidmisest ja vastavate skeemide koostamisest. Esmaseks eesmärgiks oli aru saada, kuidas erinevad tegevused ja faktorid on omavahel seotud finantseesmärkidega (käive ja kasum). Kõigepealt defineeriti kaks finants- ja kaks mittefinantseesmärki: müügikäive ja kasumlikkus ning klientide lojaalsus ja töötajate kaasamine. Nende omavaheliste seoste analüüsi tulemusena jõuti 2014. aasta alguses uute mitterahaliste indikaatoriteni ning neid mõjutavate faktorite mõõtmise ja analüüsini. Leiti mõõdikud, mis on seotud innovatsiooni ja tootlikkusega.

Loodi mõõdik (indeks), mis mõõdab ja seega juhib tähelepanu töötajate heaolule ja organisatsiooni kultuurile. Need faktorid on ettevõtte arvates omavahel tihedalt seotud ning need omakorda on väga tugevalt seotud innovatsiooni ja tootlikkuse ning kokkuvõttes müügikäibe ja kasumlikkusega. Hakati tähelepanu pöörama eestvedamise ja kaasamise toetamisele ning ka tööaja ja töö paindlikkusele. Eesmärgiks oli aidata töötajatel leida tasakaalu töö ja muu elu vahel, mis omakorda vähendab stressi ning see omakorda tervisega seotud probleeme. Samas on teada, et kaasamine ja eestvedamine ning stressivabam õhkkond köidab kõrge kvalifikatsiooniga loomingulisi inimesi ning suurendab ka oluliselt tööviljakust. Innovatsioon mõjub tugevalt kliendibaasile (kliendid ootavad uuenduslikke, ajaga kaasas käivaid tooteid) ja seega käibele, tööviljakus aga on otsene kasumi mõjutaja.

Teine oluline valdkond, millele hakati tähelepanu pöörama seoses integreeritud aruandluse koostamisega, on mõju ettevõttega seotud osapooltele. Tavaliselt räägitakse mõjust looduskeskkonnale (energiafirmad) ja sealt on ka alguse saanud nn jätkusuutlikkuse aruanded ehk aruanded looduskeskkonna mõjude kohta. SAP aga hakkas tähelepanu pöörama kahte liiki mõjule: nii organisatsiooni mõju (SAP-i tegevused ning protsesside ja kogu väärtusahela mõju) kui ka SAP-i pakutavate toodete ja teenuste mõju keskkonnale ja klientidele. Organisatsiooni mõju analüüs lõi parema pildi keskkonnas toimuvatest muutustest ning avas silmad uuendustele, mis tulenevad keskkonna muutustest. Toote mõju analüüs aga avas uued võimalused näha kliendi vajadusi uut moodi ning pakkuda uusi tooteid, mis sobivad kliendi vajadustega ja/või lahendavad paremini nende probleeme ? nii juba tekkinud või ka tulevikus tekkida võivaid.

SAP-i integreeritud aruandlus on suunatud tugevalt ka suhtlemisele nii olemasolevate ja teadaolevate sidusgruppidega kui ka soovile kaasata uusi kaasamõtlejaid. Kutsutakse kaasa mõtlema kõiki aastaaruande lugejaid ning nõu andma ja koos õppima. SAP-i juhtkond kasutab laialdast koostööd ja kommunikatsiooni, mida tänapäevane infotehnoloogia võimaldab.

SAP-i peamised eesmärgid ja õppetunnid integreeritud aruandluse kasutamisel:

  • Kaasamine võimaldab optimeerida ja efektiivsemaks muuta protsesse
  • KPI omavahelised seosed annavad märku protsesside mõjutamisvõimalustest
  • Innovatsiooni eelduseks on avatud kommunikatsioon erinevate osapooltega
  • Organisatsiooni ja toote mõju analüüs keskkonnale avab uued ärivõimalused

SAP-i integreeritud aruannetega saab tutvuda: http://www.sapintegratedreport.com/2014/en/home.html

Integreeritud aruandlus; kommunikatsioonivahend ettevõtte ja tema rahastajate ning kogukondade vahel

Eni on suuruselt kuues energiaettevõte maailmas, mis tegutseb 90 riigis ning annab tööd ligikaudu 78 000 töötajale. Eni on tuntud oma unikaalse ja integreeritud ärimudeli poolest – Eni tegevusaladesse kuulub loodusliku gaasi tootmine ja selle ning LNG müük, vahendamine ja turundus, elektritootmine ja -müük, samuti on tegemist ühe juhtiva insenerifirmaga. Lisaks osutatakse juhtimisteenust ning tegeletakse projektijuhtimise ja ehitusega.

Eni oli üks esimesi, kes hakkas kasutama integreeritud aruande vormi seni kasutusel olnud majandusaasta aruande ja sellele lisatud keskkonnamõjude aruande asemel. Eni ärimudel ja ärikultuur on läbi aegade toetunud koostööle ja avatusele.

Seda tõestab fakt, et Eni esimene juht, Enrico Mattei, otsustas 1950-ndatel rohkem tähelepanu pöörata suhetele erinevate rahvusvaheliste energiaettevõtetega Eni ja ettevõtte asukohamaa vahel. Mattei pidas oluliseks suhtlust erinevate osapoolte vahel ja riskide juhtimist ning maandamist ja koostööd. Mattei arvates peitus just eespool nimetatud komponentides Eni kui väga investeeringumahuka kõrgete riskidega seotud ettevõtte pikaajaline jätkusuutlikkus ja edu.

Energiaettevõtete puhul on tegemist väga investeeringumahuka valdkonnaga ning sageli ka töötajatele ja keskkonnale ohtliku äriga. Just 2010. aastal näitasid mitmed suured õnnetused, kuidas ettevõtte jätkusuutlikkus on väga tihedalt seotud võimekusega viia protsessid ettevõttes võimalikult inimestele ja keskkonnale ohutuks. Eni oli turvalisusele rõhunud terve oma tegevusaja ning aastakümnete jooksul investeerinud ohutute tootmisprotsesside tagamisse. Aastal 2010 otsustati oma ärimudeli eelis võimalikult selgelt ka ettevõtte rahastajatele teada anda. Vajalik oli näidata, kuidas Eni tulemused on seotud unikaalse ja samas ohutu ärimudeli kasutamisega, mille üheks alustalaks on põhjalik integreeritud riskianalüüs ning riskide juhtimine.  

Kuna Eni peamine eesmärk oli info jagamine ja kommunikatsioon just rahastajatele, siis otsustati n-ö tavalist aastaaruannet märkimisväärselt täiendada. Aastal 2010 esitati ühtne, integreeritud aruanne seni kasutusel olnud aastaaruande ja keskkonnamõjude aruande asemel.

Integreeritud aruandlusest alguse saanud integreeritud mõtlemise protsessi alustati ettevõttes integreeritud planeerimisest ja riskijuhtimisest. Need on protsessid, mis võimaldavad mõjutada tegevusi ja leida võimalusi ning ühtlasi selgitada ja analüüsida ohtusid. Integreeritud planeerimise ja aruandluse koostamise käigus analüüsiti põhjalikult ettevõtte ärimudeli peamisi aspekte: integratsioon, koostöö, innovatsioon, täiuslikkus, kaasamine ja vastutustundlikkus. Neid aspekte peetakse peamisteks mõjutajateks investeerimisotsuste puhul ja ka strateegiliste eesmärkide saavutamisel.

Eni esimeses, 2010. aasta integreeritud aruandes, pöörati suuremat rõhku finantsnäitajate ja mittefinantsnäitajate vahelistele seostele. Selleks, et tuua välja need seosed, oli kõigepealt vaja välja selgitada peamised finantsnäitajaid mõjutavad tegurid. Ettevõttes korraldati mitu koosolekut erinevatel juhtimistasanditel. Koosolekute eesmärk oli välja selgitada peamised protsessid ja nende indikaatorid. Välja valitud indikaatoreid ja nende väärtusi koos nende mõju ja selgitusega kajastati esimest korda 2010. aasta aastaaruandes. 

Aastaaruandes esitlemisele eelnes kõigi kajastatavate aspektide ettevõttesisene analüüs, mõõtmine ja tulemuste mõtestamine. Olulisemad muutused, mis tehti võrreldes „tavalise” aastaaruandega 2010. aasta aruandes:

  • toodi sisse strateegiline ja tulevikku orienteeritud vaade;
  • esitleti Eni integreeritud ärimudelit;
  • kirjeldati integreeritud riskijuhtimise süsteemi;  
  • kirjeldati näitajate omavahelisi seoseid.

 

Integreeritud aruandes toodi välja (ning eelnevalt kaardistati ja analüüsiti) tegevusvaldkonna väljakutseid (turgude muutused, keskkonnasäästlikkus jne) ning kirjeldati tegevused, mis Enis ette võetakse nende väljakutsetega toimetulekuks. Samuti toodi välja (nagu ikka aastaaruandes) aruandeaastal saavutatud tulemused ning lisaks järgneva kolme aasta plaanitavad tulemused. Aastaaruandes esitati nimekiri peamistest Eni ees seisvatest riskidest ning nende juhtimise vahenditest ja võimalustest. Eni integreeritud aruandega püüti anda signaal nii ettevõtte asukohamaa valitsustele kui ka rahastajatele, et kõik olulised riskid on välja selgitatud ja hinnatud ning ka juhitud ja jälgitud.

Kuna sellel tegevusalal on mõju nii looduskeskkonnale, asukohariikide majandusele kui ka sotsiaalsele keskkonnale, siis alates 2011 on Eni välja toonud konkreetsed numbrid, kuidas ettevõttes toodetud lisandväärtus jaguneb erinevate huvirühmade vahel. Näiteks 2012. aastal ettevõttes toodetud lisandväärtusest 52% läks riikide valitsuste ja sealsete avalike teenuste tulumaksusüsteemidele; 22% inimressurssidele, 18% aktsionäridele, 4% jäi ettevõttesse ja 4% finantseerijatele. 

Seega integreeritud aruandes annab Eni ülevaate väärtuse loomise suurest pildist, näidates, kuidas ettevõtte strateegia, juhtimine, tulemusnäitajad ja tulevikuvaade koos osalevad väärtuse loomisel kaugemas perspektiivis. Selline lähenemisviis võimaldab erinevad aspektid süstematiseeritult siduda ning lahti saada andmete ja informatsiooni killustatusest, üleküllusest ning seostamatusest. Tulemuseks on nii ettevõtteväliste kui ka ettevõttesiseste huvirühmade parem arusaam väärtuse loomise protsessist. Mitmed ettevõtted on märkinud, et integreeritud aruandele üle minnes aruande maht mitte ei suurene, vaid väheneb, samas kui aruande sisukus paraneb märgatavalt.

Integreeritud aruandluse koostamisest ja selle avaldamisest on saanud Eni jaoks oluline ettevõttesisene ja -väline kommunikatsioonivahend, mis aitab luua raamistikku võimaluste nägemiseks ning ohtude vältimiseks.

Integreeritud aruandluse koostamine ja planeerimine võimaldab teha põhjendatud protsesside ja investeeringute otsuseid. Integreeritud aruandlus annab ettevõtteväliste osapoolte jaoks kindluse koostöö jätkusuutlikkuses ning toob ettevõttesse juurde soodsaid ja pikaajalisi ressursse.

Eni peamised eesmärgid ja õppetunnid integreeritud aruandluse kasutamisel:

  • kommunikatsiooni paranemine nii väliste (eelkõige investorid) kui ka sisemiste osapooltega;
  • investorite ja asukohariikide valitsuste usalduse suurenemine;
  • globaalsest keskkonnast, poliitiliste, looduskeskkonna ja asukohamaast tulenevate riskide parem juhtimine;
  • efektiivsemad ja turvalisemad protsessid ning õnnetuste arvu vähenemine (0-eesmärk).
  •  

Eni integreeritud aruannetega saab tutvuda: https://www.eni.com/en_IT/attachments/publications/reports/reports-2014/Integrated-Annual-Report-2014.pdf

Artiklis on toodud kahe suure ettevõtte kogemus integreeritud mõtlemise ja juhtimise rakendamisest, mille aluseks on olnud integreeritud aruandluse arendamine. Eestis toimuvast teame suhteliselt vähe. Väidetud on, et meie ettevõtted integreeritud mõtlemise ja juhtimise kontseptsiooni ei tunne ega kasuta. Teame, et see tegelikult nii ei ole. Ettevõtte juhid on öelnud, et tegelikult sellist meetodit kasutatakse ja suure eduga, sageli aga ei teata, et seda võiks niimoodi nimetada.

Kui kellelgi on häid näiteid oma ettevõttest ning soovi jagada oma kogemusi ning/või õppida teiste kogemustest, siis palun andke endast märku meiliaadressil: ylle.parl@ebs.ee, et liituda „Integreeritud aruandluse ja juhtimise” kogukonnaga. Mõtleme ja areneme koos!

Kasutatud materjalid:

Donato, D. D.; Bordogna, R. and Busco, C. (2013). The Case of Eni. In Integrated Reporting Concepts and Cases that Redefine Corporate Accountability. Eds. Busco, C; Frigo, M. L., Riccaboni, A. and Quattrone, P. Springer. pp 207–223.

Busco, C; Frigo, M. L.; Quattrone, P and Riccaboni, A. (2014). Leading Practices in Integrated Reporting Management accountants will guide their companies on the journey to value creation. Strategic Finance Sept. 2014.

https://www.eni.com/en_IT/attachments/publications/reports/reports-2014/Integrated-Annual-Report-2014.pdf

Osale arutelus

  • Ülle Pärl, EBS-i dotsent ja Majandusarvestuse Õpetajate Kogu (www.arvestusharidus.ee) eestvedaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad